Kasutatud on üpriski neutraalseid, ning naturaalseid toone ei mingit neoonroosat, ega ka tsüaani. See on naivistlik teos, millel hoolimata ebarealistlikust kujutamisviisist on detailid väga põhjalikult välja joonistatud. Miks mulle Navitrolla tööd nii sümpaatsed tunduvad? Asi ongi just nimelt tema stiilis, mis oma põhjalikkusega on võrreldav isegi fotorealismiga. Üldjuhul ei tundu nö. "kunstiteadmatule" rahvale igasugune impressionism ja sürrealism kunstina, sest tihti on neil kujutatu väga abstraktne, ning raskesti mõistetav. Mis ma siin ikka räägin? Mul endalgi on raskusi nende tööde väärtuse tabamisega. Nüüd tulebki mängu Navitrolla, kes on oma üsnagi "huvitavad" ideed visualiseerinud laiale publikule vastuvõetavas formaadis. Tema pildid on rõõmsameelsed, ning helged, mis loob karge, ning ratsionaalse mõtlemisega põhjamaade kunstihuvilise peas positiivseid mõtteid, eeldatavasti
Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve. Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika käsitab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemina, mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi (keele, kõne, kujundi jne) vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil. Seetõttu on kunstile iseäranis iseloomulik stiilide ja stiilivõtete, zanrite ja kujutluslaadide eristamine ja järgimine. Kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks. Vahel kunstiliigid põimuvad ja liituvad,
Teine põhjus antiikajastust eeskuju võtmiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud antiikkunsti kohta palju uusi teadmisi. Maalikunstis kujutati antiikseid kangelasi. Klassitsismi põhinõueteks olid ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi ülistama voorusi, olema õpetlik ning võitlema pahede vastu. Klassitsism jaguneb kaheks: Esiteks, varaklassitsism, mis oli kuni 1800. aastani ning teiseks kõrgklassitsism, mis tuli pärast varaklassitsismi. See kunstivool juurdus ametliku kunstina ning seda soositi terve 19. sajandi jooksul. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõiki kunstiharusid. Arhitektuuris jäljendati samuti antiikkunsti. Palju loodi praktiliselt otstarbeta ehitisi nagu auväravad ja võidukaared. Ehitised olid üldiselt sümmeetrilised ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge.Klassitsistliku arhitektuuriga on näiteks Valge Maja Washingtonis ning ka Kuressaare vanalinn.
basseinid. Mahusid 1300inim.) . Kuulsamad Caracalla termid. Triumfkaar monumet tühtsa sündmuse auks. Foorum-väljak linnas - sillad , veejuhtmed, kiviplaatidega sillutatud tänavad, keskküte ( kuuma õhuga), kanalisatsioon, veevärk. - Panteon tempel , mis on pühatud jumal. Aatrium eluhoone saal sammastega, mille keskel on nelinurkne ava ( vee jaoks) Skulptuur - roomlased jäljendasid kreeka meistrid - iseseisvana kunstina arendasid portree skulptuuri, reljefikunstija monumendiplastikat. - Kuid avada inimese iseloomu Maalikunst -portreemaal, mosaiigikunst, seinamaal, -ilusoorne efekt maalitud uksedvaated aed. -temaatika ajalugu, mütoloogia( iseloom) - elurõõmsad, pikantsed stseenid
,,Spektrum" COOL D Kunst ei ole kunsti teha vaid kunst on kunstis kunsti näha - moodsat kunsti on lihtne teha, kuid sellest on väga keeruline aru saada. Väike marutõbine sinine rebane - selle all võis COOL D mõelda Saksamaa maalikunstniku Franz Marc`i maali ,,sinine rebane". Ma hulluks lähen oma ateljees liikudes, hulluks nagu Peeter oja läheks - Kunstnikul võib peas olla väga palju mõtteid, kuidas see maal vaimusilmis välja võiks näha , kuid neid mõtteid paberile panna ja teostama hakata ei ole neil väga kerge, enne tuleb hoolikalt läbi mõelda. Ateljee- kunstniku töökoda. Sixtuse kabel- Vatikani apostelliku palee tuntuim kabel, mis on kuulus oma arhitektuuri ja sisekujunduse poolest. Kabeli laemaalingu tegi kuulus Itaalia maalikunstnik Michelangelo.Sixtuse kabeliS asuvad Michelangelo kuulsaimad laemaalid "Viimne kohtupäev" ja ,,Inimese loomine. Andy W...
põhivahendiks on sõna ja selle jõud. Justnagu muusika ja maalikunst, loob kirjandus sõnadega meistriteoseid ja kuulub kunstiliikide hulka. Kirjandus on tugev ja tähtis inimesevaheline suhtlemisvahend. Teostes kasutatavad sõnad võivad haavata ja ravida, rahustada ja julgustada, nukrustada ja hingestada. Sõnade abil väljendatakse kõiki tähtsamaid tundeid. Samuti sõnadega võib solvata, motiveerida, hirmutada. Sõnad ja nende mõju on piiramatu – selline ongi ka kirjandus. Kunstina on see võimeline anna uusi ideesid, panna mõtlema ja kaasa tundma. Kirjandus on kujutav. Kirjandus loob terveid maailmu, mis paistavad reaalsed, nendesse sukeldudes. Meie käime kaasas teoste aja ja tegelastega, tunneme kaasa, jagame nende tundeid ja elamusi. Kirjandus võib saata lugejat kaugesse minevikku ja samuti fantastilisse tulevikku ning mõlemal kohal tunneb lugeja ennast nagu praegusel hetkel. Sooviks eraldi rõhutada poeesiat. Poeesia omab rütmi, mille abil seonduvad sõnad
Realismi ja abstraktsionalismi võrdlus Fred Moritz 12KM Mille poolest on realismi voolud sarnased? Kõik neli realismi suunda (Realism, sotsialistlik realism, impressionism ja uusrealism) annavad kunstina edasi silmaga nähtavat nii, nagu see on. Ei paisutata üle detaile ega anta juurde efekte. Kujutamisega ei laskuta naturalismi tasemele, antakse edasi hetkeemotsiooni. Elu kujutati tõepärasena, ehk pigem inetu kui ilusana. Arvestatakse tegelikkusega. Tähtis on hetkene aeg, mitte minevik. Realismi viljeleti Euroopas ja Venemaal. Mille poolest on realismi voolud erinevad? Realism: Mõnikord samastatakse naturalismiga, enamasti olustiku- ja maastikumaalid, kujutati tööstseene,
Maalikunst jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal) Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Maalikunst kauni kunstina Selline nimetus levis 17.-18. sajandil klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. Maalikunst on enamasti seotud nähtava tegelikkuse jäljendamisega. Jäljenduslikkust on nimetatud realismiks Claude Lorrain Maalikunsti ajalugu Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 – 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Kontuurid uuristati seina või
Selle nurgelisus, teravus ja agressiivsus annab juurde teise nüansi ning teosel on potentsiaali publikule meelde jääda. Arvan nii nagu ütles Martha Graham (1894-1991): ,,Inetus võib olla tegelikult ilus, kui see hüüatab võimsa häälega." Neiu mitte lihtsalt ei tantsinud, vaid analüüsis oma liikumist, emotsioone, süvenedes muusikasse, viies enda teadvuse mujale, lastes keha lõdvaks, otsisides iseend ning seejärel peegeldas ta leitu publikule fantastilise kunstina. Tants on vahend põgenemaks kui vaba laps kõige eest, mis meelehärmi tekitab ning täieõiguslik taie oma teriminite, ajaloo, töö ning teostega.
asetamisel sotsiaalteaduste tingimustesse on aga graafiline disain kui teadus täiesti võimalik saab uurida kujundite loomise ja töötlemise protsessi, seda hinnata, teha lihtsamaid järeldusi ja ligikaudseid ennustusi. Seega võib väita, et graafilist disaini võib nimetada ka teaduseks. Jättes kõrvale ühiskonna üldised arusaamad, koduse kasvatuse ning avastades, et teadus võib olla rohkem kui matemaatilised valemid ja füüsikaseadused, võib näha ka kunsti teadusena ning teadust kunstina muidugi vaid mõningatel tingimustel. Graafiline disain võib olla aga mõlemat nii kunst kui ka teadus. Siiski tuleb valida, kus ja kuidas seda kasutada. Kunst tähendab siiski pigem loome ja töötlemisprotsessi ning teadus selle uurimist, järelduste tegemist ja hindamist. Kuigi graafiline disain on nii kunst kui teadus, ei saa ta olla ühes kontekstis mõlemat korraga. Sellest saame aga järeldada, et graafiline disain on kunst või teadus.
Kunstis hakati rohkem keskenduma kunstniku eneseväljendusele, tunnetele ja meeleolule. Nähtava maailma kujutamist hakati välja juurima juba 19. ja 20. sajandi vahetusel. See asendus sümbolismiga, mille kunstnikud käsitlesid meelsasti nn suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik ja inimese osalus looduses. Tööstuslikus Suurbritannias, aga tärkas hoopis juugendstiil, milles hakati kujutama igapäevaseid esemeid kunstina. Kuid kõige suurem mõjuvõim oli postimperssionistidel nagu näiteks Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Tegu oli kunstnikega, kes olid kokku puutunud impressionismiga, kuid selles pettunud ja valinud endale sobiva loomingusuuna. Ning kuna igal postimpressionistil oligi tegelikult täiesti oma stiil, siis ei saagi postimpressionismi omaette suunaks nimetadagi. Georges Seurat ja Paul Signac moodustasid koos
avastada vaid juhuslikult (Ühe mehe karp võib olla teise mehe kunst) (anti-essentsialism- kunstiteosetel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame aru, et on kunstiteos) Puhtalt visuaalse vaatlusega pole aga eristus võimalik. On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 3. Kas definitsioon välistab loomingulisuse? · Ei ole toodud näiteid (M.Weitz), et definitsioon oleks välistanud loomingulisuse (anti- essentsialistid väidavad, et kunsti ei saa defineerida, kuna kunst on loominguline ja ajas muutuv) Kunsti tegemisel hoopis avaldub loomingulisus, definitsioon, mis on kunst, ei välista
Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism u. 1770-1800 2. Kõrgklassitsism u. 1800-1830 Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Klassitsistlik arhitektuur Maksvusele pääses stiil, mis võttis enda eeskujuks antiikehitised, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. Klassitsism avaldus Euroopa arhitektuuris Itaalia renessansehituskunstist ja A.Palladio loomingust võrsunud palladionismina ehk palladinistliku klassitsismina. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte
Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates.Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis.Peterburis: Admiraliteedihoone, ning palju teisi
kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust ,,Independent Groupile", mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest kultuurist (massikultuurist) inspireeritud briti ja ameerika kunstitoodangut aastatel 1955-1970. See ameerika imperialistliku kunstina tajutud stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. TUNNUSJOONED
lauldav kultuslik laul järgima. Klassikalisel ajajärgul oli keskne žanr tragöödia, mis põhineb KOORILÜÜRIKAL ehk DITÜRAMBIDEL. 5. saj lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetatakse „uueks muusikaks“. Sellega käis kaasas ka palju keerukam ja virtuoossem muusikaline väljenduslaad ning samal ajal algas ka väljapaistvate pillivirtuooside tegevus. Muusika hakkas esmakordselt esile tõusma iseseisva kunstina ja aegamööda lagunes tema loomupärane ühtsus luule ja tantsuga. Hellenismi ja Rooma võimu ajastul segunes klassikaline kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Sellest ajast pärinevad ka vanakreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd. Vanakreeka kultuuri hilisest ajajärgust on teada ka mõnikümmend muusikanäidet. Kreeklased kasutasid kaht erinevat noodikirja: vanem pillimuusika ja hilisem vokaalmuusika jaoks. Võrdlemisi täpne noodikiri oli
organisaatorina. - millisel erialal omandas kõrghariduse? oreli erialal - Nimeta kuulsamaid laule, kokku väh 3. "Meeste laul", Tuljak, Ei saa mitte vaiki olla - Kuidas kasutas Härma rahvaviise uudsel viisil? ta töötles ning kompositsioneeris neid 10. Kes asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja millal? Aleksander Läte 1900 a 11. Millena hakati muusikat käsitlema 20. sajandi alguse Eestis? hakati nägema kunstina Kuidas erineb see ärkamisaegsest käsitlusest? oli pigem meelelahutusena Milliseks muutusid Eesti muusikaelu eesmärgid? muusikalise tegevuse taseme tõstmine 12. Rudolf Tobias - Mille poolest oli Tobias eestlaste hulgas esimene? omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. - Millised erialad lõpetas Peterburi Konservatooriumis? orel, kompositsioon - Kus elas ja töötas elu jooksul? (väh 2 linna) elas Haapsalus, Tartus
· Motiiv kõigest aimatav, pealispond polnud oeluline BRANCUSI (Rumeeniast Pariisi) · ,,olemuslik" põhivorm, ,,Lind ruumis" ARHIPENKO · Kujundas USA kunsti 3. Futurism (ptk 9, lk 61-65) Algab Itaalias 19. sajandi lõpul. Vastolu Põhja- ja Lõuna-Itaalia vahel. (uue ja vana kontrast) Taheti uuendust, arvati, et Itaalia on maha jäänud, taheti katkestada sidemed minevikuga, tähtsaks muutus tulevik, sealt ka nimi futurism Futurism programmina kui kunstina plaanid, manifestid (esitati neid plaane rahvuskogunemistel ja ajakirjanduses) MARINETTI · 1909 manifest Pariisis (ajalehes Le Figaro kirjandusliku futurismi teemaline manifest) o Seal kirjeldas, et vana kunst on kõlbmatu o Tehnika areng on oluline o Dünaamika, liikumine 1910 maalikunstnike manifest arendati ideid edasi · Loobuti aktimaalidest · Areng ajas ( nt jooksev hobune 20 jalaga) · Teravad, kriiskavad värvid
maalidega, probleem tekib vähemlevinud kunstivormidega. 3. Antiessentsialismi on kritiseeritud, kuna see eeldib, et erinevate inimeste tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühe kunstiteoste kogumi. Selline käsitlus jätab mulje, et kunstiteoste olemasolu sõltub inimese teadmistest ning kui inimesel pole vastavaid teadmisi, siis pole olemas ka kunsti. Probleemse näitena on toodud Marcel Duchampi looming, kes tõi oma traditsioonilisest keskkonnast välja pissuaarid ning esitles neid kunstina. Duchampi loomingu pidamine kunstiks eeldab teadmisi kunstiajaloost. 4. Arthur Danto argument põhineb Marcel Duchampi töödel, kes esitles kunstina oma loomulikust keskkonnast eraldatud tehasetoodangut. Võhiklik kunstihindaja ei pruugi Duchamp'ist midagi teada ning võib tema kuulsa purskkaevu töö puhul arvata, et tegemist on lihtlabase pissuaariga. Danto tõestab sellega, et kunsti defineerimine nõuab ka teadmisi kunstiajaloost. 5
kunstikäsitluses enam mitte nii väga. Tundub, et ta ei suuda aktsepteerida teadlasi kui maailma olemuse edasiandjaid, mis on minu meelest kummaline. Kas matemaatika ei ole siis ka viis kuidas maailm end esitab? Matemaatika on ju harmooniline ja korrastatud tervik nagu maailmgi. Matemaatikud tajuvad samuti maailma, ehk veidi teisiti kui kunstnikud, kuid nagu kunstnikudki, lisavad nad maailmale oma kogemuse. Miks me ei suuda käsitleda teadust omamoodi kunstina? Alguses ei peetud ka impressionismi kunstiks ja impressioniste ei lastud Pariisis suurtele näitustele ning nad olid üldise põlu all. Kuid kui nad ei oleks leidnud toetajaid, ei oleks meil võibolla praegu Mantet', Monet' ja Cezanne'. Ma nõustun Merleau-Pontyga mitmes aspektis, kuid minu meelest jääb ta kohati piiratuks suutmata näha maailma tervikuna, ehk on tema jaoks kunstnikud gestaldid, mis teiste inimeste seast esile tungivad.
kollektivistlikul tasandil kümnete või sadade inimeste ja organisatsioonide saavutus. Poliitika nõuab mitte ainult teadmisi, aga ka poliitilise laveerimise meisterlikkust ja kompromisse, oskust haarata masse, ettenägelikkust ja valmisolekut ettearvamatuse suhtes. Sellepärast võib öelda, et mitte kõike saab eeldada kindla arvestusega; selles esinevad ka emotsioonid, intuitsioon, meisterlikkus. Seepärast poliitika esindab ennast mitte ainuüksi teadusena, vaid ka kunstina kunst riiki juhtida, kunst vallutada ja ülalpidada, sotsiaalsete eesmärkide ja huvide elluviimine. Kui me räägime kunstist endast kui osakesest kultuurist, siis me ei saa unustada ka selle rolli, s.t omavahelist suhet ning seost poliitikal ja kunstil. Me ei räägi enam meisterlikkusest, vaid räägime manipuleerimisest võimu nimel. Esimene, mis sellisel juhul silmapaistvamaks peetakse, on Nõukogude Liidu revolutsioonne kunst.
massikunstist või laiemalt võttes kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust ,,Independent Groupile", mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest kultuurist (massikultuurist) inspireeritud briti ja ameerika kunstitoodangut aastatel 1955- 1970. See ameerika imperialistliku kunstina tajutud stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest.
Hisp maalikunstnik tõekunstnik Velazquez ,,Paavst Innocentius"- analüüsis in psüühikat, tõepärane töö ei meeldinud paavstile, sest isegi liiga tõepäraselt kujutatud. Hollandi maalikunsti eripära kunst väga realistlik, puudusid kiriku ja piibli teemalised pildid va. Rembrandt. Holland vägev mereriik, majanduse suur õitseng, pani omakord aluse kunsti õitsengule 17.saj, valitses optimistlik meelolu, uus temaatika: meremaal, (olustiku maal), natüürmort- iseseisva kunstina, loomamaal, maastikumaal- iseseisev temaatika. Viljeleti palju olustiku maalijaid (2), Jan Vermeer ja Delft. Väikesed hollandlased tegid väikese formaadilisi olustikumaale, nt in tegelevad oma igapäevaste asjadega, ei poseeritud kunstnikule, kodanikud olid kujutatud oma kodudes või oma tagahoovides. Tüüpiline hollandi maastikumaal- tühjavõitu maastik, silmapiir all, taevas oli ähvardav, tormieelne meelolu. Tüüpiline Hollandi natüürmort- luksuslikud ja idamaised
Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Klassitsismi tekkepõhjused Saja aasta pikkune ajajärk umbes 1750-1850 oli suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus. Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, st kunstikriitika. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. Algul Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad
patroon ning teine arstitudeng, kes hoidis käes pealuud. Lõplikul figuraalkompositsioonil on aga kujutatud viite noort neidu, kes on bordellis prostituudid. (Pablo Picasso's Les Demoiselles d'Avignon) Maali tehniline ja kujundlik pool erines väga teistest maalidest, mis ennem seda tehtud oli ja seetõttu see nii suure populaarsuse saavutaski. Kehad ja erinevad kujundid muutusid palju geomeetrilisemaks, detailid kaotasid nii suure tähtsuse. Oluline oli edasi anda mõtet kunstina. Kujude näod olid esialgu inimeste moodi, kuid peale seda, kui Picasso nägi Pariisi Etnograafiamuuseumis Aafrika skulptuure, muutis ta näod ära. Picasso uskus siiralt, et kunstil ja inimkujul võib olla lunastav ja „vaime välja ajav võim“. Sellel taiesel on sihikul just prostitutsioon ja suguhaigused. (Cumming 2007, lk 349) See jätab mulje Picasso tunneks nendele naistele justkui väga kaasa, üritades varjata nende „identiteeti“. Kolme
Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas
kasutatakse tänapäeval väga sageli? 1) Kreeka keelest ladina keelde sufiksi muutus, rõhunihe 2) Ladina keelest prantsuse, vene, saksa, inglise keelde hääliku ja rõhumuutused Kreeka tüvi säilib, muutelõpud on keeltes erinevad. Tänapäeval on levinud kasutuses logos, mania, prefiksid a, ana, anti, auto, sõnad nomos (seadus), kratos (võim), arche (alus, võim) 64. Kuidas on retoorika avaliku kõne kunstina seotud demokraatiaga? Milliseid uusaja demokraatia alustekste on mõjutanud Ateena demokraatia ülistamine nn. Periklese matusekõnes (Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloos)? Retoorika oli aluseks paljudele tänepäevastele deklaratsioonidele ja kõnedele, andes tänapäevasele demokraatiale alusväärtused vabadus, võrdsus, õiglus. Lisaks tegid otsuseid rahvakoosolek
Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello) 2) visuaalselt eristamatud paarid Danto ütleb, et on arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina nõuab midagi sellist, mida silm ei suuda märgata – kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost. Järeldus – isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Danto ütleb, et on arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida
seda hindab zürii ja neile keskendub ka publik). Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda! 4. Selgitage esteetilise mitte-kunsti etteheidet! Sama mis eelmine ju? 5. Visandage vähemalt kaks võimalust esteetilise kunstidefinitsiooni kaitsmiseks! Kuidas kaitsta esteetilist kunstidefinitsiooni? 1. Teised teooriad ei saa paremini hakkama! Esteetiline kunstidefinitsioon on parim võimalik! (Beardsley, Mitias) 2. Vastunäidete kunstistaatuse eitamine (kunstiajaloos, ent mitte kunstina) (Diffey, Humble, Osborne, Tolhurst) 3. vastunäited on kunstiteosed, ent sisult/hulgalt marginaalsed, mistõttu ei peaks teooria nendega tegelema (Zangwill, Goldie&Schellekens) 4. Vastunäited on esteetilise kunstidefinitsiooniga kooskõlas! ,,Esteetilise" avardav redefineerimine (Shelley, Lind) 6. Milles erinevad esteetilise kunstidefinitsiooni aktualistlik ja intentsionalistlik versioon? 1.Esteetiline aktualism: Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile
Esimene eksimus on eeldus, et kõigil kunstiteostel peab olema mingi ühine loomus, mingi eristav hulk omadusi, hulk tarvilikke ja piisavaid tingimusi, et tegemist saaks olla kunstiteosega. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema - Duchamp näitas, et seda erinevust ei ole silmaga näha. Näha midagi kunstina nõuab kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost. Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab kunstiteosed edukalt üksnes juhuslikult - pime kana leiab ka tera. 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon - klassifikatoorselt on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust a) see on artefakt - inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes)
Kuhn seisukoha, et õenduse paradigmade selgitamine kujundab õendusest unikaalse distsipliini ja tugevdab õenduse tausta teadustes. Laiaultuslikud ideed ja teooriad, mis olid varem iseloomustanud õendust, vaadati paradigmade valguses üle. Selgus, et eksisteerivate teooriate puhul oli sageli tegemist sarnaste põhimõtetega. ÕENDUSALASED TEADMISED KUI PÕHI ÕENDUSPRAKTIKALE JA UURINGUTELE Õed on iseloomustanud oma valdkonda nii kunstina kui teadusena (Rogers 1991, Rogers 1988, Smith 1997, Watson 1994). Selline iseloomustus täidab mitut otstarvet. Esiteks annab see võimaluse kirjeldada õenduse põhiteadmiste kujunemist, sisaldades olulisi komponente erialast, mis ei mahu mõiste teadus alla. Aga tõstatab küsimuse, mis on siis kunst. Kas kunst ei sisalda teadmisi? Kuidas seda uurida? Kuidas seda õpetada? Võimekus demonstreerida selle kunsti tulemusi ja tõestada õenduse panuse olulisust
Kennicki argument on selline: 1.Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2.See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2) Visuaalselt eristamatud paarid Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4
Muidugi tuleb ette rohkesti olukordi, kus me pole kindlad, kas mingi asi on kunstiteos või ei ole; see tähendab, me pole kindlad, kas nimetada mõnda joonistust või helitööd kunstiteoseks või mitte. Me teame, mis on kunst, kui keegi ei küsi, mis see on. 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse.
Andis suure hulga etümoloogiaid, millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat. Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada. Säilinud ladina paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel. Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi). Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500. Skolastikud toetusid suures osas Aristotelesele, kuid pidid selle kohandama piibellikule maailmapildile
Parandamaks nende tervist õpetas ta kloostriülemana munkadele 18 harjutust. "Ashati 18 kätt" nendes harjutustes oli kuus võtet löögiks rusikaga, kaks käeservaga, üks küünarnukiga, neli jalaööki ja viis haaret. Shaolin kui võitluskunst arenes lõplikult välja alles 13-14. sajandiks. See levis kiiresti üle kogu Hiina ja tal tekkis rohkem kui 400 haru, millest igaüks nimetas oma eelkäijaks Shaolini. Viimaste üle ei saa vaadelda ainult munkade kunstina, vaid see on erinevate stiilide üldnimetus. "Kui tegeled ainult rusikavõitlusega ja ei täiusta ennast eriliste harjutustega, oled vanaduses nõdruke." - vana Shaolini kõnekäänd. Siin räägitakse erilistest meetoditest arendamaks imepäraseid omadusi, näiteks hüppamine maja katusele, oskus seista ühe sõrme peal, purustada palja käega kive, tõugata suurt raskust. Shaolini võitlusvõtted ei kujutanud endast mingit saladust, aga metoodikat nende õpetamiseks
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega.
Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 6. Selgitage traditsioonilise esteetika kahte eksimust Kennicki järgi! 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse.
juhuslikult. 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Kennicki näites tuvastab isik kunstiteosed ainult juhuslikult, sest erinevust puhtalt silmaga ei näe ning kunsti nägemine nõuab rohkemat kui silm. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Tegemise kaudu(võetakse looduslik materjal ja tehakse sellest kuju) või omistamise kaudu(leitud objekt looduses, mida esitletakse kunstina). Hindamisele kandideerimine teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks(hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk; omadused ei pruugi olla esteetilised; kandidaadistaatuse omistamine ei ole ainult esitamine, sest kätkeb autoriteeti. Kunstimaailm isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku; mõiste pärineb Dantolt; kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse
esilekergitamine. Järjepideva ning visa õppematerjalidega tutvumise teel ergutatakse õppija meeli niivõrd, et ta tunneb ühel hetkel ära uue, kuid tegelikult juba olemasoleva idee (kaasasündinud ideede kontseptsioon). Leiti, et paremini kui üksikute faktide, ideede ja praktiliste teadmiste õpetamine kutsuvad mõtete ja ideede äratundmist esile teatud üldisema suunitlusega õppeained. Õpetamise põhilise sisu moodustasid tol ajal distsipliinid, mida tuntakse ka seitsme vaba kunstina (lad k septem artes liberalis): retoorika ehk kõnekunst, dialektika ehk vaidluskunst, grammatika, muusika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia. Õppimise juures oli kõige tähtsam õppija arutlusvõime arendamine, et ta suudaks enese sees olevaid ideid ära tunda. Praktiliste õppeainete õpetamist ei peetud niivõrd oluliseks. Religiooni tähtsuse vähenemisel muutusid ka arusaamad teadmistest ja õppimisest.17. sajandil
laiemalt võttes – kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust „Independent Groupile“, mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest kultuurist (massikultuurist) inspireeritud briti ja ameerika kunstitoodangut aastatel 1955-1970. See ameerika imperialistliku kunstina tajutud stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest.
Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised - rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. Akademism Klassitsismi lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Hilisemad kunstivoolud nagu romantism, realism, impressionism jt. on ühel või teisel moel mäss akadeemilise kunsti vastu. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Klassitsism Eestis Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas
Tinguely loomingus. Juba enne sõda oli Sveitsist pärit kunstnik huvitunud reaalse liikumise kasutamisest kunstis. Ta konstrueeris näiteks ,,metamehaanilisi" vesirattaid, mis pööreldes helisid tekitasid, ja teisi veidraid, kasutuid, absurdsena mõjuvaid masinaid. Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s
visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust ,,Independent Groupile", mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest kultuurist (massikultuurist) inspireeritud briti ja ameerika kunstitoodangut aastatel 1955-1970. See ameerika imperialistliku kunstina tajutud stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest.
19. sajandi kirjanikud olid esimesed staarid. Hakkab esile tõusma teatud esteetiline nõue. Teatud ilu(ideaal). Kuigi keegi seda ei tea, mis see ilu tegelikult on. See ei hõlma endas ainult positiivseid asju. Luule peab olema (nüüd eriti!) kõrge ja täiuslik kunst. Neid nõudeid üksipulgi kirja ei pandud. Gustave Flaubert kuulub samuti realismi alla. Teda tunneme eelkõige romaani „Madame Bovary“ järgi. Ta ütleb, et ka proosa on kunst, sest see on struktureeritud kunstina. Ta võrdleb proosat arhitektuuriga. Teiseks leiab, et proosa peab olema läbimõeldud. Flaubert pöördub tagasi romantismi taandumise juurde kunsti. Maailm on niivõrd räpane koht ja ainuke paasemine sellest maailmast on kunst. Kunst on inimese pääsetee. Muus osas oli ta siiski realist – ühiskonda tuleb kirjeldada ja kritiseerida. Ta romaanid (just eriti Madame Bovary) on psühholoogilise asetusega eksperimendid -> siin tuleb võrdluseks Stendhal.
Millises vahekorras on kavatsus ja selle meeleline teostus kontseptualismi puhul? Üha vähem eraldunud ning kunstniku kui teostaja roll vähenenud, mõnel juhul täiesti kadunud. 9. Keda peetakse kuulsaimaks kontseputalistiks? Mida kujutab tema tuntuim teos? Joseph Kosuth. Tema tuntuim teos koosneb kolmest osast - tavaline vabrikus tehtud tool, foto sellest toolist ja fotosuurendus sõna "tool" tähenduse seletusest sõnaraamatus. 10. Mis oli selles peatükis esitatud ebatavalistel objektidel kunstina toimimise eelduseks? See, et sündmused, ideed ja installatsioonid pakkusid üllatavaid või isegi šokeerivaid kogemusi, mis heal juhul kõigutasid vaataja tuimunud maailmapilti ja sundisid teda mõnedest asjadest uut moodi mõtlema. 28. Postmodernism 1. Kuidas oleks õige lahti mõtestada mõiste "post+modernism"? Eelnevad kunstinähtused ei sobinud kokku modernistliku kunstiteooriaga ja selle asemele, et luua uut stiili,
sinna teksti kaasatud. Lecture symptomale: sümptomaatiline lugemine (tõlgendamiseviis). Loeme kahel tasandil. Avastame sümptomeid, mis kõnelevad varjatud ideoloogiatest allpool. Althusseri sõnul pole olemas "süütut lugemist" (ilma ideoloogiast mõjutatud saamata). Saab rakendada iga meediavormi puhul. "See mida kunst paneb meid nägema, on ideoloogia, milles ta on sündinud, milles ta kümbleb, millest ta kunstina eraldub" Althusser: ideoloogiat kannavad reaalsed suhted, reaalsed objektid. IRA: ideoloogiline riigiaparaat (haridus, poliitline süsteem, perekond, meedia) millele vastandud RRA: repressiivne riigiaparaat( politsei, kohtusüsteem). Seega inimest ei pea alati sundima, võib teda n-ö kasvatada, pakkuda talle n-ö valikuid. Taastootmise viisiks on see, et ideoloogia konstrueerib inimesed, vormistavad nad teatud viisil, et nendega oleks võimalik ideoloogiliselt suhelda. Tekst enne reaalsust
Tinguely loomingus. Juba enne sõda oli Sveitsist pärit kunstnik huvitunud reaalse liikumise kasutamisest kunstis. Ta konstrueeris näiteks ,,metamehaanilisi" vesirattaid, mis pööreldes helisid tekitasid, ja teisi veidraid, kasutuid, absurdsena mõjuvaid masinaid. Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s
3. Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello 1973) 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument: "Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe" (Danto 2000) "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost: kunstimaailma" (Danto 1964) Järeldus: Isik Kennicki kaubalaos tuvastabedukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult "pime kana leiab ka tera" 193. Perekondlikud sarnasused" "Vaatle näiteks protsesse, mida me nimetame ,,mängudeks". Ma pean silmas lauamänge, kaardimänge, pallimänge ... Mis on neil kõigil ühist? ... kui sa neid
Lecture symptomale: sümptomaatiline lugemine (tõlgendamiseviis). Loeme 2 tasandil: 1. tekst ise; 2.kriitiline lugemine. Avastame sümptomeid, mis kõnelevad varjatud ideoloogiatest allpool. Althusseri sõnul pole olemas "süütut lugemist" (ilma ideoloogiast mõjutatud saamata). Alatekst nt alkoholireklaam. Saab rakendada iga meediavormi puhul. "See mida kunst paneb meid nägema, on ideoloogia, milles ta on sündinud, milles ta kümbleb, millest ta kunstina eraldub" Barthesi intertext autori alateadvus. Macherey kirjandusliku tootmise teooria. Nt. Jules Verni teosed maa vallutamine sissetung, keegi on juba ees. Antonio Gramsci (1891-1937) - marksistlikke mõtleja, Itaalia kirjanik, poliitik. Hegemooniateooria - on võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid
sellesarnaseid asju kutsutakse kunstiks või kunstiteoseks. Et kunstil on mingi vorm, väljendus, tähendus võivad Kennicki meelest juhtida meie tähelepanu kunstiteose teatud omadustele nn. perekonnasarnasusele, aga kunsti defineerida nad ei suuda.Pole kuskilt võtta kasutust, et sinu või minu oma on õige. Meil pole eeldust, et luua pinda mida vaadelda. 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Et näha midagi kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost, kunstimaailma. Ehk väliste tunnuste poolet harilikud objektid pole üldse kunstiteosed:koerakammid pissuaarid, pudeliharjad. Sajandeid oli arvatud ,et kunstiteosed peavad oluliselt erineama lihtsalt reaalsetest asjadest. Tegelikult järeldas Danto, et testisooritaja Kennicki laos saab edukalt kunstiteoseid tuvastada üksnes juhuslikult. 8
annaabi.ee 
