Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe ...
Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatuvad tagasi kivIaega . Kümmned aasta tuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arengu astmel . Tolle aja inimene ei tundnud metalle oma tarbe riistad valmistas ta puust,luus ja kivist Selle pärast nimetatatksegi seda aega kivi ajaks ! me eristame vanemat keskmist ja nooremat kivi aega Vanemkiviaeg-vanema kiviaja kuntsti mälestused kuuluvad aja vahemikku mis sai alguse üle 30 000 aasta tagasi ja ulatub umbes aastani 8000 e.kr Luust kivist ja savist skulptuurid Nende hulgas on äärmiselt tugevalt toonitatud keha vormidega naise kujud Kõige huvitavamad on aga vanema kiviaja maali toesed mis katavad koobaste sinu ja lagesi Eriti rikkad leidude poolest lõuna-prantsus maa ja hispaania Koobaste seintel on kujutatud piisonit ja inimesi . Imetlus väärne on nede jooniste loomu truudus ka keerulisi liigutusi on ...
Slaiditöö nr.1 1. Egiptuse arhitektuuri elemente läänekultuuris (4 näidet). Mida need tähendavad tänapäeval? · Püramiid- Louvre'I muuseumi ees, sissepääs muuseumi. Vastuoluline · Obelisk-Tallinnas Maarjamäel. Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi "Balti laevastiku kangelasliku jääretke" auks. Vene laevastiku ja kommunistliku hirmuvalitsuse kabuhirmus põgenemine Keila poolt lähenevate väikeste saksa jalaväeüksuste eest 1918. aasta veebruaris. · Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos. 2. SAMBAD · Dooria- kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatü...
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
Egiptuse kujutav kunst on nagu arhitektuurgi suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Skulptuurikunst- 1) Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi-ranged, suursugused, üldistatud. Kaanon (kaugus küünarnukist pöidla tipuni, kõik pidi olema nii nagu ette nähtud, ei tohtinud olla riidevolte, juuste lehvimist vms). Skluptuur+arhitektuur= nt Sfinks. Arvatakse, et sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kujur ei lähtunud mitte koonuse vormist, nagu seda tegi Mesopotaamia oma, vaid kivitahukast, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Lihtrahvast kujutavad skulptuuridolid aga väiksemad, elavamad ja vabad rangusest, tihti puidust ja värvilised. Egiptuse reljeefkunst- enamasti madalreljeef, aga sageli ka kujutise kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Need katsid tempilte seinu, sambaid,...
Klassitsism 18 saj- Ajastu iseloomustus- valgustusideoloogia mõju, mõistuse, hariduse, teadmiste, ratsionaalsuse esiplaanile seadmine. Valgustust mõj USA iseseisvussõda, võeti vastu USA esimene põhiseadus käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR. Üldine iseloomustus võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, petikuste ja akende kasutamine, hakati tegema ka tüüpprojekte. Prantsusmaa klassitsismi sünnimaa. Soufflot Pantheon'i arhitekt, krüpti hakati matma ol in. Gabriel kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin ampristiil, projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel Be...
KUNSTIAJALUGU Etruski kunstist Islami kunstini KÜSIMUSED: 1. Millal ja kus elasid etruskid, nende arvatav päritolu. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? 3. Iseloomuste etruski skulptuuri: materjalid, mida kujutati, kuidas, näide. 4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8
Ristiusu mõjutus kunstile Vana-Roomast Romaani kunstini Esimesel kuni viiendal sajandil pärast Kristust oli kristluse tekke ja rohke leviku aeg. Sellel perioodil tekkis, arenes ja sai oma põhivormid kristlik kunst, mis oli üks Lääne kultuuri olulisemaid osi. Kristlikku kunsti mõjutasid nii Vahemere piirkond kuid see oli levinud ka väljastpool seda. Esimestel sajanditel pärast Kristust sai kunstiteoste loomine inspiratsiooni kristluselt. Kristlastel oli suuremaidki probleeme, kui kunsti kaudu usu väljendamine. Ristiusk oli keelatud ning kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vaja...
Rooma kunst 1. Pont du Gardu tööpõhimõte- veejuhe, et saaks puhast vett linna. OLi hästi kõrge ning pikk ja oli pealt kinni et vältida reostamist ja vee ära aurumist 2. Colosseum- 49 m kõrge.4 korrust. areeni osa oli veega täidetav. Peeti merelahinguid ja võideldi vee loomadega. Mõõtmed on 150-180 m. Esimesel korrusel istus keiser oma kaaskonnaga ning see oli tehtud marmorist. Teisel korrusel olid rooma sõjaväelased, 3. olid rooma kodanikud(suurim ja laiem korrus) ja neljandal olid vabaks lastud orjaad. Mahutas 50 000 inimest. Tänapäeval varemetes ja kuulutatud pühaks paigaks. FLAVIUSE AMFITEATER igal korrusel on 80 kaart 3. Pantheon- Antiikaja suurim kuppelehitis (u. 43m). 4. Mõisted: Akvedukt -kinnine veejuhe millega saadi linna vett, sillataoline ehitis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Tavaliselt kaetud, et vältida saastet...
Mis võiks motiveerida aga tänapäeva kodanikku metsa minema? On kaks sootuks eri asja, kas mõelda metsa väärtustamist rahas või hoopiski avaramas tähenduses. Leidub küllaga inimesi, kellele mets on ja jääb võõraks, ning teisi, kes aina metsas uitaksid. Pealegi on väärtushinnangudki eri aegadel olnud erinevad. Ning loomulikult käiakse tänani metsas. Mets annab algmaterjali hingerahust kuni kütte, ehitusmaterjali ja kunstini. Sealt saame marjad ja seened, ravimtaimed, pähkleid, vaiku ja muud. Mets on ka töökohaks jahimeestele. Võime küll mõelda, et milleks metsa mustikale minna, kui koduaiast või kaupluseletilt on head-paremat saada. Kuid peale selle, on metsal ka tervendav mõju. Juba ammusest ajast on teatud, et metsaõhk teeb vabaks, ta annab hingerahu. Nii, et mets ei anna vaid materiaalset tulu, vaid ka aega iseendaga olemiseks, mõtlemiseks ning oma hinge ja vaimu tervendamiseks
See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu kihi värvi. Renoir suudab oma maaliga jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Impressionistide jaoks oli kõige tähtsam pilt- see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nõnda jõudsid impressionistid realismi ideoloogiast lähtudes realismist oluliselt erineva kunstini, kus teose tähenduse peamine allikas pole süzee, vaid selle kujutamise viis. Tavaliselt impressionistid maalisidki vähetähtsamaid sündmusi- loodust, kaasaja linna olustikku. Ignoreeriti erakordseid sündmusi. Pildi zanr on maastikumaal. Renoir maalis põhiliselt inimese, kuid Monet pigem keskendus looduse maalimisele. Seda ma ei oska öelda, mis eesmärki kannab endas Le Jardin d`Essai, kuid olen kindel, et ta
Third level Fourth level Fifth level VIDEO http://www.youtube.com/watch? v=z057rxwJXPo Küsimused Kust oli Christo pärit ? Kuidas nad kohtusid JeanneClaudega ? Mis projekt on Christol hetkel käsil ? Infot sain : Kunstikultuuri ajaloo õpikust (J.Kangilaski) Raamat : Kunst, kaljujoonistest kaasaegse kunstini. (A. GrahamDixon) http://christojeanneclaude.net/ http://www.facebook.com/xtojc http://en.wikipedia.org/wiki/Christo_and_JeanneClaude#Christo http://www.overtheriverinfo.com/ TÄNAN KUULAMAST !
Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Eesmärk
Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Eesmärk
Näiteks, kui kõrvuti asuvad punane ja kollane värvitäpike, seguneb see inimese silmas oranz`iks. Milliseid uuendusi tõid nad maalikompositsiooni? Tähtis oli traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Siin oli impressionistidele eeskujuks tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks midagi ise juurde mõelda või komponeerida. Pilt - see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõudsiki impressionistid realismist oluliselt erineva kunstini, kus kunstiteose juures polnud oluline süzee, vaid selle kujutamise viis. NIMI LEMMIKTEEMAD KOLM OLULISEMAT TÖÖD ÉDOUARD MANET Kujutada valgusest üleujutatud ,,Eine murul", ,,Olympia", ,,Argenteuil" vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist CLAUDE MONET Loodusest saadud muljete ,,Impressioon. Tõusev päike",
Arhailine kreeka ja egiptuse plastika on talle samuti tugevaid impulsse andnud. Koorti vormikäsitlus on kindel ja selge, seejuures siiski tundeküllane. Koorti skluptuurid võrreldes näiteks Adamsoni skulptuuridega jäävad kuidagi tühiseks. Nad on lihtsamad ja ebareaalsemad, kuid ometigi väga osavalt valmistatud. Iseseisvusajaga algab eesti kunsti arengus uus periood. Kunstnike arv kasvas märgatavalt ning selleks ajaks oli eesti kunstini ukatunud radikaalsed moodsad kunstivoolud, nagu kubism ja futurism, samuti ekspressionism. Nende teerajaks oli Ado Vabbe, kelle lemmikvahendiks olid õlivärvid ning akvarell. Vabbe on kindlasti üks verstapostidest Kumus, kuid minu jaoks ta niivõrd suurt mõju ei avalda. Vabbe Seine'i jõgi jätab kuidagi külmaks ja jääb arusaamatuks. Erinevalt Vabbele puges hinge aga tuntud ja armastatud Wiiralt, kes on iseseisvusaja graafikutest kõige tuntum
Kandinsky elust Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas. Tema perekond oli väga musikaalne, mõlemad vanemad mängisid klaverit, ning Kandinsky ise oskas juba varakult klaverit ja tsellot mängida. Kandinsky kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus. Nimelt oli ta üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes jõudnud imetleda selle maalilist ilu, enne kui ta taipas, et pildi motiivil on ,,jalad ülespidi". Siit järeldas ta, et motiiv on pildis ainult segav asjaolu, väärtusetu ballast. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest.
Propageerib kunsti, mis ühendab endas kõik kunstiliigid ja viib ellu uued ideaalid. Dadaistlik kunst kujutab elu simultaansust, kus üheaegselt eksisteerivad müra, lärm, värvid, rütmid. Dadaism sai alguse Zürichist. Sveits jäi sõjas neutr ning seal leidsid varjupaiga paljude maade kunstnikud. Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Taotlesid absoluutset vabadust nii elus kui ka kunstis. Soovitakse jõuda kunstini, mis tasakaalustaks ajastu hullust (sõda) ja põhineks millelgi olulisel. I maailmasõda tingis D tugeva sõjavastase hoiaku. Elu ja kunsti mõttekus langesid kahtluse alla. Kunstnikud pöördusid iseenda ja kunsti vastu. SÜRREALISM tekkis 1919 Prantsusmaal. Endised dadaistid muutusid sürrealistideks. André Breton, Louis Aragon, Philippe Soupault, Paul Eluard. Sürrealism süvenes dadaismi poolt pakutusse ja arendas seda edasi. I teos Breton ja
see siis keerlemine nagu valss ja polka, või ,,enese-ees-lükkamine" nagu uusimal ajal, tuleb näha kultuuri lõtvumise või vaesumise ilmingut? Küllaga oleks põhjust seda väita, kui vaadata tantsu ajalugu kõigis tema kõrgetes ilu- ja stiilisaavutustes kuni kunsttantsu tähelepanuväärse taaselustamiseni uusimal ajal. Kindel on see, et just tantsule loomuomane mängulisus läheb tänapäeva tantsuvormides peaaegu täielikult kaotsi" (Johan, Huizinga 2004:182). Jõudes tänapäeva kunstini siis on mänguelemendiga hoopistükis keerulisemad lood. Kunstilise loomingu ja kunstilise teostuse olemusele pole mänguelement sugugi võõras ning see avaldub väga selgesti muusalistes kunstides, kus on väga tugev mängusisu. Paljud tänapäeva kunstivormid tõrjuvad välja kunagised kunstielemendid. Kultuuriprotsessi käigus näiteks surus raamitud pilt tahaplaanile seinamaalingu ning vaselõige tõrjus välja miniatuuri. ,, Mängulisus on sellest kõigest kaugel. 18
et tagurpidi, kuid nägu on otse. Kokkuvõtteks olen arvamusel, et Pablo Picasso oli väga andekas ja omapärane kunstnik. Tema arengut ja stiilide vaheldumist on väga hästi näha, kusjuures imetlusväärne on see, et tema kunstiperioodide vahel olid vaid mõned aastad. Kubismile lähenemine toimus väga ettevaatlikult, kuid sai lõpuks piisavalt head tagasisidet, et seda julgelt edasi arendada veel kollažide ja abstraktse kunstini. Abstraktne kunst on kindlasti tänapäeval väga oluline ja omapärane kunstiliik, mille puhul on kaks varianti – kas see meeldib inimesele või ei meeldi, ehk kas inimene näeb selles miskit või ei. Piir realistliku, renessansiliku kunsti ja abstraktse kunsti vahel on väga tugevalt säilinud tänapäevani. Minu lemmikuks Picasso teoseks ongi „Avignoni neiud“, kuna sellel valitseb ideaalne tasakaal realisliku kunsti ja kubismi vahel
Armeenias ja suri Connecticutis (sooritas enesetapu). Hariduse omandas ta Tbilis is. USAsse emigreerus 1920. aastal ja jätkas seal 1925. aastast kunstiõpinguid. 1930. aastal jõudis ta oma isikupärase orgaanilise abstraktsionismi stiilini. Tema maalidel on näha üleminek euroopa sürrealismist (vt Raivo Kelomees "Sürrealism", Kirjastus "Kunst", Tallinn 1993) orgaanilise looduse vorme, ent ka indiaani rahvakunsti motiive meenutava peaaegu abstraktse kunstini. Kunstnik väitis, et ta muutis kogu aeg pilti luues oma plaane. Ta ei lugenud kunagi oma pilte lõpetatuteks. A. Gorky lõi oma teoseid läbi automatiseeritud maalimisprotsessi ja intensiivses värvigammas ning kujunes ühtlasi üheks action paintingu eelkäijaks. Arshile Gorky. One Year the Milkweed (1944)õli, lõuend National Gallery of Art, Washington -7- Jackson Pollock
Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse'i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus: üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes oli ta jõudnud imetleda selle maalilist ilu, enne kui taipas, et pildi motiivil on ,,jalad ülespidi". Siit järeldas ta, et motiiv on pildis ainult segav asjaolu, väärtusetu ballast. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. 1910
pidevalt muudab, ei saa ta ka pilti kunagi lõpetatuks lugeda. Ta sai inspiratsiooni Miró sürrealistlikest kujunditest, loodusvormidest ja alateadlikest vihjelistest kujunditest. Gorkyt iseloomustab tuši või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Just Gorky loomingu juures on selgelt näha üleminek Picasso ja Euroopa sürrealismi juurest orgaanilise looduse vorme, aga ka indiaani rahvakunsti motiive meenutava, kuid peaaegu abstraktse kunstini. ● JACKSON POLLOCK (1912-1956) Ideed, et pilt on dünaamiline protsess, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus, põhjundas kõige järjekindlamalt just Jackson Pollock. 1930-ndatel aastatel oli ta töötanud mehhiko seinamaalijate laadis. Sürrealismi mõju ilmnes juba neis töödes, mida Pollock oli eksponeerinud 1943. aastal New Yorgi galeriis „Meie sajandi kunst“, mille Peggy Guggenheim oli asutanud 1942. aastal eelkõige oma mehe Max Ernsti ja selle aatekaaslaste
tehnika arengut. Just viimase kajasgtamist peavad nad kõige väärtuslikumaks, isegi rohkem väärutslikumaks kui inimhinge probleeme. Tehnika loob ilu. Tähtis on liikumine kunsti ülesandeks on väljendada dünaamikat. Idee maalikunst peab loobuma traditsioonilistest motiividest (akt); selleks, et näidata ajastu dünaamikat, tuleb kujutada motiivi arengut ajas; tuli kasutada erksaid värvikombinatsioone (mõjuvad jõudsalt). Kõlavad plaanid olid valmis, kuid kunstini ei jõutud. Selleni jõuti alles 1918. aastal Pariisis (sest enamik on kolinud kunstipealinna, tutvunud uuenduslike kusntivooludega, leiavad sealt tuge ja saavad futurismiga tegeleda). Tähtsamateks esindajateks on Umberto Boccioni, Carlo Carra, Giacomo Balla, Gino Severini. Üks võimalus realistlik suund, teine võimalus toetuda kubismile (nähtav maailma geom.kujunditeks paiskavad nähtava maailma pildile laiali, nad ei ehita seda uuesti üles).
üritas kujutada liikumist, helisid ja valgust Carlo Carra (18811966) kasutas silindreid, koonuseid ja ellipseid anarhistlike vaadete edastamisel Umberto Boccioni (18821916) skulptor ja maalikunstnik, futurismi teoreetik ja juhtfiguur. Armastas kujutada valguse värelemist ja joone murdumist 5. ABSTRAKTSIONISM TAUST: Kolm kunstnikku erinevatest riikides jõudsid suhteliselt ühel ajal abstraktse kunstini. Vassili Kandinsky (1910) venelane, kes töötas Saksamaal, Piet Mondrian (1914) hollandlane, kes töötas Pariisi ja Kazimir Malevits (1913) Moskvas. 6. LÜÜRILINE ABSTRAKTSIONISM muinasjutt TAUST: 1910. maalis esimese abstraktse pildi Vassili Kandinsky akvarell `Esimene abstraktne teos'. Tagurpidi pildist alguse saanud, värviteraapia TUNNUSJOONED: 1. kompositsiooni üldist liikumist liigendavad ruttavad ja kindlasuunalised mustad jooned, mis tõusevad,
valgusküllane. Et pintslitõmme on kiire ja näiliselt visandlik, kadus ka põhimõtteline erinevus impressionistide valmismaali ja skitside vahel. Tähtis oli ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Siin oli impressionistidele eeskujuks tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks midagi ise juurde mõelda või komponeerida. Pilt - see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõudsiki impressionistid realismist oluliselt erineva kunstini, kus kunstiteose juures polnud oluline süee, vaid selle kujutamise viis. Impressionistid korraldasid 1874-1886 kokku kaheksa rühmanäitust. Peale Claude Monet [klood monee] (1840-1926) olid tähtsamad impressionistid Auguste Renoir [o`güst ränuaar] (1841-1919), Edgar Degas [edgaar dögaa] 8 (1834-1917), Camille Pissarro [kamii pisarro] (1830-1903) ja Alfred Sisley [alfred sisli] (1839-1899). Nagu nimedest näha, kuulus nelja meeskunstniku
abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse'i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus: üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes oli ta jõudnud imetleda selle maalilist ilu, enne kui taipas, et pildi motiivil on ,,jalad ülespidi". Siit järeldas ta, et motiiv on pildis ainult segav asjaolu, väärtusetu ballast. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. 1910
Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekuse taotus oli iseloomulik Nikolai Triigi(1884-1940) varasema perioodi portreedele ja maastikele.(Ants Laikmaa portree)Triigi maalidel on kindel joonistuslik alus,tema meisterlikkus avaldub ka graafilises loomingus.Triigiga samasse suunda kuulub August Jansen(1881-1935),kes on eepilisem ja dekoratiivsem,ühtlasi realistlikum. Iseseisvusajaga algab Eesti kunsti arengus uus periood,kunstnike arv on märgatavalt kasvanud.Selleks ajaks on eesti kunstini ulatunud radikaalsed moodsad kunstivoolud- kubism,futurism,ekspressionism.Nende teerajajaks oli Ado Vabbe(1892-1962)-on andnud õlimaale ja akvarelle,ent väärib tähelepanu ka raamatu illustraatorina.Seine'i jõgi. Umbes 1930 kerkib esile uus põlvknd.Selle andekamad liikmed on sageli õppinud või täiendanud end Prantsusmaal ja nad töötavad prantsuse uusrealismi vaimus.Adamson- Eric(1902-1968).Iseloomulik värvirikkus,värske,julge ja seesmiselt distsiplineeritud impressionistlik tehnika
Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse'i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus: üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes oli ta jõudnud imetleda selle maalilist ilu, enne kui taipas, et pildi motiivil on ,,jalad ülespidi". Siit järeldas ta, et motiiv on pildis ainult segav asjaolu, väärtusetu ballast. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. 1910
vähendada kunstiteose sümboolset või reaalsust peegeldavat tähendust ja üha vähem näidata kunstniku osa materjali töötlemises. Kui 60-ndate aastate teisel poolel ka ideoloogiline kontekst tugevamini samas suunas mõjuma hakkas, oli uue voolu minimaalkunsti e. minimalismi tekkimine üsna loomulik. Inglise kunstiteadlase R. Wollheimi arvates on kogu avangardistlik kunst samm-sammult loobunud kunsti senistest omadustest ja nüüd on jõutud kunstini, kus kunstilist sisu on minimaalselt. Seda on vähe kas sellepärast, et teos (objekt) ise minimaalselt erineb foonist või kontekstist, võis siis on selle eritunnused pärit mitte kunstniku tööst, vaid kusagilt mujalt, näiteks loodusest või vabrikust. USA kunstiteadlase G. Battcock'i järgi oli minimalismil allikaid mitmetes erinevates vooludes mõned popkunstnikud (A .Warhol, C. Oldenburg), mõned maalilisejärgsed abstraktsionistid, kinetistid ja näitusel ,,Primaarsed
1826. aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Morgensternil on suuri teeneid kunsti propageerijana Eestis. Tema kirjutatud on siinne varaseim kunstialane brosüür "Über einige Gemälde" (Dorpat, 1805) Avaldanud kirjandus- ja kunstiküsimusi käsitlevaid aktusekõnesid ning kunstikirjutisi saksa ja baltisaksa ajakirjanduses. Koostas 1815. aastal esteetikakursuse õppekava. Morgensterni kunstikirjutiste temaatika ulatub antiikkunstist kaasaegse Lääne- Euroopa ja baltisaksa kunstini. Erilist huvi tundis ta Raffaeli loomingu ("Über Raffael Sanzio's Verklärung", Dorpat, Leipzig, 1822) ja kaasaegse kunsti vastu; kirjutistes põimuvad klassitsislikud ja romantilised arusaamad. Oma rikkaliku käsikirjapärandi ning raamatu- ja kunstikogu kinkis Tartu ülikoolile. Joonistajana oli asjaarmastaja, visandas maastikuetüüde, portreid, kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid. Baeri ausammas Karl Ernst von Baer (28. Veebruar 1792 Piibe mõis, Järvamaa 28. november 1876
Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Seda tegi aga vene kunstnik Vassili Kandinsky, keda peetakse seetõttu abstraktsionismi rajajaks. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutatud põhimõtteliselt uue, vaimse ja väärtuslikuma taseme. Ta kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid samuti midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning sculptor puhastest abstraktsetest vormidest. Kandinsky ümber koondus rühmitus ,,Sinine ratsanik''. Need kunstnikud erinesid teistest ekspressionistidest. Viimased muutsid loodusest võetud motiivi, kuid uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele
abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse’i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus: üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes oli ta jõudnud imetleda selle maalilist ilu, enne kui taipas, et pildi motiivil on „jalad ülespidi“. Siit järeldas ta, et motiiv on pildis ainult segav asjaolu, väärtusetu ballast. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. 1910
Impressionistid nägid ja maalisid ka varju värviliseks, aga nõnda vähenes võimalus objekte plastiliselt modelleerida, vähenes ruumilisus. Tähtis oli traditsioonilise kompositsiooni hülgamine, eeskujuks oli tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kirjeldus. Nõnda jõudsid impressionistid realismi ideoloogiast lähtudes oluliselt erineva kunstini, kus teose tähenduse peamine allikas pole süzee, vaid selle kujutamise viis. Impressionismi teiseks tagajärjeks oli isikliku, subjektiivse alge tugevnemine kunstis, sest taju on subjektiivsem kui sõnaline mõtlemine. Impressionistide peamiseks motiiviks oli maastik. Selle kujutamisel jälgiti enamasti vabaõhumaali põhimõtet, s.o. pilt maaliti valmis motiivi silmist laskmata ja suhteliselt kiiresti, et valguse muutused ei jõuaks oluliselt värve muuta
annaabi.ee 
