Eesti head ja vead (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

36

docx

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1  Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 .......................................

Eesti ühiskond ja poliitika

72

docx

Kasvatusteadused

J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased. Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“

Alusharidus

27

doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?.................

Euroopa liidu üldkursus

45

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

Vastanuid oli 106 ja mida nad loevad, näitab alljärgnev diagramm. 3 U. Laht, Sõber, kui ostad raamatut. ­ Kultuur ja Elu, 1977, nr 5. 4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13. 7 Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ilukirjanduse loetavus Rahvas algab raamatust, meenub koolitundides kirjandusõpetaja öeldud eesti luuletaja Hando Runneli mõte. Hea, et tänapäeval, mil räägitakse, et noored inimesed ei loe, nähtub, et nad siiski loevad. See rõõmustab. Nagu diagrammist selgub, loetakse kõige enam jutustusi, ehk siis koolitundide lugemisvaramusse kuuluvat ja romaane ning novelle. Küllap on niisugused eelistused tõesti pärit koolitundidest, millest nii mõnelgi juhul on saanud harjumus ilukirjandust ,,lausa neelata". Mis siin imestada ­ jutustused,

Eesti keel

46

docx

Turunduse alused kordamisküsimused

ning üritati toota võimalikult palju ja võimalikult väikese omahinnaga. Ka tänapäeva arengumaade turud, kus kus oluline on toote kogus ja hind kuid mitte kvaliteet. Tootekontseptsioon – paljud elektroonikat tootvad firmad, kelle põhieesmärk on pidevalt tooteid täiustada ja uuendada, et võimalikult paljud tarbijad oleksid rahul ning leiaksid endale sobiva toote. Müügikontseptsioon – näiteks LHV panga müügiagendid Eesti suuremates poekettides inimesi agressiivselt manipuleerimas. Samuti teostas Elisa väga agressiivset müüki teenuste „tasuta“ pakkumisel. Turunduskontseptsioon – näiteks lastele/emadele suunatud tooted (mähkmed, lasteriided jms). Sotsiaalse turunduse kontseptsioon – näiteks elektriautod (sihtturu vajadused + keskkonnakaitse). Suhtlusturundus – näiteks eripakkumised püsiklientidele telekommunikatsiooniettevõtetes.

Turundus

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline

Ühiskonnageograafia

52

odt

Perevägivallast

· Naine peab mehe juurest ära minema ­ ainult siis võib sündida tõeline, mitte petlik ja ajutine muutus. Kuna mees on saavutanud oma privileegid vägivallaga, siis programmi kohaselt peab ta neist loobuma. · Eestis hiljuti vägivaldsetele meestele loodud tugigrupi töö ei käivitunud, sest mehed lihtsalt ei võtnud nõustajaga kontakti. Perevägivald on ohtlik naiste tervise kahjustaja. Kõikidest Eesti naistest on aasta jooksusl vägivalda kogenud 20%, ehk viiendik täiskasvanud naistest tunnistab ennast vägivaldse käitumise ohvriks. Seega siis ca 116 tuhat naist vanuses 15-74 aastat. Sellesse numbrisse on koondatud vaimse, füüsilise ja seksuaalse vägivalla juhtumid, mida naised on aasta jooksul kogenud. Sageli on tegemist nn kombineeritud vägivalla juhtumitega, kus ja samad naised on kogenud nii vaimset kui füüsilist vägivalda või siis füüsilist ja seksuaalset vägivalda.

Kirjandus

14

docx

Uimastid

tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioodi on eksperdid nimetanud uimastite tarbimise "mesinädalaiks". Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik need inimesed, kes oma kutsetöös või ühiskondlikus tegevuses puutuvad kokku uimastite ja nende tarvitajatega, oskaksid leida tekkinud probleemidele lahendusi või veelgi parem, neid probleeme ennetada. Teiste riikide kogemused näitavad, et tõhusaim meetod ennetetustegevuseks on erinevate ametite ja ühiskondlike liikumiste koordineeritud

Psühholoogia

Kommentaarid (0)