Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned (0)

Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned
Diktatuur on valitsuskorraldus, kus võim on ühe partei või isiku käes. Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned?
Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi . Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fašismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin , kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism , fašism ja kommunism - need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm riigijuhti väga karismaatilised liidrid. Nad olid juhid, keda vaadati, usuti ja kuulati. Nad oskasid inimestega väga hästi manipuleerida .
Läbiviidud muudatustes viidi läbi uus valitsuskorraldus, kus võimu sai enda kätte üks partei või isik, kõigis kolmes diktatuuri riigis. oma võimu kindlustamiseks kasutati terrorit. Saksamaal hakati juute tagakiusama, Itaalias ja NSVL rajati vangilaagrid, Itaalias ka kutsekojad. NSVL järgnes Stalini võimuletõusule tema lõputu ülistamine ehk Stalini isikukultus. Igalpool viidi läbi muudatused, mis viis vägivalla ja hirmu poole. Riigijuhid tahtsid võimu ning tegid mis tahtsid, sest siis oli üheparteisüsteem ja said teha mis tahtsid. Mina arvan, et riigijuhid ise kartsid rahvast, sest inimesi on väga palju ning nad pidid rahva veel rohkem hirmule ajama kui nad ise olid. Kui rahvas ei oleks hirmul, siis nad võtaksid midagi ette, et võim kukutada.
Diktatuurid tõid NSVL, Itaalias ja Saksamaal endaga kaasa selle, et majandus läks täielikultk riigi kontrolli alla . Stalini võimuletulek tähendas NEP-i lõppu ning otsustati likvideerida igasuguse eraettevõtluse ja hakati kehtestama viisaatakuplaane. Saksamaal aga hakati majandust juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Algas ka aktiivne juutide tagakiusamine ja hakati kontrollima inimese eraelu. Itaalias organiseeriti riik kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Mina arvan seda, et majanduse riigi kontrolli alla võtmine oli võimalik ainult tänu sellele, et rahvas oli hirmul ning ei julgenud vastu vaieda.
Itaalia välispoliitika oli agressiivne ning ammendas riigi niigi napid ressursid lõplikult. Kuna Saksamaal Hitleri aegne rahva elatustase sai olla ajutine, vajas ta kiiresti võidukat sõda, mis muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks. Venemaal pidas Stalin terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks oli ka Stalini välispoliitika agressiivne, kuigi ta peitis oma kavatsusi. Kõigis kolmes riigis oli välispoliitika agressiivne, sest nende juhid olid terroli, hirmu ja vägivalla propageerijad.
Mina arvan, et diktatuurid Itaalias, Saksamaal ja NSVL olid pigem sarnased, sest läbiv teema oli siiski igal pool hirm ja vägivallapoliitika. Kõigi maade juhid olid karismaatilised ning liigutasid rahvast täpselt nii nagu neil oli parem ja vajalik. Nii Stalin, Hitler, kui ka Mussolini tahtsid absoluutset võimu.