Kunstiajalugu - Fovism, Kubism ja Futurism (0)

1. Fovism (ptk 6, lk 42-45)
Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses.
1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva žüriiga näitused

• Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi
  
• Tagasivaatena postimpressionismi tööd
  

1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong

• Joonistus tinglik
  
• Lastepärane
  
• Värvid eredad , puhtad
  
• Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud
  
• Foofid  metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena)
  
• Kujutasid kunstniku meeleolu
  
• Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne)
  

MATISSE (Foovide kuningas)

• Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat
  
• Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke
  
• Tähtsad värvid ja lõbustamine
  
• Olenemata värvide „metsikusest“ tema tööd tasakaalukad, harmoonilised
  
•  „Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimsele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele“
  
• Tuntumad teosed: „ Madame Matisse“, „Vestlus, „Tants“, „Avatud aken“, „La serpentine“ (pronks)
  

DUFY

• Muusika ja rahvispidudega motiivid
  
• Elurõõm, maailma imetlus
  
• Värvid õrnemad, magusamad, pintslitehnika visam, närvilisem
  
• „Lipuehteis tänav“, Trouville’i afišid“
  

DERAIN JA de VLAMINCK

• Intensiivsed, toored toonid
  
• Vlamincki eeskujuks van GOGH’i looming „Deraini portree“, „ Maastik kolme puuga “
  
• Derain – „Matisse’i portree“, „ Westminsteri sild Londonis“, „Püha Pauli katedraal Londonis“
  

ROUALT

• Erandlik kuju foovide hulgas ( ajutiselt )
  
• Sidusid teistega välised tunnused
  
• Sünge moraliseeruva sisuga teosed
  
• Oli klaasimaalija  religioossus
  
• „Salongis“
  

2. Kubism (ptk 8, lk 54-60)
Pärast fovismi, 1907- kubismi algus (algselt pilkeks antud nimi) ( Avignoni neiud - Picasso ). Lähtekohaks Cezanne ’i looming, mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika.
Rajajad : (mõlema loometee oli pikk, ei piirdunud vaid kubismiga)
PICASSO

• Noorena realistlik (joonistusõpetaja poeg)
  
• Barcelonas tutvus juugendlik-sümbolistliku kunstimaailmaga
  
• Prantsusmaal Pariisis köitis teda Montmartre naudingute- ja pahederohke ööelu.
  
• „sinine periood“ 1901- 1904 – õnnetud muserdatud inimesed , hallikas, sinakas kolriid, moonutab inimkeha „Kaks rändnäitlejat“, „Vaesed rannal “
  
• „Roosa periood“ 1904-1906 – elurõõmsam, ,kujutab peamiselt artiste „Tüdruk pallil“,
  
• „Picasso-Cezanne periood (1907) mälestusnäitus - geomeetrilised vormid, loodusvormide ja värvide muutmine, figuraalkompositsioon, „Avignoni neiud“, mille aluseks grotesksevõitu foto
  
• „Istuv naine“, „Akrobaatide perekond“, „Horta de Ebro “
  

BRAQUE

• Arendas Cezanne loomingut, maalis eset mitmest küljest, „Tütarlaps kitarriga “, „Portugallane“, „Majad Estaque’is“
  
• 1911 aastast hakkas oma teostele kleepima kirjatähti
  

Analüütiline kubism 1909

• Piiratud ainering (esemed, millel kindel geomeetriline vorm) – majad, puud jne
  
• Side loodusega kadus
  
• Maaliti tükkidena, kildudena
  
• Värv pole oluline, vaid
  
  • Pinnad, jooned, heletumedus
    
  • Vormide ja masside kombineerimine
    
• Hakati maalidele kleepima ajaleheväljaandeid, riidetükke, tapeet jne kolaaž ( liimitud pildid)
  

Sünteetiline kubism 1911 (esimene näitus)

• Suured geomeetrilised pinnad
  
• Selged kontuurid, puhtamad värvitoonid
  
• Siia alla kuulusid alates 1912 ka Braque ja Picasso
  

GRIS

• Pildile kandis enne vormid ja värvid, alles siis motiiv
  
• „Kitarr noodilehega“
  

DELAUNAY

• Eredad, puhtad, spektrivärvid
  
• „ Eiffeli torn“ – seeria (Hommaaž Bleriot’le)
  
  • Jõujooned, murtud kontuurid
    
• Vikerkaart meenutavad värvid
  
• „Ringid“, „ Elektrilised prismad“
  

LEGER

• Geomeetrilised kujundid (Cezanne)
  
• Tumedat värvi silindrid, torud
  
• Tahtis näidata inimeste ja masinate ühtekuuluvust
  
• „Kettad“, „Linn“
  

Skulptuur

• Geomeetrilised vormid (kuulid, koonused, silndrid)
  
• Motiiv kõigest aimatav, pealispond polnud oeluline
  

BRANCUSI (Rumeeniast Pariisi)

• „ olemuslik “ põhivorm, „Lind ruumis“
  

ARHIPENKO

• Kujundas USA kunsti
  

3. Futurism (ptk 9, lk 61-65)
Algab Itaalias 19. sajandi lõpul. Vastolu Põhja- ja Lõuna-Itaalia vahel. (uue ja vana kontrast)
Taheti uuendust, arvati, et Itaalia on maha jäänud, taheti katkestada sidemed minevikuga, tähtsaks muutus tulevik, sealt ka nimi  futurism
Futurism programmina kui kunstina – plaanid, manifestid (esitati neid plaane rahvuskogunemistel ja ajakirjanduses)
MARINETTI

• 1909 manifest Pariisis ( ajalehes Le Figaro – kirjandusliku futurismi teemaline manifest)
  
  • Seal kirjeldas, et vana kunst on kõlbmatu
    
  • Tehnika areng on oluline
    
  • Dünaamika, liikumine
    

1910 – maalikunstnike manifest – arendati ideid edasi

• Loobuti aktimaalidest
  
• Areng ajas ( nt jooksev hobune 20 jalaga)
  
• Teravad, kriiskavad värvid
  

1912 – kolis futuristlik tuumik Pariisi – sealt alates algab futurism
BOCCIONI – „Inimkeha dünamism“
CARRA – „Isamaaline pidustus “, „Suplejad“, „Anarhist Galli matused“
BALLA – „Koer keti otsas“, „Viiuldaja käed“
SEVERENI – „Sinised tantsijannad“, „Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf“
Liikumise edasiandmiseks kaks võimalust:

• Sama objekt mitmes erinevas asendis nt „Koer keti otsas“ – BALLA
  
• Toetub kubismile
  
  • Geomeetrilised kujundid – kriiskavavärvilised mosaiigid , piirjooned hägused, liikumist andsid edasi lained, ringid, jooned, abstraktsust kanti huvitava pealkirjaga, nt „Kihutav auto“
    

Skulptuur
BOCCIONI

• Väljendati hoogsat liikumist
  
• Väljavenitamine
  
• Nt“ kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis – Inimkeha liikuimises“
  

Kirjanduses – lühikesed laused , need kandsid endas just kui karjatust või hüüet
Arhitektuur

• Kavandid, plaanid, rakendust reaalsuses enamasti ei leidnud
  

SANT ’ELIA

• Tulevikulinnad „Citta Nuova – Uue linna projekt“ – osalt hiljem ka teostatud
  
• Kujutasid tehiskeskkonda – rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed
  
• „Ühe ehitise visand“
  

Venemaa – peamised mõttekaaslased

• Keskuseks Moskva
  
• Soovisid samuti uuendusi, vastandusid Peterburile, kus oli endiselt vanamoelisus
  
• Kubism ja futuris jõudsid samal ajal – kubofuturism
  

I maailmasõja vapustus

• Osad eemaldusid
  
• Osad võtsid osa massiliikumisest
  

Itaalia futuristid (Marinetti) liitusid Mussolini fašistidega
Vene omad pärast 1917 Bolševikega
Futurist oli eeskujuks ka abstraktsele kunstile.
4. Kunst I maailmasõja ajal. Dada ja metafüüsiline kunst (ptk 12, lk 77-81)
1916 Zürichi linnas Šveitsis Voltaire ’i kabaree

• Skandaalsed etendused
  
• Šokeeriti absurdiga – solvangud
  
• Naeruväärtistati väärtusi : ilu, häid kombeid
  
• Nimeks sai dada
  

1917 dada kunstigalerii

• Esitati enda ja lähemate kaaslaste töid
  
• Juhiks oli luuletaja Tzara
  
• Valiku aluseks oli rabav uudsus
  

ARP

• Eelistab kolaaže ja montaaže
  
• Assamblaaž – erisugustest materjalidest koosnev kolmemõõtmeline kunstiteos nt „Lill-vasar“
  
• „Naise torso – üleloomulikult väljavenitatud
  

Levib trükistena, visuaalne kujundus tähtis
New York
DUCHAMP

• Armory show – 1913, „Trepist alla tulev akt“
  
• Kasutab futurismi ja kubismi võtteid
  
• Hakkas esitama vabrikutooteid (ready made) – konstruktsioonid, nt „Metallratas köögitaburetil“, „Fontain“ – pissuaar, L.H.O.O.Q – Mona Lisa mehena , „Šokolaadivabrik“
  

PICABIA

• Veidrad masinad , iroonilised kolaažid
  
• „Undiin“, „See siin on Stieglitz“ – fotoaparaat
  
• Mõtlemisele mitte nägemisele
  

Saksamaa
SCHWITTERS

• Kommertstrükistest kolaažid (Merzbilder), juhuslikud konstruktsioonid ( Merzbau )
  
• Nt „Hannoveri Merzbau“, „Juuksenõelapilt“
  

Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propaganda kunsti ilme (GROSZ)
Vahenditeks graafika ja plakatikunst , lisati hüüdlause tektsiga
1920 kujunes sellest montaažikunst (Heartfield)
Dada oli lühiajaline – sõja lõpuni, 1960 Lääne kunstis alles tugevnes
Itaalia
Metafüüsiline maalikunst – katse väljuda kaasajast
CHIRICO

• Pettunud kubismis/futurismis
  
• Meeldis sümbolist ja itaalia klassitslik arhitektuur
  
• 1917 aastal liitus Carraga – metafüüsiline kunst
  

• Igaviku ja ajatuse tunne
  
• Aja ja ruumi mõõtmine ( kell, joonalud jne)
  
• Linnavaated ja siseruumid
  
• Inimeste asemel näota skulptuurid ja mannekeenid , kellel puudub side konkreetse ajaga .
  
• Õhuta ruumis esemetekogud
  
• Nt “Suur metafüüsik“, „Evangeelne Natüürmort“