1. Millal hakkas kujunema Kiievi -Vene riik? Miks? ... 2. Nim vanimaid Vana-Vene vürstiriike. Esimene oli Kiievi vürstiriik, teine oli Novgorodi vürstiriik, kolmas oli Vladimir-Suzdalimaa. 3. Milline linn sai 14. Saj Venemaa keskuseks. Kirjelda kindlusehitist. Vt vih. (Kreml). 4. Kirjelda Punasel väljakul asuvat kirikut ( Vasili Blazennõi ). 1555. Aastal algas ehitus. Kirikul on 9 kuplit, tornid/kuplid grupeeruvad keskel seisva Maarja kaitsepühaku kuppelkiriku ümber. Ehitati Ivan Julma ajal. Ivan oli purustanud sõjaliselt tatarlased. Tatarlaste kindluse viimasel päeval (9.päeval) vallutas ta kogu tatarlaste kindluse ja sellele viimasele päevale pühendab ta selle kiriku. Ehitusmaterjalisk on tellis, tampuuridel erinev kõrgus. 5. Kes olid kuulsamad ikoonimaalijad Venemaal? Theophanes Kreeklasne ( Blagovestsenski ikonostaas ja seinad ), targad, sügavamõttelised. Kuulsaim töö Pantokrator. Andrei Rubljov (,,Kolmai...
Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt (nad olid naabrid), eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitööli...
10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon av...
Kreeka kunst 3000a e.Kr hakkas arenema kreeka aladel kreeka kunst. Kreeka kultuur vahendas van idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Vana kreeka kunstist meie eristame 3 ajajärku. 1)Varaminoiline 2600a. e.Kr 2)Keskminoiline 2000a. eKr 3)Hilisminoiline 1400a. e.Kr Minoiline on saanud nime kreeka valitseja Minos'e järgi. Varasem ajajärk losside eelne aeg tunneme ainult väheste keraamika toodete põhjal. Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme korruseline. Korrused olid ühendatud treppidega. Lossides oli isegi veevärk. Lossid oli kaunistatud rikkalikke seinamaalidega. Maalidel esinesid helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane. Kõige suurema mõju on avaldanud järelmaailmale. Kreeka vanaaega nimetame antiigiks. Kreeka kunstis 3 ajajärku: 1)Arhailine e. Vanaaeg u 600-480 ema 2)Klassikaline e. Õitseaeg 480-320 ema (Aleksander Suur sur...
Bütsansti kunst 1. Millal jagunes Rooma kaheks? Aastal 395. 2. Millist riiki kutsuti bütsantsiks? Ida-Rooma keisririiki kutsuti bütsantsiks. 3. Millal oli selle riigi õitseaeg ja milline kuulus kirik sel ajal ehitati? Selle riigi õitseaeg oli 6.saj ja sel ajl ehitati Hagia Sophia katedraal. 4. Milline oli selle kiriku ehituslik uuendus? Kastutati tsentraalehitust. 5. Milline oli kuulus kirik sel ajal Ravennas? Ravenna kuulus kirik oli San Vitale. 6. Mis on tsentraalehitis? Põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. 7. Millega kaunistati bütsantsi kirikuid seest? Mosaiikidega. Kuulsamad näited on Ravenna kirikutest. Nende sõnum on usuline ja poliitiline ja kunistati ka seinamaalisega. 8. Mida võib uut leida maalikunstis? Palju erinevaid ikoone. 9. Mis oli ikonolastide liikumine? 8. ja 9. sajandil raevutses bütsantsis nn. pildieitajate ikonoklastide liikumi...
Foorumite 22rde ehitati kohtu ja 2ri hooned mida nim basiilikaks.Kuulsamad foorumid olid forum romaanov.Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid).Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber.Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein. Maalikunst Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure.Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid. Skulptuur V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid.Portreebyst on inimese kuju 6lgadeni.Tekkis kuna j2reltuleva...
BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous,...
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, ...
KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine · Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris · Nad on ehitanu...
VARAKRISTLIK KUNST I- IV SAJAND I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See Lähis-Idas alanud usuline liikumine levis esialgu Rooma riigi idaosas, kus orjandusliku korra ja ideoloogia kriis oli kõige teravam, ning seejärel kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus konflikti Rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu ei saanud kristlased koguneda avalikult, vaid pidid end varjama eramajades või kokku tulema looduses. Oma surnuid matsid nad katakombidesse, maa-alustesse labürintidesse. Suured katakombid asusid Rooma linna lähedal, kus pehmesse tuffi raiuti mitmesaja kilomeetri pikkune käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. Surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse, mis suleti marmorplaadiga. Katakombid olid ka esimeste kristlaste salajased kogunemiskohad ja varjupaigad. Katakombidest pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist.Kuna katakombid o...
Pärsia 9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta. Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks ja see tehnika saavutas kõrgtaseme 11.12. sajandil Pärsias Seldzukkide valitsusajal. 9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda- ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina ning põrandaplaatide tootmisel. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi- keraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuval...
Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. ...
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatuvad tagasi kivIaega . Kümmned aasta tuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arengu astmel . Tolle aja inimene ei tundnud metalle oma tarbe riistad valmistas ta puust,luus ja kivist Selle pärast nimetatatksegi seda aega kivi ajaks ! me eristame vanemat keskmist ja nooremat kivi aega Vanemkiviaeg-vanema kiviaja kuntsti mälestused kuuluvad aja vahemikku mis sai alguse üle 30 000 aasta tagasi ja ulatub umbes aastani 8000 e.kr Luust kivist ja savist skulptuurid Nende hulgas on äärmiselt tugevalt toonitatud keha vormidega naise kujud Kõige huvitavamad on aga vanema kiviaja maali toesed mis katavad koobaste sinu ja lagesi Eriti rikkad leidude poolest lõuna-prantsus maa ja hispaania Koobaste seintel on kujutatud piisonit ja inimesi . Imetlus väärne on nede jooniste loomu truudus ka keerulisi liigutusi on ...
Ajalugu. Araabia ja muhamedlik kultuur. Dateeri e määra aeg ja iseloomusta. Islamimaade ajaarvamises algu 622 - Muhamed põgenes Mekast Mediinasse tagakiusu tõttu. Araabia riigi tekkimise algus 630.a. I valitseja Muhamed. Õige moslemi kohustused Usutunnistus, Palvus, Annetamine, Palverännak, Paast . Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas. Defineeri e seleta mõiste Beduiin - Beduiinid on nomaadse eluviisiga araabia hõimud e. Rändkarjajasvatajad. Nad samastavad end konkreetse hõimuga, mitte rahvaga, ja nimetavad end `arab. Allah Jumal islamis. Islam Maailmausund, mille rajas Muhamed 7.saj. Koraan islami pühakiri e püha raamat. Kaliif prohvet Muhamedi järglane ja asemik, araabia riigi valitseja. Moshee islami pühakoda. Minaret moshee kõrgeim torn. Kes ta on ja millega sai tuntuks. Muhamed Meka kaupmees Muhames, uskus, et ta on Jumala prohvet, kes kuulutab ainujumalat Allahit. Pani aluse Araabia riigi tek...
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähend...
KUNSTIAJALUGU 3 6. Vana-Vene kunst * Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lpuni * Sel ajal valitsevad Vene kunstis Btsantsi kunsti eeskujud * 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid * 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) * Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut * Kiiev vistleb Konstantinoopoliga * Ehitusmeistrid kutsutakse Btsantsist * Siiski on mningaid erinevusi * Mnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse vga palju kupleid pramidaalne ssteem * Selline ssteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil * See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal * Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielviline kirik * Kahjuks on see kirik 17. saj mberehitustega rikutud * Siis ehitati kirikule juurde veel neli lvi * Kiieviga vistleb sel ajal thtsu...
Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurd...
Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsantsi kunsti õit...
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaa...
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja...
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal ampiirstiil Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamis...
Bütsansi kunst. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne vahendaja ja sulam. ametlik Bütsainsi kunst oli ka kiriku ja keisri riigi võmu seose väljendus. kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel) ida maade mõju. Arhitektuur : liseen- eenduv püst riba seinal. petik-kinni ehitatud akna/ukse ava bütsantsi kapiteel- | kirikus või basiilika ristkuppel 1)kirikud-hagija sophia-konstantinopolis. piklik hoone kaetud kuplitega. San Vitale- itaalias- kaheksa nurkne. 2) maalikunst: ida maadelt: stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, inimeselt tavaliselt eestvaatame .seinamaalid. miniatuurid. nitsiaal-esimene suurtäht .ikoonid "Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) .mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes la...
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk · tromp veerandkaarekuju...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsionidena tsirkuseparteid) · Riiklik hoolekandesüsteem: eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaelastekodud, kirik jagas nälgivatele vaestele kodanikele tasuta vilja jne. · Bütsantsi keisrile allus kirik: Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaim...
2009 KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Üldine Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam-vähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. Venemaa On iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolsevistliku revulutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Venemaa Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat. Teiseks võttis Nõukogude valitsus...
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne p...
REALISM Sõnal ,,realism" on õieti kaks tähendust: 1) realism kui suund (mitte stiil!) 2) realism kui meetod Üldiseloomustus Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantismi kõrval. Realismi ja romantismi vahel pole nii suurt vastuolu kui romantismi ja klassitsismi vahel. Põhimõtteliselt siiski realism erineb romantismist: realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Sellega protestiti ka akadeemilise kunsti vastu. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Siin tuleb arvestada ajaloolist ja ühiskondlikku tausta seoses linnade kiire kasvu ja tööstuse arenguga teravnesid sotsiaalpro...
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhj...
KUNSTI ARENG AASTATEL 1918-1939 Koostajad: Mari Mätas, Gustav Tuisk Kool: Orissaare Gümnaasium Üldine Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam- vähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. Venemaa On iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolsevistliku revolutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Venemaa Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline ku...
Vana Vene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide aalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. ...
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja oli...
KUNSTIAJALUGU. KUJUTATAVA KUNSTI LIIGID. 1.Mis on arhitektuur ? Arhitektuur on ehituskunst, mille puhul on oluline, et ehitis täidaks oma ülesannet, kooskõlastuks ja sobiks loodusega, ning samuti nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub. 2.Mis on tarbekunst ning nende erinevad harud ? Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3.Mis on maalikunst ja kuidas jaguneb ? Maalikunst on see, kus värvidega on loodud kujundeid, olendeid jne. Jaguneb : · seinamaalid · laemaalid · põrandamaalid · joonistused 4.Mis on skulptuur ? Skulptuur on enamasti kivist valmistatud kujutis. Seda on erinevaid sorte nt. : ümarplastiline, reljeefne, abstraktne jne. 5.Mis on graafika ja mille peale tehakse pilt trükigraafikat tehes ? Tasapinnaline kujund , mis luuakse trükkimise või joonistamise abil....
Eesti rahvusliku kunsti sünd Mõistetest: Eesti kunst kogu Eesti pinnal loodud kunst (kuigi varasematel sajanditel loojateks põhiliselt sakslased, rootslased jt., kohalik eripära siiski olemas) eesti kunst ehk eesti rahvuslik kunst loojaks eestlased, sai alguse 19. sajandi II poolel (ajalooline taust ärkamisaeg) Eesti rahvuslik kirjandus- ja muusikakultuur tekkisid natuke varem, 19. sajandi esimesel poolel, kunst suhteliselt hiljem. Üks tähtsamaid eesti rahvusliku kunsti rajajaid oli Johann Köler (1826-1899). Päritolult talupoeg, kuid jõudis Vene keisrikojas väga kõrgele sai akadeemiku ja professori tiitli. Köler on Eesti ajaloos oluline ka kui rahvusliku liikumise tegelane: osales nn. Peterburi patriootide ringis, vahendas talupoegade palvekirju tsaarile, oli Aleksandrikooli peakomitee esimees jne. Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesise...
ABSTRAKTNE KUNST. Alates postimpressionismist on kunstis looduse otsene kujutamine hakanud tahaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltidest kadus äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistide teoseid võib pidada abstraktseteks s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbrit- sevast reaalsusest. Kuid kubistid ei püüdnud teadlikult abstraktseid teoseid luua. Abstraktsionismi rajajaks peetakse vene kunstnikku VASSILI KANDINSKYt (1866-1944). Tema arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma ta...
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikus...
Klassitsism 18 saj- Ajastu iseloomustus- valgustusideoloogia mõju, mõistuse, hariduse, teadmiste, ratsionaalsuse esiplaanile seadmine. Valgustust mõj USA iseseisvussõda, võeti vastu USA esimene põhiseadus käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR. Üldine iseloomustus võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, petikuste ja akende kasutamine, hakati tegema ka tüüpprojekte. Prantsusmaa klassitsismi sünnimaa. Soufflot Pantheon'i arhitekt, krüpti hakati matma ol in. Gabriel kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin ampristiil, projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel Be...
Futurism Futurism, "tulevikukunst", sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestveda...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia Teaduskond Automaatikainstituut Maria Kohtla 103548IAPB Sümboolika vene ikoonides Kava Juhendaja: Rein Paluoja dots. Tallinn 2010 Esialgne pealkiri: Sümboolika vene ikoonides Töö eesmärk ja põhiidee: Töö eesmärgiks on välja selgitada mis on ikoon. Samuti pöörame suurt tähelepanu ikooni põhilisele küljele - sümboolikale ja üritame mõista selle tähtsust usklikele ning selgitada mida annab meile sümboolika teadmine. Vaatlust piirame vaid vene antiiksete ikoonidega. Sissejuhatus: Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst. See sisaldab palju sümboolseid pisiasju, mida märkab vaid asjatundja. Sukeldugem siis ka meie sellesse põnevasse maailma ning selgitagem asjatundjate abil, kuidas saab ikooni lugeda kui avatud raamatut. Sisu: 1) Mis on ikoon? ...
Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe ...
6.PEATÜKK Vana-Egiptus, püramiidid 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid ena...
1) Eesti ala jagunemine muistse vabadusvõitluse järel, feodaalriikide teke Taani kuningas Tallinn, Viru ja Harjumaa Saksa-Rooma keiser, Lõuna-Eesti Tartu piiskopkond Saare Lääne piiskopkond 2) Balti ristisõdade lõpp 5.12.1242 Põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal LÄMMINJÄRVE idakaldal kokku. Eestlased ja Sakslased said lüüa, lahing lõppes venelaste täieliku võiduga. 3) Vastuolud võõrvõimude vahel Vastuolud võimu pärast, ilmaliku ja vaimuliku võimude vahel. Piiskopi ja paavsti vahel. 4) Eestlaste olukord muistse vabadusvõitluse järel Kaubandus ja meresõit läksid osaliselt linnakodanike ja aadlike kätte. Tööga tuli võõravõimu üleval pidada Kohustus osaleda linnuste, teede ehitusel Kümnis (1/10 osast- oma talust kümnendiku loovutamine) (Hinnus- naturaalmaks, kindlaks määratud summa) 5) Jüriöö ülestõus (aeg, tähtsamad sündmused, lõpp, tulemused) 1343-1345 ...
KLASSITSISM Aeg: ~1750 ~ 1850 valgustusaeg · Valgustajad Voltaire, Diderot, Montesquieu Mõistus- ülim kohtumõistja · Muusikas - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19.saj I veerand) Prantsusmaal: · 1760 - 1790 Louis XVI stiil · 1790 - 1800 direktooriumistiil · 1800 - u.1820 ampiirstiil (empire pr.k. - keisririik) Arhitektuur Tunnused: · Antiigi totaalne matkimine o Madeleine`i kirik, Pantheon, Tähe võidukaar Pariisis · Sümmeetria, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus · Ehitised meenutasid tihti kreeka tem...
KIRJANDUSE AJALUGU ANTIIKKIRJANDUS KESKAJAKIRJANDUS RENESSANSIKIRJANDUS Sajand 8.saj. eKr 5.saj. pKr 5.saj. 15.saj. (Lääne- 14. 15. saj. (Itaaliast) (vanakreeka ja vanarooma Euroopas) kirjandus) 476.a.-10.saj. (Varakeskaeg) 11.saj. 15. saj. (Klassikaline keskaeg) Ajastule Vana-Kreeka: mütoloogia, ,,Unustuse ajajärk", usu Usk inimvõimetesse, maalikunsti iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid ...
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle ...
KULTUURILUGU I - 2 Nõukogude Liit - 1919 - 1991 Eksami teemad: - Nõukogude ajastu periodiseerimine. Kronoloogia ja ideoloogia seosed. - Poliitökonoomilised ja ideoloogilised põhialused (materialism, ateism), mis kujundasid sotsiaalse käitumise norme ja kunstikaanonit. - Ajaloo käsitlus. Kultuuripärandi presentatsioon nõukogude ajastul. - Nõukogulik tunnetusteooria, kunsti "peegeldusprintsiip". Sotsialistliku realismi doktriin. - Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised...
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
