Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

POPKUNST (0)

1 Hindamata
Punktid
Järva-Jaani Gümnaasium
POPKUNST
uurimstöö
Kristina Kasemägi
Maris vanna
Järva-Jaani 2014

SISUKORD


POPKUNST AJALUGU 3
TUNNUSJOONED 4
TARBEKUNST 5
MAALIKUNST 6
SKULPTUUR 7
ARHITEKTUUR 8
EESTI POPKUNSTI ESINDAJAD 9
Leonahard Lapin 9
9
ANDO KESKKÜLA 10
KASUTATUD ALLIKAD 11

POPKUNST AJALUGU


Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis. Siiski tärkas popkunst kõigepealt Inglise maalikunstis ja Inglismaalt on pärit ka selle kunstivoolu nimi. 50-ndate aastate keskpaigas hakkas Inglise kunstikriitik Lawrence Alloway kasutama sõna „popkunst“, esialgu küll ainult nn. massikunsti kohta. Varsti aga tähistas termin „popkunst“ selliseid teoseid, mis kasutasid massikunstist või laiemalt võttes – kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust „Independent Groupile“, mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest kultuurist (massikultuurist) inspireeritud briti ja ameerika kunstitoodangut aastatel 1955-1970. See ameerika imperialistliku kunstina tajutud stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid , toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest.

TUNNUSJOONED


Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist , ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele.

TARBEKUNST


AUTOR: Roy Lichtenstein
ROY LICHTENSTEIN
Roy Lichtenstein on pop art kunstnik, ta elas 1923-1997 aastatel. Ta võttis teemad reklaamist ja argistest tarbeesemetest.1960.aastal hakkas ta huvi tundma Ameerika koomiksite vastu. Kunstnik allutas oma stiili koomiksite jahedal joonistuslaadile.
Ta kasutas helgeid, kriiskavaid värve ja trükitööstuse stiilti.

MAALIKUNST


AUTOR: ANDY WARHOL
Andy Warhol
Andy Warhol sündis 6.augustil 1928 Pittsburgis ja suri 22.veebruaril 1987 New Yorgis . Ta oli ameerika popkunstnik, näitleja, graafik ja filmitegija . Tema vanemad olid russiini päritolu immigrandid. Perekond oli väga usklik .
Kõrgeim summa, mis on makstud Warholi töö eest on 100 miljonit dollarit. See oli 1963. aasta teos "Kaheksa Elvist" ja see müüdi 2008. aasta sügisel. Warhol on üks seitsmest kunstnikust, kelle teose eest on makstud vähemalt 100 miljonit dollarit.

SKULPTUUR


AUTOR: Claes Oldenburg
Claes Oldenburg (sündis Claes Thure Oldenburgina 28. jaanuaril 1929  Stockholmis ) on USA skulptor .
Ennekõike tuntud oma avaliku kunsti installatsioonide poolest. Tüüpiliselt väga suured replikad igapäevastest asjadest. Teise variandina olid tema tööd pehmetest igapäeva-asjadest.
ema loomingus on olnud kõige meeldejäävamad ehk kolossaalsed  skulptuurid . Hoolimata tööde suurusest on neil suhtluslik omadus. Üks sellise interaktiivsuse näidetest oleks n-ö "pehme" huulepulk . See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillar ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele. Originaalselt oli kuju installeeritud Beincke Plazale Yales, aga hiljem viidi Morse Kolledži kohtuaeda.

ARHITEKTUUR


AUTOR: Simon Fieldhouse
Simon Fieldhouse sündis 25. Märtsil 1956, ta elab Sydneys, Austraalia . Ta õppis Newingtonis Collages(1963), Barker Collages, Geelong Gümnaasiumis ja Sydney Ülikoolis, kus ta omandas bakalaureusekraadi. Ta õppis õigusteadust ja lühidalt õppis k õigusnõustamist.

EESTI POPKUNSTI ESINDAJAD

Leonahard Lapin


AUTOR: Leonhard Lapin
Leonhard Lapin on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid . Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaksavangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema  graafika , eriti seeria , kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ningmaale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid ehk "arhitektoone". Oma esimese arhitektooni tegi Lapin 1976. aastal ja kandis see nime " monument tallinnale". Just Lapin toonud eesti ja ka soome keelde sõna arhitektoon. Mõiste ise pärineb 20. sajandiesimesel poolel tegutsenud vene avangardistilt Kazimir Malevitšilt, kelle jaoks arhitektoon tähendas tuleviku inimese kodu..

ANDO KESKKÜLA


AUTOR: ANDO KESKKÜLA
Ando Keskküla (24. märts 1950 Paide – 29. märts 2008) oli eesti maali- ja videokunstnik.
Ta oli Eesti kunstiakadeemia kauaaegne rektor (1995–2004) ja Eesti kunstnike liidu esimees (1989–1992)

KASUTATUD ALLIKAD


http://et.wikipedia.org/wiki/Claes_Oldenburg
http://www.google.ee/imgres?biw=1280&bih=661&tbm=isch&tbnid=OE_NWHfAX6vcfM%3A&imgrefurl=http%3A%2F%2Fwww.wallsave.com%2Fwallpaper%2F1600x1200%2Fpop-art-monitor-tapete-macelodeon-229309.html&docid=moaP4Svedg9JtM&imgurl=http%3A%2F%2Fwww.wallsave.com%2Fwallpapers%2F1600x1200%2Fpop-art%2F229309%2Fpop-art-monitor-tapete-macelodeon-229309.jpg&w=1600&h=1200&ei=T0AGU5GxMoKK4wTfnIEY&zoom=1&ved=0CIABEIQcMA8&iact=rc&dur=2855&page=1&start=0&ndsp=18
http://et.wikipedia.org/wiki/Leonhard_Lapin
http://en.wikipedia.org/wiki/Simon_Fieldhouse https://www.google.ee/search?q=simon+fieldhouse+popart&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=rjMGU-__NOqh7Aaq-IHACA&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1280&bih=698#q=simon+fieldhouse+pop+art&spell=1&tbm=isch&facrc=_&imgdii=_&imgrc=akeWFjv64XAn2M%253A%3Bj4kCgUJuMgr8bM%3Bhttp%253A%252F%252Fnyc-architecture.com%252Fwp-content%252Fuploads%252F2010%252F09%252FFlatiron_Building_Simon_Fieldhouse-1.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fnyc-architecture.com%252F%253Fp%253D1583%3B601%3B886
http://sydneyarchitecturearchive.wordpress.com/2010/09/05/recent-sydney-pop-art-images-by-simon-fieldhouse/
http://www.artyfactory.com/art_appreciation/art_movements/pop_art.ht m
http://www.google.ee/imgres?biw=1280&bih=661&tbm=isch&tbnid=ETjRqSIhvcRedM%3A&imgrefurl=http%3A%2F%2Fmediation.centrepompidou.fr%2Feducation%2Fressources%2FENS-Lichtenstein%2Findex-en.html&docid=OGQl3eOEXtCh7M&imgurl=http%3A%2F%2Fmediation.centrepompidou.fr%2Feducation%2Fressources%2FENS-Lichtenstein%2Fphotos%2F5_ceramic_sculpture_600.jpg&w=600&h=400&ei=dFIGU4fzD-Ln4gT9uIDACw&zoom=1&ved=0CFcQhBwwAg&iact=rc&dur=51012&page=1&start=0&ndsp=18
Raamat: MAALIKUNST RENESSANSIST TÄNAPÄEVAN. LK 172 JA 173
https://www.google.ee/search?q=POPART&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=gFMGU6DiIs2y7AaRyYCQBQ&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1280&bih=698#facrc=_&imgdii=_&imgrc=Of9T62jATWlOvM%253A%3Brr_vDAoJG6JRGM%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.finelinesupply.com%252Fwp-content%252Fuploads%252F2013%252F02%252Ftitle_page___pop_art_by_purpledragongirl-d5ijz3i.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.finelinesupply.com%252F2013%252F02%3B7087%3B4134
Vasakule Paremale
POPKUNST #1 POPKUNST #2 POPKUNST #3 POPKUNST #4 POPKUNST #5 POPKUNST #6 POPKUNST #7 POPKUNST #8 POPKUNST #9 POPKUNST #10 POPKUNST #11 POPKUNST #12 POPKUNST #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkasemgi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Suur-teeleht
12
pdf

Suur-teeleht

Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroon

Loodus õpetus
Tai Kuningriik
44
ppt

Tai Kuningriik

TAI KUNINGRIIK Globaliseeruv maailm Koostas: Tartu 2015 Tai  Riik Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel.  Tai on populaarne turismimaa. Tai  Pindala: 514 000 km²  Elanikke: 66 405 000  Pealinn: Bangkok  Rahaühik: baht  1 baht on 0,02 eurot. Bangkok Valitsev monarh  Kuningas Rama IX  Ametis viimased 69 aastat.  On pikima valitsusajaga monarh Tai ajaloos. Rahvastik  Linnades elab 20% rahvastikust.  80% tegeleb peamiselt põllumajandusega.  Tootlikus:  Riis - 20 miljonit tonni aastas  Kookospähklid - 1,4 miljonit tonni aastas  Kautsuk - 1.3 miljonit tonni aastas  Kalapüük - 2.7 miljonit tonni aastas Kliima  Iseloomulik troopiline kliima ja 3 aastaaega. Vihmahooaeg maist-oktoobrini.  Talv

Geograafia
Itaalia
4
docx

Itaalia

Itaalia Itaalia on vabariik ja see asub Euroopas. Itaalia asub Apeniini poolsaarel, 800 km merre ulatuv saapakujuline saar. Maismaapiir on tal Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Sveitsiga. Valdav osa maast on mägine, põhjas asetsevad Alpid. Pealinn on Rooma. Itaalias räägitakse itaalia keelt. Rahaühik on euro. Reisi pikkus võiks olla umbes kaks nädalat. Itaalia külastamiseks on kõige sobilikum aeg suvel, sest siis saab rannamõnusi nautida. Itaaliat külastades peaks ka kindlasti ära käima sportautode muusemumis Roomas, sest Itaalia toodab maailma kuulsamaid, kiiremaid ja kalleimaid sportautosi nagu Ferrari, Lamborghini, Maserati jne. Ferrari muuseumi aadress on: Via Dino Ferrari, 43, 41053 Maranello, Modena Modena, Itaalia. Itaalias valmis ka esimene kiirtee. Itaalia külastamist võiks alustada Milanost ja lõpetada Sitsii

Geograafia
Baruto
8
pptx

Baruto

Kaido Höövelson aka BARUTO Introduction Väike-Maarja Raised up in Rohu village Rahkla primary school Laekvere Audentes Basketball Judo Sumo Character Country boy Friendly Kind Warm hearted Sporting career First tournament won kantõsho Yokozuna 19 attempts Kadoban Results/achievement in sport championships Makuuchi Jry Makushita Jonidan Jonokuchi Special Prizes: Fighting Spirit Outstanding Performance Technique Interesting facts Straightforward yotsu-sumou style Order of the White Star Estonian Judo junior championships Meat and fish Eats two times a day Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase References http://en.wikipedia.org/wiki/Baruto_Kaito http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_H%C3%B6%C3%B6velson http://sport.postimees.ee/1828724/baruto-loobumisest-taiega-ei-saa-poolega-ei-oska http://sport.delfi.ee/news/sumo/uudised/online-intervjuu-188-kilone-

Inglise keel
Neetud-- Kristel Kriisa
11
ppt

“Neetud” - Kristel Kriisa

“Neetud” Kristel Kriisa Kadre Ruth Peirumaa 7A Tabasalu Ühisgümnaasium 2014 Sisukord 1. Autorist 2. Tegelaste iseloomustus 3. Kokkuvõte I osa 4. Kokkuvõte II osa 5. Peamised probleemid 6. Minu arvamus 7. Raamatust 8. Pildid 9. Kasutatud kirjandus Autorist  Kristel Kriisa on pärit Raplamaalt, väikesest külast nimega Varbola.  2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning astus Tallinna Ülikooli.  Aastal 2006 sai temast ametlikult inglise keele õpetaja.  2011. aastal sai Kristel Kriisa Tallinna Ülikoolist magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal.  Praegu töötab ta Jüri Gümnaasiumis inglise keele õpetajana.  Kristel Kriisal on ilmunud kaks raamatut: “Neetud” “Piinatud hinged” Tegelaste iseloomustus Mirt- viisakas, tagasihoidlik, korralik tütarlaps, kes oli ühtlasi raamatu peategelane. Ronan- väga tagasihoidlik, viisakas, müstiline ning kes oli

Kirjandus
Madis Kõiv esitlus
16
ppt

Madis Kõiv esitlus

Madis Kõiv Madis Kõiv  Sündinud 5.detsembril 1929.  Suri 24.septembril 2014.  Ta oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof.  Lähemad sidemed kirjandus- ja kultuuriseltskonnaga kuuekümnendail.  Koostöö Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega.  Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna. Looming  "Faehlmann"  "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl."  "Endspiel: laskumine orgu."  "Aken"  "Kolm näitemängu"  "Küüni täitmine" Tunnustused  - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor.  - Tartu aukodanik.  - Kultuuri elutööpreemia (2008)  - Riigivapi teenetemärk. Madis Kõiv „Tali“ https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc Kasutatud materjal  http://et.wikipedia.org/wiki/Madis_K%C3%B5iv  http://www.

Ajalugu
Malta rahvastik
12
docx

Malta rahvastik

Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Rahvastik Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Minu valitud referaat Malta kohta sisaldab informatsiooni Malta riigi, keele, rahvastiku, religioonide ja muu kohta. Malta kohta internetist küll palju eesti keelset informatsiooni ei leidnud, sest rohkem oli inglise keeles, aga see-eest leidsin teiste tehtud töid, kust sain samuti informatsiooni, mida kasutada. Malta üldandmed Pindala: 316 km2 Rahvaarv: 371 000 Pealinn: Valletta Keeled: malta, inglise Rahaühik: malta liir (MTL) Riigitähis: M President: Guido de Marco Iseseisvus: 21. september 1964 Ajavöönd: maailmaaeg +1 Riigihümn: L-Innu Malti Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest­ Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub

Geograafia
Aafrika pärismaalaste kultuur-kombed-traditsioonid-igapäevaelu
24
odt

Aafrika pärismaalaste kultuur, kombed, traditsioonid, igapäevaelu

Jakob Westholmi Gümnaasium AAFRIKA PÄRISMAALASTE KULTUUR JA KOMBED Inimeseõpetuse referaat Autorid: Anni Reiljan Mona Tammik 7.a klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Aafrika manner.............................................................................................................................4 Söögikombed ja toiduvalmistamine.............................................................................................5 Eluasemed....................................................................................................................................5 Naiste tööd.....

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun