Säilinud 100 teost. 9. HÄNDELI LOOMING- 1)Oratooriumid(30) 2)Ooperid(45) 3)Concerto grossod (18) 10. KLASSITSISM KUNSTIS sai alguse 18.sai teise poolel, 19.sai alguses. Arhitektuuri omapärased jooned: lihtsus,rangus,reeglipärasus ja suurejoonelisus. Vastandas end barokile. Pani maksma ennast prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuurideoloogiaks. Palju loodi praktilise otstarbeta ehitisi ( võidukaared, auväravad jne), ehitised sümmeetrilised, palju sambaed ( branderburgi väravad, TÜ, Ühispanga maja Kuressaares, mõisad) Kolmnurk viil sammaste kohal NÄITED: Valge Maja Washingtonis, Kuressaare vanalinn. 11. KLASSITSISM MUUSIKAS 1)Püüti luua selge ülesehitusega teoseid 2) Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud 3) Lihtne selge harmoonia ja rütm 4) Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonata---allegro. 5) Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12
Veel on Pantheon kaotanud vaid skulptuure ehisviilu eesosast, täpsemini raidkirjast kõrgemale jäävast alast. Sisekujundus on tänu suurtele taastamistöödele enamjaolt säilinud. Renessansiajal hakati templit kasutama kui hauakambrit. Teiste seas on sinna maetud ka kunstnikud Raphael ja Carracci ning ka muusik Corelli. 6 Arhitektuur Pantheon on ringi kujuline portikusega ehitis, milles on kolm rida korintose stiilis sambaed - esimeses reas kokku kaheksa sammast, tagumistes aga kummagis neli. Templit katab betoonist toestuseta kuppel, mille näol on pärast kahte tuhandet aastat jätkuvalt tegemist suurima omataolise arhitektuurinähtusega. Kupli keskel asetseb avaus oculus. Tähelepanuväärne on fakt, et Pantheoni sisemise ringi dieameeter 43.3meetrit mis on ka võrdne kupli avause asetsemisega maapinnast. Orginaalis oli Pantheoni portikuse ees trepp, kuid võrreldes antiikajaga on pinnas
Egeuse kultuuri keskused Knoosos ja Mükeene Kreeta Kreeka mander Kreeta kunst Kõrgkultuuri hiilgeaeg 2000-1450 eKr Merendus Kultuuri iseloomustavad võimsad lossid Lossid on kogukonnakeskused Labürinditaolised Suured trepid Rohkelt sambaed (alt kitsad, ülalt laiad) Seinamaalid (elurõõmsad, värvilised, inimesi kujutati egiptuse poosis aga elurõõmsalt; loomi kujutati elutruult; palju mereelukaid) Puudusid välisseinad Valgustatud avausest laes Seintel freskod -5 “korrust” kindlustamata, rahumeelne elanikkond 1700 lagundab maavärin lossid -> ei ole enam nii võimsad
Egiptuse skulptuuris on väga kauneid, lihtsaid, kuid väga mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujud on väga väärikad. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, enamasti seismas sirgelt, käed küljel ning üls jalg veidi teistest ees. Kuid kujud annavad siiski edasi inimeste erijooni. Rohkem väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed. Reljeef ja maal Egiptlaste ehitiste seinu ja sambaed katsid reljeefid ja maalid. Need iseloomustavad inimeste omapäraseid poose. Kõik kehaosad antakse kõige iseloomulikumalt küljelt- jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Ei olnud tegemist oskamatusega vaid kindlatest reeglitest kinni pidamisega. Piirjooned olid süvendatud, pildid olid värvitud maitsekates toonides ning sinna lisandusid hieroglüüfid- vanade egiptlaste piltkiri. Arvatakse, et piltidel ei kujutatud nii võrd tegelikkust, vaid seda, mida loodeti juhtuvat
Katakombidesse maeti oma surnuid.Katakombide seinad ja laed kaeti maalidega mis esialgu meenutasid maalid roomlaste elumajadest.Hiljem hakati kujutama ristiusu symboleid.Kui ristiusk ametlikuks muutus tekkis vajadus uute hoonete j2rele kus pidada jumalateenistusi.Eeskujuks v6eti Rooma kohtu ja 2ri hoonet basiilikat.Varakristlik basiilika oli pikihoone mis alati ehitati suunaga l22nest itta.Sissep22s on alati l22nes ja altar idas.Kaks rida kaartega yhendatud sambaed jagas kiriku pikuti kolmeks l66viks.Keskele j2i keskv66v mis on k6rgem ja laiem paarisarv kylgl66ve.Keskv66vi seinaosa kus asuvad aknad nimetatakse valgmikuks.Aknad olid ka kylgl66videl.Kirikutorni ei ehitatud yldse v6i kui ehitati siis kiriku k6rvale.Altar asus keskl66vi l6pus,poolkaare kujulises v6lvitud ruumis mida nimetatakse apsiidiks.Kiriku lagi oli lame v6i puudus yldse.N2iteks Vana Rooma Pyha Peetri kirik. Maalikunst
aastate lõpu esindustraditsionalism. Sellele osutavad ajastuomane kelpkatus,akende kuju ja tüüpilised dekoratiivdetailid fassaadidel. Portikuse täies ulatuses säilitamine lõplikul fassaadil annab põhjust näha siin jõulist uusklassitsismi avaldumist. Samas ei haaku viiluta portikus orgaaniliselt kelpkatusega ja hõredalt asetatud peenikesed samad, mille sihvakus valmistas ka ehitajale raskusi, mõjuvad ebaproportsionaalselt. Kõrgendlikke sambaed tingis portikuse taha java saali valgustusnõue, A.Kotli algvariandi portikus tunudb paremini proportsioneeritud. Võistlusprojekt olio ma monumentaalses laadis väljapeetum ja terviklikum, valminud hones häirib ühelt poolt klassitsistlikult monumentaalse majtude ülesehitus ja portikuse ning teiselt poolt provintslikult traditsionalistliku kelpkatuse ja detailikäsitluse vaheline vastuolu. K.Lebari ei pea hoonet
annaabi.ee 
