Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis (0)

1 Hindamata
Punktid

Loodusnähtused ja 
aastaajad  maalikunstis
Mis on  maalikunst ?
 Maalikunst on  unikaalne  värviline kujund tasapinnal. Maalikunst 
jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks (nt 
käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal)
 Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv 
ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale 
harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja 
valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob 
kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks.
Maalikunst kauni kunstina
 Selline nimetus levis 17.-18. sajandil klassitsistliku esteetika 
mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. Maalikunst 
on enamasti seotud nähtava tegelikkuse jäljendamisega. 
Jäljenduslikkust on nimetatud realismiks
                                                                                  
                                                                                                   
Claude Lorrain
Maalikunsti ajalugu
 Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 
000 – 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira 
koopamaalid Põhja-Hispaanias. Kontuurid uuristati seina või 
joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga 
(kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud 
värvimullad  segati  vee, loomarasva või taimemahlaga. 
Loodusnähtused maalikunstis
  Kunstnikud  on maalinud maastiku iidsetest  aegadest . Kreeklased 
ja roomlased lõid seinamaalinguid maastikest. Pärast Rooma 
impeeriumi langust traditsioon kujutada puhast  maastikku  
vähenes. See traditsioon kestis kuni 16. sajandini, mil kunstnikud 
hakkasid vaatama maastikku kui teemat omaette. Looduses 
kasvas huvi tänu kunstilisele nihkele renessanss ajastul.
 Mõiste ‘’ maastik ’’ tuleneb tegelikult hollandi keelsest sõnast 
landschap, mis algselt tähendas ‘’piirkonnas, maatükk’’.   Holland  
oli üks esimesi kohti, kus maastik muutus populaarseks maali 
teemal. Sel ajal tõusis  protestantlik  keskklass  ilmaliku  kunsti 
kodudest  ja tekkis vajadus uute teemade kohta, et rahuldada 
erinevaid maitseid.
Andreas Achenbach
Aastaajad maalikunstis-lääne talv
 Talve loodusnähtuste kujutamine lääne kunstis algas 15. sajandil. 
Talviseid ja lumiseid maastike ei olnud nähtud  varajases  Euroopas 
alates sellest, kui enamus teemadest olid religioossed.  Maalijad  
ignoreerisid maastikke ühel ja samal põhjusel. Esimene kujutus 
lumest  algas 15. ja 16. sajandil. Maalid, mis kujutasid lund olid 
enamasti maastikud, isegi kui mõni töö kaasas religioosseid või 
fantaasiarikkaid maastikke. Enamik talve kujutavad maalid 
ajaloos olid kujutatud täielikult talve oludest, kasutades 
kvaliteetset halli, et luua spetsiaalne talve  atmosfäär . Lume 
kujutamine oli põhiliselt Põhja-Euroopa teema.
George Henry Durrie
Thomas Cole
Kasutatud allikad
 Eesti Entsüklopeedia VI, Tallinn “Valgus” 1992
 Peatükke kunstiajaloost, Tallinn “Valgus”, 1989
 Vi rand, Tiiu, Kunstiraamat noortele, Tallinn “ Kunst ” 1984
  http://www.theguardian.com/artanddesign/gallery/2012/oct/
23/monet-constable-paintings-autumn-pictures
Täname kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on maalikunst?
  • Maalikunst kauni kunstina
  • Maalikunsti ajalugu
  • Loodusnähtused maalikunstis
  • Andreas Achenbach
  • Aastaajad maalikunstis-lääne talv
  • George Henry Durrie
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Thomas Cole
  • Kasutatud allikad
  • Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #1 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #2 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #3 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #4 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #5 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #6 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #7 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #8 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #9 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #10 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #11 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #12 Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ainp Õppematerjali autor
Esitlus loodusnähtustest ja aastaaegadest maalikunstis. Seletab lähemalt mis on loodusnähtused ning nende ajalugu. Samuti räägitakse aastaaegadest kunstis.

Sarnased õppematerjalid

MAALIKUNSTI AJALOOST
5
docx

MAALIKUNSTI AJALOOST

MAALIKUNSTI AJALOOST SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. KOOPAMAALID

Kunst
Egiptusest Futurismini
35
docx

Egiptusest Futurismini

Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele

Kunst
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst ­ unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika ­ tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk.

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

käsitööoskuste päästmiseks ja taaselustamiseks). Juugendi eesmärgiks oli vabaneda 19. sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraazi või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus ­ kasvavad taimed, väikesed putukad,

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

taaselustamiseks). Juugendi eesmärgiks oli vabaneda 19. sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraazi või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist

Kunstiajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun