Noorte sportlik vabaaja tegevus (0)

NOORTE SPORTLIK VABAAJA TEGEVUS
Referaat
Tallinn 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus ( http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Kõigil noortel peab olema võimalus tegeleda kehakultuuri ja spordiga. Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist mõju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur.
SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS
Kuna sport tagab tugeva tervise ,on koolides kõrges hinnas sportlik tegevus. Arvestades, et tänapäeval veedavad noored rohkem kodus istudes , on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ning sportlik tegevus mitmekülgsem. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Kehaline kasvatus arendab ka suhtlemise selliseid aspekte , mis tavalises koolitöös enamasti tähelepanuta jäävad.
Koolides on traditsioonideks ka korraldada erinevaid võistlusi ning maratone. Võistlused viiakse läbi erinevates alades : võrkpall, jalgpall, korvpall , rahvastepall jpt. Sellised võistlused ,kus peab tegema koostööd, aitavad arendada kohuse- ja vastutustunnet ning ka suhtlemist.
Noortele on loodud võimalusi saamaks tasuta tegeleda spordiga. Samas on aga paljud sportimisvõimalused tasulised ning seetõttu paljud noored, kellel ei ole rahalisi võimalusi, ei tegelegi spordiga. Peamised takistused, miks noored ei tegele spordiga on: rahaliste võimaluste puudumine, ajapuudus, huviringi kaugus kodukohast, puudub huvi, laiskus, puudub transport, koolis suur koormus.
Iga noore loomulik soov on olla terve ja kehaliselt hästi arenenud. Kehalise treeningu vajalikkust on noorematel õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatikaharjutuste oma. Spordi juures on lähtekohtades selgelt esikohal noor ning tema heaolu ja oskuste arendamine. Sport aitab noori eemal hoida halvast , pakub aktiivset puhkust ning vaheldust tavakoolile. Eestis on populaarsemad spordialad noorte seas kergejõustik, võrk- ja korvpall ning suusatamine ( http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Poiste seas on populaarsust kogunud rohkelt ka jalgpall.
SPORT LAAGRITES
Et noorte aktiivsust suurendada, on laagrites sport ning liikumine suure tähtsusega. Noori äratakse hommikul üles hommikuvõimlemist tegema, minnakse matkale, korraldatakse erinevaid võistlusi , teatevõistlusi ning orienteerumismänge. Kutsutakse külalisi ,kellega koos õpitakse uusi tantsusamme, karate võtteid jpm. On ka laagreid ,mis on suunatud rohkem sportlikele tegevustele- keda huvitab rohkem ujumine ,saab minna Kloogaranna ujumislaagrisse, keda huvitab suusatamine, sellele on suusalaager Otepääl. Spordilaagri jaoks ei pea olema sama spordialaga seotud või kogenud. Palju on noori ,kes laagritest just avastavadki ala ,mis neile meeldib ning sobib. Sellised laagrid on ka silmaringi avamiseks ning uuteks kogemusteks kasulikud.
SPORT MUJAL
Sport kui Eesti kultuuri lahutamatu osa on rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlikaatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõstmise huve. Vaimsus ja kultuursus , humanism ja isamaa-armastus, karskus , edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada (www.eok.ee ).
Harjumus ja soov oma vaba aega sportides veeta saab alguse lapsepõlvest. Need, kes juba noorena sportimise võlu avastanud, teevad seda tõenäoliselt läbi elu. See loob aluse heale tervisele – nii füüsilises kui ka emotsionaalses mõttes.
Paljude linnade arengukavadesse on märgitud tähtsaks punktiks noorte sportliku tegevuse suurendamine. Uute spordikeskuste ning terviseradadega avatakse noortele võimalus tegeleda spordiga iga kell ,millal kellelegi sobib.
KOKKUVÕTE
Sport tagab kasvatusliku keskkonna nii tüdrukutele kui poistele ning on indiviidi sotsiaalse arendamise vahendiks. Sport on suurim noorsooliikumine Euroopas.
Kooli- ja ülikoolisport on aktiivse eluhoiaku algus. Noore sportimise võimalus on otsustav faktor vältimaks ühiskonnale võõra käitumise või uimastiära erinevaid vorme.
Spordi juures on lähtekohtades selgelt esikohal noor ning tema heaolu ja oskuste arendamine. Sport aitab noori eemal hoida halvast, pakub aktiivset puhkust ning vaheldust tavakoolile.
6