Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Krüptoraha on tõusuteel. Nüüd on just õige aeg osta! Ära riski ja kauple turvalises keskonnas -> TEE KONTO Sulge
Facebook Like
Add link

"p6hja" - 8 õppematerjali

p6hja - EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas.
3
txt

PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED

1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja -Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas. Astangu all on v2ga palju rannikualadel le...

Geograafia - Keskkool
20 allalaadimist
4
pdf

Muusika Eestis 19.sajandil. Rahvuslik ärkamisaeg.

).7. sajandil on Tallinna kiriku- ja gi-imnaasiumikooridkantorite dustustel. ettev5tmisellaulnud keerukatvokaalpoliifooniat.Rahva hulka jSudis mitmehadlne laul siiski vennastekogudustekaudu, kus mitmehedlselt lauldi juba 18. sajandi 19. sajandi60. aastail-t6usis.juhtivaksorkesrrilaVddgverepiliikoor David Otto l6pus. Nagu kogu P6hja -Euroopas,nii hoogustuskoorilaulu areng 19. sajandi 30' wirfthausi (1837-1912).juhdmisel. orkesrri algusaegulatub 1839. aastasse, kuid aastail ka Saksa-ja Eestimaal.Eelk6ige aitas mitmehddlselaulu iildisele levikule sealsesvennastekoguduses oli pillimuusika k6lanud veelgi varem. 1846. aastalsai Eestiskaasakihelkonnakoolidesedenevmuusika6petusja innukas koorilauluharras- viigvere koolmeistriksDavidwirkhaus...

Muusika - Keskkool
32 allalaadimist
34
pdf

Kujutava geomeetria vihik

Tuletadapisna tahkudeja 59 tasandi , ) ldikjoo, 58. Kasutades UUf kaai,Iida paraniidi p6hja pukti kaugus tahust B(T. 59. Kasutads lisaekraani'fulefada paaniidi TB( ja tasandi ,)'...

Kujutav geomeetria - Tallinna Tehnikaülikool
497 allalaadimist
2
doc

Gooti kunst lühidalt

Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid. Saksamaal taheti pystitada sama uhkeid kirikuid kui Prantsusmaal, kuid neil ei j2tkunud selleks majanduslikku ega kunstilist j6udu seega on Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik. Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nimetati marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22netornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnu...

Kunstiajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
8
doc

Kunstiajaloo konspekt

Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid. Saksamaal taheti pystitada sama uhkeid kirikuid kui Prantsusmaal, kuid neil ei j2tkunud selleks maj ega kunstilist j6udu seega on Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik. Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Eesti gootika leiab intranetist. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nim marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22ne tornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkiri...

Kunstiajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
3
docx

ATMOSFÄÄR ( mõisted, küsimused-vastused)

Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8­18 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud...

Geograafia - Keskkool
129 allalaadimist
12
docx

Labyrinth 2. kodutöö

h" #include "Player.h" #include "Maze.h" using namespace std; Room::Room(string c, Maze* parentMaze) { name = c; north = south = east = west = NULL; maze = parentMaze; if(name != "ENTRY") { parentMaze->addRoom(this); } } void Room::print(string text) prindib text-i ja ruumi kogu info { cout << text << "Asud ruumis " << name << ", saad liikuda: "; if(north != NULL) { cout << " P6hja "<< north->getName(); } if(south != NULL) { cout << " L6unasse "<< south->getName(); } if(east != NULL) { cout << " Itta "<< east->getName(); } if(west != NULL) { cout << " L22nde "<< west->getName(); } cout << endl; } bool Room::connectNorth(Room *room2) { if(north == NULL) { north = room2; return true; } else return false; } bool Room::connectSouth(Room *room2) { if(sou...

Keel c ja objektorienteeritud... - Tallinna Tehnikaülikool
25 allalaadimist
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 4 - killustiku katsetamine

Katsetatava proovi kogus peab olema seda suurem, midajtimedam on killustik. Killustik, mille tera iilemine m66de on 4; 8; 16; 31,5 ja enam mm (antud katses 4,8, 16 mm), peab proovi vZihim mass olema vastavalt 0,2; 0,6; 2,6; l0 ja 40 kg (antud katses 0,2; 0,6; 2,6 kg). Tera iilemine m55de D miiiiratakse s6elanaliiiisi tulemuste p6hjal . Tera tilemiseks m66duks D loetakse sdela ava, mille kogujiiiik ei iileta 5% kogu proovist. Tera alumine m66de d miidratakse s6ela avaga, mida lZibib viihem kui 5% kogu proovist. Proovi s6elumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus s6elal ei iiletaks tera iilemist m56tu. Jiiegid sdeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajZiZigid ja kogujaAgid protsentides. S6elumise vdib lugeda lSppenuks, kui s6elale j[?inud materjali kogus iiheminut...

Ehitusmaterjalid - Tallinna Tehnikaülikool
263 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun