hooaeg ¾ 1920.a. korvpalli kui võistlusspordi algus Eestis Uus pallimäng leidis hea kasvupinnase eriti koolinoorsoo hulgas algul Tallinnas, hiljem mujal Eestis, mitmel põhjusel: 1. Tollal juba n.ö. vanade alade kõrval nagu raskejõustik, kergejõustik jalgpall, ujumine ja talvesport oli korvpall uudne ja emotsionaalne mäng. 2. Koolinoortel oli sport põhiline kooliväline harrastus, muid alternatiive oli vähe. 3. Üheks oluliseks faktoriks oli ka üldise kultuuritaseme kõrgem nivoo, mille tõttu mäng Eestis aga ka teistes Balti riikides hästi omaks võeti, võrreldes kasvõi mõne teise Tsaari-Venemaa regiooniga, kus ehk ka mängu tutvustati. Järeldus: korvpall vajas organisatsioonilist taset, et paljast trennist jõuda võistlusteni. 01.04.1922.a. asutati TKSÜ ja 14.12.1923.a. Eesti Käsipalli Liit. Tähtsamad isiksused: võimlemisõpetajad August Soodla, Voldemar Resev-Resel ja Lebedev sõjakoolis, kes mängu Eestisse tõid. Aga ka need
enamasti ei sekkunud. Taanile kuulus Saaremaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana. Nii Poola kui ka Rootsi soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei saavutanud kumbki pool otsustavat edu. Rootslasi peeti tollases Euroopas talupoeglikeks ja julmadeks barbariteks, Poola äratas seevastu poolehoidu oma kõrge haridus- ja kultuuritaseme ning aadlivabadustega. Nagu mujal Euroopas, saatsid võitlust ülemvõimu pärast Läänemerel usulised pinged: rootslased toetasid luteri usku, poolakad aga kaitsesid katoliiklust. Lõpuks jäi siiski peale Rootsi. 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga loovutasid poolakad kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645. aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saare- maa. Seega oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all.
keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti informaatika areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale, äri rahvusvahelistumine, millega kaasneb näiteks detailide valmistamine mitmes riigis. b) majanduslikud on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja rahvamajanduse kogutoodangu muutumisega. c) sotsiaal-kultuurilised võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised. d) poliitilised ja õiguslikud tegurid seonduvad seadusloomega mida õigusaktid lubavad, mida keelavad. Oma osa on ka valitsuste poolt tehtavail soodustustel ja subsiidiumitel. e) tehnoloogilised näitavad tehnoloogia taset. Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri abil. Need on keskkonna
Riigi maj arengu põhinäitajad Rahvuslik koguprodukt RKP antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus, Sisemajanduse koguprodukt SKP antud riigi territooriumil valmistud toodangu ja teenuste koguväärtus, sõltumata ettevõtte kuuluvusest, Maj struktuur, töö tootlikus, en tarbimine ühe elaniku kohta, transpordi ja sidevõrkude tihedus, väliskaubanduse suurus ja struktuur, Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad, Inimarengu indeks IAI sisemine koguprodukt ühe inimese kohta, eluiga, kirjaoskuse protsent Rahvusvahelised ettevõtted I põlvkonna rah.vah.firma (1518.saj) tegelesid ülemeremaade kaupade kokkuostmise ja turustamisega, II põlkonna...(19.saj.Iip) tegelesid põllumaj saaduste tootmisega ja maavarade kaevandamisega ülemeremaades, III põlvkonna(20.saj.IIp) tekkisid kõikidesse maj.harudesse
(rahvuslik koguprodukt - antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus); *majanduse struktuur - esmas sektor(hankiv), sekundaarne sektor(töötlev), kolmas sektor(teenindav) *väliskaubanduse suurus ja struktuur - oluline ekspordi ja impordi saldo ning milliseid kaupu riik eksp. ja imp. *töö tootlikkus - ühe töötaja poolt valmistatud toodangu koguhulk aastas; * energia tarbimine 1 el. kohta * transpordi ja sidevõrkude tihedus *elatus- ja kultuuritaseme ülenäitajad - nt. kirjaoskuse %, kesk. eluiga, iive. *inimarengu indeks (IAI) 4) *kapital *tööjõud *materjalid *jäätmed *turg *seotud ettevõtted *valitsuse poliitika *transport *side *ümbertöötlemine 5) *globaliseerumine e. ülemaailmastumine - kogu maailma haarav kultuuri, haridusalaste ja muude valdkondade laienemine. *positiivsed küljed: - suureneb rahv. koostöö ja tööjaotus - tootmise efektiivsus suureneb - tooted muutuvad odavamaks
dünastia ning valitses Kairost, mis rajati 968, kogu Põhja-Aafrikat. Järgnesid Almoraviidide ja Almohaadide dünastia, kuni türklased vallutasid 1453 Konstantinoopoli js 1517 Egiptuse, kust neil oli 15191551 kontroll ka Alzeeria, Tuneesia ja Tripoli üle. Marokos olid berberid 13. sajandil rajanud Mariniidide riigi, mis säilitas oma sõltumatuse türklastest. Samal ajal kui varased araabia ja mauri dünastiad saavutasid tolle aja kohta kõrge kultuuritaseme, hakkasid muslimid Aafrikat süstemaatilisemalt uurima. Pärslastest vallutajad Egiptuses olid varem Aafrikasse toonud kaameli ning nüüd sai seda kasutada Sahara ületamiseks. Nõnda tekkisid Senegambial ja osalt Nigeril varakult kontaktid araablastega ja berberitega, kuid 11. sajandil rajatud Timbuktu (Tombouctou) võttis islami vastu alles 1591. Sellesse linna jõudis kuulus araabia rändur Ibn Battuta 1352. aastal ning tema reisid
Tooge kolm näidet. 17 Iseloomustage Kreeka panteoni. Tooge välja teie meelest kolm tähtsaimat jumalat, põhjendage oma arvamust. 18 Millise jumalaga on seotud pildil kujutatud koht? Milline ülekreekaline pidustus või rituaal on seotud pildil kujutatud paigaga? Eleusise tempel Epidaurose teater Delfi oraakli tempel 19 Iseloomustage Vana-Kreeka teatrit. (kes mängisid, mida kasutati, etenduste temaatika) 20 Milline seos oli alfabeedi kasutuselevõtul ühiskonna üldise haridus-/kultuuritaseme tõusuga? 21 Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest maailmaseletusest? Selgita mõne lausega. 22 Nimetage kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjutage iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi. 23 Milliseid Vana-Kreeka teaduse saavutusi peate kõige olulisemaks? Nimetage kaks teaduse saavutust ja põhjendage oma valikut mõne lausega. 24 Iseloomustage mõne lausega järgmiste kreeka filosoofide vaateid ideaalse riigikorra küsimuses
kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. v "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva alahinnatud nimetuse "ma-rahvas" asemel tarvitama "Eesti" nime, millel oli ühendav mõju. v 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. LAULU- JA MÄNGUSELTS VANEMUINE v 1865. aastal asutati Tartus Jannseni eestvedamisel ja juhtimisel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". v Kultuuritaseme tõstmiseks hakkas Jannsen korraldama n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. v Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. ESIMENE EESTI LAULUPIDU v 50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. v See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. v
edaspidise väärtustamise aluseks. Rahvarõivaste otsene taandumine linnamoelise rõivastuse ees algas 19. sajandi keskpaiku. Selle eelduseks oli talumajanduse üha laienev ümberorienteerumine turutoodangule ja senise valdavalt isevarustava talupoja muutumine industriaalühiskonnale iseloomulikuks tootjaks ja tarbijaks. Üleminek rahvarõivailt uuele moele oli pikaldane ja järk- järguline protsess, mis kulges eri paikkondades, erineva jõukuse, kultuuritaseme ning vanusega inimeste juures erinevalt. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest ka rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel, nn. rahvuslikul ärkamisajal, propageerima rahvarõivaste kandmist pidupuhkudel: rahvuslikel üritustel ja laulupidudel. Ulatuslikum rahvarõivaste taaselustamine rahvusliku peorõivana sai alguse 20. sajandi algupoolel. Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19
kivikirved, kõplad, ketramine, riidekudumine. Esimeseks koduloomaks koer. Loomade kultuse kõrvale tekkis päikese ja maa kultus saagikuse mõjutamiseks. Kujutavas kunstis hakkas domineerima geomeetriline ornament – võib-olla taevakehade sümbolid. Kaunistati tööriistu, savinõusid jne. 5000 eKr avastati vask, mis oli pehme. 3000-2500 eKr Vahemeremaades lisati vasele tina ja saadi pronks. Saagirikkamad ja viljelusmajanduseks soodsamad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme. 1300-1200 eKr hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma.
Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad 2)Pronksiaeg. Pronks leiutati~2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kaugemale. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad.3)Rauaaeg.~1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike- Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutus omadustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis aga küllaltki spetsiifilisi oskusi
rõhutamiseks. Rahvarõivaste taandumine moest. Rahvarõivaste otsene taandumine linnamoelise rõivastuse ees algas 19. sajandi keskpaiku. Selle eelduseks oli talumajanduse üha laienev ümberorienteerumine turutoodangule ja senise valdavalt isevarustava talupoja muutumine industriaalühiskonnale iseloomulikuks tootjaks ja tarbijaks. Üleminek rahvarõivailt uuele moele oli pikaldane ja järk-järguline protsess, mis kulges eri paikkondades, erineva jõukuse, kultuuritaseme ning vanusega inimeste juures erinevalt. Mehed kui liikuvam osa külarahvast (eriti pärast talurahvale liikumisvabaduse andmist) võtsid linnamoe omaks juba sajandi keskel. Enam traditsioonidega seotud naiste rõivas tegi taandumisjärgus läbi veel mitmeid üleminekuvorme. 19. sajandi keskpaiku asendusid pikitriibulised seelikud kohati põiktriibuliste ja ruudulistega, 1860.-1870. aastail kandsid paljud Põhja-Eesti talunaised põiktriibulisest või ruudulisest riidest kleiti -
koguväärtus sõltumata ettevõtte asukohast 3.Väliskaubanduse struktuur ja suurus – Oluline ekspordi ja impordi saldo ning milliseid kaupu riik ekspordib ja impordib 4.Töö tootlikkus – ühe töötaja poolt valmistatud toodangu koguhulk aastas 5.Energia tarbimine 1 el. kohta – Mida suurem, seda rohkem suudab riik toota 6.Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7.Elatus- ja kultuuritaseme üldnäitajad kirjasoskuse%, väikelaste suremus, sündimus, suremus Inimarengu indeks (IAI): 1. Hariduse osaindeks 2. Tervishoiu osaindeks 3. Majanduse osaindeks (kõrgeim Norra 0.96, väikseim Niger 0,304) 3.Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Nt: Alumiinumsulatus ettevõte: tooraine, looduslikud tingimused, jäätmemajandus, turvalisus, kapital, tööjõud, transport, hind, energia, seotid ettevõtted, valitsuse poliitika 4.GLOBALISEERUMINE – üleilmastumine
Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR ,,Reinuvader Rebane". Hiljem ,,Eesti ennemuistsed juttud". J. Kunder (1852-1888) LKteoreetik, pidas tähtsaimaks looduse tundmist ja selle kohta õppimist. J. Liiv 1889 artikkel ,,L kirjavara", eitas röövlimuinasjutte, LK küpsete kirjanike töö, lihtsad voruslikud tegelsed, kerge luuleline keel, lastele teada sõnad. Nõustuti et LK oluline hariduse & kultuuritaseme tõstmisel, peeti vajalikuks LK arengu soodustamist. 19. saj lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile, P. Undritz ,, Looduse lood lastele", J.M. Sommer ,,Kuldsed jõulu pähklid", J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs" Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel
head saaki nõiduda. Osal maalingutel esineb ka loomamaskides inimeste kujutisi. Need võisid olla omaaegsed targad või nõiad. 12. PRONKS- leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaveraladele ja sealt üha kaugemale.Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks.Maagrikkad ja viljelusmajanduseks soodsad iirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jaid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. 13. KULTUS tähistab organiseeritud religiooni ühte osarühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast.Enamasti on tegu erinevate jumala(te) käsitlustega või vaimude , surnute (esivanematekultus) austamisega ning sellega seoses olevate tavade ja kommetega.Antiikajal tähendas kultus maagilisi toiminguid, palvetamist, hümnide laulmist,
Metallidest õppisidki inimesed tundma kõigepealt vaske. Sel perioodil toimus kiire areng eelkõige Mesopotaamias, kus leiutati potikeder ja ratas(-veok), hakati rajama niisutussüsteeme ja kasutama toortelliseid. Pronksiaeg (2500-1300 eKr) tõi kaasa uue metalli kasutuselevõtu tina ja vase sulamist saadi pronks, millest tehtud tööriistad olid varasematest teravamad ja vastupidavamad. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja põllumajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine ningvaranduslik kihistumine. U 1300 eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma, sellega algas rauaaeg. Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja pronksist paremad, mistõttu jäeti
Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire areng eelkõige Mesopotaamias, kus leiutati potikeder ja ratas(- veok), hakati rajama niisutussüsteeme ja kasutama toortelliseid. 2500 ekr vase ja tina segu pronks - millest tehtud tööriistad olid varasematest teravamad ja vastupidavamad. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja põllumajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine ning varanduslik kihistumine. 1500 ekr Väike-Aasias raua toorsulatus - Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja pronksist paremad, mistõttu jäeti pronksist ja kivist tööriistad peagi kõrvale
Karl Suure keisririik Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (Charlemagne; võimul 768-814), Pippin Lühikese poeg. Juba eluajal muutus see mees legendiks, teda peeti keskaja ideaalvalitseja kehastuseks. Võimule tulles ei osanud Karl lugeda ega kirjutada, aga rääkis ladina ja veidi ka kreeka keelt. Kirjaoskamatuks jäi Karl kuni elu lõpuni, mis polnud tolleaegses maailmas kuigi ebaharilik. Pärast Lääne-Rooma langust vähenes kirjaoskus. See tulenes osaliselt kultuuritaseme üldisest langusest, osalt aga ka asjaolust, et germaanlastel oli kombeks korraldada õigusasju suuliselt. Perioodi 773-800 võin pidada Karl Suure sõdade ja vallutuste ajastuks. Ühtekokku korraldas ta ligi 50 sõjaretke ja nende tulemusena saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Tekkis Karolingide impeerium. 800. aastal kroonis paavst Leo III Karl Suure Roomas keisriks. 812. aastal Aacheni lepinguga tunnistas Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Karl Suurt keisrina. Keisririigi valitsemine
Teeninduskultuur · Teeninduskultuur on osa olmekultuurist, mille järgi tehakse otsus kogu riigi või rahva kultuuritaseme üle (pole ühe girma eraasi) Teeninduse kvaliteet 1. Mida klient saab suhtlemisel teenust pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Mõõdupuu kliendi rahulolu Usalduväärsus · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · teenindatakse õigel ajal Kiire reageerimine · Teenindatakse kohe ja kiirest Kompetentsus
esimene suurem riik Hiinas. Kujunes hieroglüüfkiri, piltkirjatekstid, oraakliluud. kogukonnad olid ühendatud preesterkonna alla. Sõjalise aristokraatia võimu kärpimine. valitsejate võim tugines ka sõjaväele (ülikud ja lihtsõdurid). kuningad rajasid suuri losse ja lasid end ka nendesse matta koos loomade, naiste, teenijatega, pronksnõud. 1000 ekr riik lagunes valitsejate ülekohtu ja vägivalla pärast. Valitseja võim oli nõrk, toimusid kodusõjad ja killunemine. kultuuritaseme langust aga ei toimunud. 221 ekr sõjad lõppesid, keiser Shi Huangdi ühendas kogu Hiina ühe riigi alla. Hiina müüri kujunemine(ehitas hiiglaslik sõjavägi) tõkkeks vaenlaste vastu, riigis tugevdati ühtsustunnet ja valitseja võimu riigis. Hani dünastia (209ekr-220pkr) - suur osa Hiina ajaloost, kujundas omased võimustruktuurid. ametisse pandi ametnikke hariduse mitte päritolu põhjal. pandi alus maksusüsteemile. Killustatus. Tehnoloogia :
Patrooni ja kliendi vahekord 14. Võrdle erinevusi Itaalias ida- ja lääneosa vahel. Mis selle põhjustas? Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist See soodustas provintside romaniseerumist (roomapärastumist) Kuid oma majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest olid roomlaste alistatud maad erinevad Seega jagunesid provintsid kahte suurde rühma: ida- ja lääneprovintsid. Idaprovintsid lääneprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus ja Britannia Kõige jõukamad alad Ei olnud nii jõukad
Kõneldi kreeka keelt, ladina Roomalikud linnad keel levis vähe Jäid jõukuselt ning arengutasemelt Idamaa linnadelle alla Linnu oli vähe Põllumajanduslik üldilme Sest majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest oli roomlaste alistatud maad erinevad. Osad alad olid jõukamad, teised vaesemad, seega oligi roomapärastumine osades kohtdes keerulisem. Rooma võimu all erinevused küll vähenesid, kuid ei kadunud. Lk 159 3 3. Rooma oli orjanduslik ühiskond. Orjade töö tähtsus oli veelgi suurem kui Kreekas. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, nad töötasid latifundiumites, käsitöökodades ja kaevandustes, ka teenijateks olid valdavalt orjad
Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse teine retk Ameerikasse. Jätkusid ka avastused Ameerika Vahemeres. Näiteks leiti Väikesed Antillid, Jamaica saared jne. Kolmandal reisil, mis toimus 1498-1500 avastas kolumbus Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule. Peale Kolumbuse hakkasid Ameerikat uudistama ka portugallased, hispaanlased ja inglased. Kõrgkultuur ja kolooniad: Enne hispaanlaste vallutusi olid Vana-Ameerikas elanud indiaanlased saavutanud kõrge kultuuritaseme. Peamiselt põhines see põlluharimisel. Juba viiendal aastatuhandel enne meie ajaarvamist viljeleti mehhikos maisi, hiljem ka sojauba, kakod, puuvilja ja maapähklit ning Lõuna-ameerikas isegi kartulit. Andides tegeleti ka karjakasvatusega. USA põhiterritooriumi põlisasukad ongi indiaanlased, kes kuuluvad paljudesse hõimudesse. 16 sajandil tungisid sinna hispaanlased, kes maabusid Mehhiko lahe rannikul ja 17. sajandi alguses saabusid Kanadast prantslased.
Umbes viiesaja aasta pärast ühtne riik lagunes, hilisema pärimuse järgi võib väita, et viimaste valitsejate ülekohtu ja vägivalla tagajärjel. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim senistest nõrgem, see andis sõjaväelistele aristokraatidele võimaluse valitseja sõltuvusest peaaegu täiesti vabaneda. Tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeks vaenutsevaks osastisriigiks. Siiski ei toonud poliitiline killustatus ja sellega seonduv vägivald kaasa ka kultuuritaseme langust. 2.2 Keisririigi teke ja areng Osastisriikidevahelised sõjad lõppesid aastal 221 eKr. Võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale vägevust ning autoriteeti rõhutava nime Shi Huangdi (Esimene Püha Keiser, valitses 221-210 eKr). Shi Huangdi püüdis järjekindlalt tõsta oma isiklikku autoriteeti ja kärpida sõjaväelise arutokraatia mõjuvõimu. Selleks saatis ta pealinnast riigi eri piirkindadesse keiserlikud asevalitsejad. Lisaks käskis ta kodu maal
rannikualadel riigid, kus osati kulda pesta. Egiptusest on säilinud joonis, millel kujutatakse kulla kaevandamist ja töötlemist 2. aastatuhandel e.m.a. Enamik uurijaid peab kullatootmise hälliks Aafrikat. Antiikmaailmas ili peamine kullatootja orjanduslik Egiptus. Arheoloogid on vaaraode dünastiate püramiididest avastanud suuri koguseid kullast ehteid ja tarbeesemeid. Kullapalavik Esimesed kuldehted olid kõikidel rahvastel pea ühesugused : õige vähe töödeldud eheda kulla tükid. Kultuuritaseme tõustes ja tehnika arenedes hakati kulda sepistama ja lehtkullast kujusid välja lõikama. Kulda hakati esmakordselt tootma Niiluse liivast. Egiptusesse veeti kulda ka teistest Aafrika riikidest ja Siinai poolsaarelt. Egiptus oli muistsel ajal kulla rikkaim maa. Valge ja Sinise Niiluse oru ühes tonnis kullaliivas sisaldus kuni 80 g kulda ja seal toodeti seda väärismetalli juba 5500a tagasi. Vaarao Thutmosis III ajal(1491-1436 e.m.a) toodeti aastas u 50 t kulda aastas
kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Liiv eitas Rinaldo Rinaldiinisid jt röövlimuinasjutte. Eesti kirjanikest sobisid tema meelest lastele lugemiseks J.Kunder, J.Pärna, J.V.Jannsen. Sajandi lõpukümnendil pööratakse suurt tähelepanu lastekirjanduse probleemide üle. Kurdetakse lastele sobiva lugemisvara puudumise üle. Oldi üksmeelel, et lastekirjanduses on oluline osa rahva hariduse ning kultuuritaseme tõstmisel, seetõttu peeti vajalikuks lastekirjanduse arengu soodustamist 8. 19.sajandi lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A.Saali ajaloolised jutustused. E.Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile. Trükiti üsna rohkelt raamatuid võrreldes sajandi alguse ja keskpaigaga. Palju vaimulikku kirjandust. J. Pärn 19.sajandi lõpu viljakaim jutukirjanik, kunstiline tase polnud väga kõrge. Kasvatuse vahend. Esmakordselt otseselt ja kaudselt
iseärasused, millega tuleb arvestada. [3: 20] 1.2.Turunduse põhimõisted Vajadus on inimese poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Inimestel on palju vajadusi, mis tulenevad tema loomusest. Neid võib liigitada füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaaseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus) jne. Soov on teine põhimõiste ja on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuseomadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju mis on võimelised rahuldama vajadusi. Soovid on muutlikumad kui vajadused. Kui ilmub parem toode, kaob soov halvema järele, aga vajadus jääb. Nõudlus on kolmas põhimõiste. Soovid ja vajadused mis on tagatud ostujõuga muutuvad nõudluseks. Tarija kõrvutab oma soove käsutada olevate ressursidega ja esitab nõudluse sellele kaubale, kindlustab tema soovide maksimaalse rahuldamise. Toode
Riigi juhtimine koondus keisri kätte. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Magistraadiks olemine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse. Senaatorite arv kui ka kodanikkond hakkas kasvama. Jagati kodakondsust. Kodakondsus anti kõigile vabadele meestele. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 13) Lääne-Rooma & Ida-Rooma Need erinesid üksteised majanduse, üh arengu ja kultuuritaseme poolest. Idaprovintsid : Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega. Rooma võimu all püsisin kõige jõukamatena. Eksporditi käsitöötooteid ja luksuskaupu, suheldi Kreeka keeles. Lääneprovintsid: P-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia. Jõukuselt ja arengult jäid idale alla. Linnu vähe, põllumajanduslik üldilme. 14) Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus - Enamus elanikke talupojad
on ehitatud nende väärtuste ümber, ja selleks on teenindus.(Eesti inimarengu aruanne 2002,[http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/2002/PDF/EIA%202002%204.5.pdf] 13.10.08) Tänast ühiskonda võib iseloomustada kui teenindusühiskonda, mis tähendab seda, et üha enam väärtustatakse head ning kliendisõbralikku teenindust. Teeninduskultuur on üks osa kultuurist, mille järgi sageli otsustatakse riigi või rahva kultuuritaseme üle. Ka Eesti on selle mõtteviisi omaks võtnud ja hinnang teeninduskultuurile on viimastel aastatel märgatavalt paranenud. Me liigume küll paremuse suunas, kuid täiuslikkuseni on veel pikk tee. Selles, et Eesti klienditeenindus ei ole suurepärane on paljuski süüdi firmade juhid, kelle põhiülesannete hulka ei kuulu teenindaja koolitus. Tööle võetakse inimesi, kellel puuduvad teenindus-ja turundusalased teadmised ning võõrkeelteoskus. Kuna töökohad
kultuurielu edasiviimisele. Tolleaegses ühes tähtsamas päevaküsimuses - võitluses kirjaviisi ümber, asus Jannsen vana poolel ja sai seetõttu hukkamõistu osaliseks uue kirjaviisi eest võitlejate , kõigepealt Kreutzvaldi poolt. "Perno Postimees" leidis kiirelt tee rahva juurde. Kui Jannsenil ajalehe käimapaneku eel ilmunud teadaandes tuli alles selgitada, mis asi üldse seitung on, siis juba teisest aastakäigust alates oli tal üle 2000 tellija. See polnud talurahva tolleaegse kultuuritaseme ja võimaluste juures sugugi väike arv (lugejaid oli tegelikult palju rohkem, sest sageli telliti üks ajaleht mitme peale). 7 Jannsen Tartus. "Tartu Postimees". Maja Tartus Ülikooli 14, kus elasid L. Koidula ja J. V. Jannsen Ajaleht tõi Jannsenile enam populaarsust kui sissetulekut (väljaandja Borm
eestlastena. Tartusse astudes liitus Jakob taas aktiivsemalt rahvusliku liikumisega. Ta lõi kaasa "Vanemuise" seltsi töös, esinedes nii seal kui mujal ettekannetega loodusteadustest, eesti ajaloost ja rahvaluulest. J.Hurt kuulus I üldlaulupeo organiseerimiskomiteesse. Teisel laulupeo päeval 19. juulil pidas ta programmilise kõne, kus manitses rahvast ustavaks jääma oma rahvusle ja kutsus teda ühistööle kõrgema kultuuritaseme saavutamiseks. Järgnevalt lõi J. Hurt juhtivalt kaasa EÜS-i eelkäija, nn. Kalevipoja-õhtute organiseerimisel, töötas välja EKmS-i põhikirja uue redaktsiooni, uuris eesti ajalugu, tegeledes samal ajal rahvusliku ideoloogia väljatöötamisega. Viimane leidis selgeima väljenduse 1870. aastal Helmes peetud kõnes, kus ta püstitas rahva ette ülesande saada "suureks vaimult", s.t. kultuuri edendamisel. Sest kultuuriliselt kõrgel tasemel seisvat rahvast ei saa ümberrahvustada. 1870
tegurid. Väljaspool organisasiooni või selle osiseid mõjutavate tegurite kogum Makrokeskkond- Rahvusvahelised- hõlmavad ülemaailmseid argenusuundi, nt EL laienemine, keskkonnakaitse tõhutstamine ja kõrgtehnoloogia areng Majanduslikud- seotus krediidi saamise võimalustega, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja SKP muutuisega sotsiaal-kultuurilised- võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised poliitilised- seonduvad seadusloomega, mida õigusaktid lubavad, mida keelavad, valitsuse poolt tehtavail soodustustel ja subsiidiumitel tehnoloogilised- näitavad tehnoloogia taset Mikrokeskkond konkurendid- püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi, võisteldakse nendega klientide pärast
Termid avalikud saunad. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. Korruselamud odavad, varem puust, siis kivist. Üürimajad vaeste majutamiseks. Allkorrusel poed, töökojad, söögikohad. Üleval üürikorterid. Ehitatud kiirustades, ohutusnõudeid järgimata. Palju leidus Ostias. Aatriumelamud rikaste mugavad ja madalad elamud. Pompei Lõuna-Itaalias. 79. aastal mattus vulkaanilise tuha alla, leitud kivistunud inimesi, loomi. Olemas olid kõik linna heaolu ja kultuuritaseme tunnused, kuig tegu oli väikelinnaga. · Ehituskunst: vabariigi ajal kivist teed ja sillad, aveduktid(varustasid linnu joogiveega). Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid. Võeti õppust Kreeka ehitusknstist, keisririigi ajal saavutati tipp, mis kõrgemal tasemel kui Kreekas. Pidulikud ehitised kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehitus.
kõrgtehnoloogia, eriti informaatika areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale, äri rahvusvahelistumine, millega kaasneb näiteks detailide valmistamine mitmes riigis. b) majanduslikud – on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja rahvamajanduse kogutoodangu muutumisega. c) sotsiaal-kultuurilised – võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised. d) poliitilised ja õiguslikud tegurid – seonduvad seadusloomega – mida õigusaktid lubavad, mida keelavad. Oma osa on ka valitsuste poolt tehtavail soodustustel ja subsiidiumitel. e) tehnoloogilised – näitavad tehnoloogia taset. Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri abil. Need on keskkonna keerukuse määr ja
Kurjuse probleem Kurjuse probleem Miks pole inimkond kasvatuse, hariduse ja Kurjusel on erinevad intensiivsusastmed: kultuuritaseme tõusuga paremaks nõrkus, mis annab alla tungidele ja ihadele muutunud? ebasiirus ja kõlvatus Kanti arvates on inimese enda loomuses
Ekspordis olid esikohal põllumajandus saadused, neile järgnesid metsamaterjal ning tööstustoodang. Impordis domineerisid keemiakaubad, tööstusseadmed, samuti toorained ning mõningad toidutained. 3. Kultuurielu o Omariiklusel kujunes väljarahvuslik kõrgkultuur. Kultuuri hakati finatseerima riigieelarvelistest vahenditest. Lätis loodi Läti Kultuurifond ja Eestis Eesti Kultuurkapital. Need jagasid väljapaistvatele loovisiksustele toetusi, stipendiume ja preemiaid. o Kultuuritaseme tõusule aitasid kaasa leedu, läti ja eesti keele uuendamine, samuti loomeliitude rajamine. Profesionaalse kõrgkultuuri kõrval püsis ja traditsiooniline rahvakultuur. Rahvas osales selles väga aktiivselt. o Haridus ja teadus Haridussüsteem o Aluseks sai ühtluskooli põhimõte, mis tagas kõigile lastele edasipääsu madalamast kooliastmest kõrgemasse. Loodi emakeelsed alg-ja keskkoolid.
Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oli Efesos. Väike-Aasias austati Artemist juba iidsetest aegadest peale. Kreeklastele oli Artemis jahijumalanna ja teda kujutati lühikeses rüüs noore tütarlapsena, nooletupp seljal ja oda käes, saatjaks emahirv ja nümfid. Väike-Aasias sai Artemis tuntuks peamiselt viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Efesose kõrge majanduskil tase tagas ka kõrge kultuuritaseme. Efesoses kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia, Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum tekkis ühe legendi kohaselt järgmiselt: Mausolos abiellus oma õe Artemisega ja kui kuningas suri, lasi naine oma mehe jaoks ehitada mausoleumi. See
Rahvad · Latiinid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Kuna paiknesid Kesk-Itaalias, rajasid seitsmele künkale Rooma linna ja seega olid nemad otsesed Rooma riigi elanike eelkäijad. · Gallid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Paiknesid tänapäeva Põhja-Itaalia ja Prantsusmaa aladel. · Etruskid - asustasid piirkonna poolsaare loodeosas, linnriigid saavutasid tänu tihedale suhtlemisele kreeklaste ja foiniiklastega kõrge kultuuritaseme. Võeti üle foiniikia tähestik, ehitati uhkeid hauakambreid. 7.-6. saj oli kõige tugevam rahvas kogu poolsaarel. Kuigi nad langesid 5. sajandil järk-järgult tugevneva Rooma riigi võimu alla, mõjutas nende kultuur ka edaspidi tugevasti Rooma oma. Rooma riigi kujunemine · Kokkulepe gallidega 4. saj eKr · Kesk-Itaalia · Kreeklastelt Lõuna-Itaalia · Kartaago alad · Makedoonia alad · 1. saj eKr vallutati Gallia, Egiptus ja Mesopotaamia
informaatika areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale, äri rahvusvahelistumine, millega kaasneb näiteks detailide valmistamine mitmes riigis. b) majanduslikud on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja rahvamajanduse kogutoodangu muutumisega. c) sotsiaal-kultuurilised võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised. d) poliitilised ja õiguslikud tegurid seonduvad seadusloomega mida õigusaktid lubavad, mida keelavad. Oma osa on ka valitsuste poolt tehtavail soodustustel ja subsiidiumitel. e) tehnoloogilised näitavad tehnoloogia taset. 3) Nimeta kaks organisatsiooni keskkonda iseloomustavat tegurit ja iseloomusta neid.
majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soovitud objekt saadakse kelleltki teise objekti vastu. Selleks peab saavutama kokkuleppe. Toode: tooteks nimetatakse kõike, mis saab pakkuda turul funtsionaalsete vajaduste ja
Sisekeskkond- inimesed, kultuur, juhtimine 2. Väliskeskkond- mikro ja makrokeskkond 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Rahvusvahelised- hõlmavad ülemaailmseid argenusuundi, nt EL laienemine, keskkonnakaitse tõhutstamine ja kõrgtehnoloogia areng Majanduslikud- seotus krediidi saamise võimalustega, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja SKP muutumisega sotsiaal-kultuurilised- võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised poliitilised- seonduvad seadusloomega, mida õigusaktid lubavad, mida keelavad, valitsuse poolt tehtavail soodustustel ja subsiidiumitel tehnoloogilised- näitavad tehnoloogia taset 13. Nimetage organisatsiooni mikrokeskkonna tegurid. Konkurendid - püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida
Ärielu mõjutavad trendid on nt. üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale, äri rahvusvahelistumine, millega kaasneb nt eri detaili valmistamine ise riigis · majanduslikud arengueeldused seotud krediidi saamise võimaluste. Minimaalse ja keskmise töötasu suruse, inflatsiooni ja rahvusliku koguprodukti muutumisega. · Sotsiaal-kultuurilised arengueeldused võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised · Poliitilised ja õiguslikud arengueeldused seonduvad seadusloomega (mida õigusaktid lubavad, mida keelavad ). valitsus poolt tehtavail soodustused ja subsiidiumid · Tehnoloogilised arengueeldused näitavad tehnoloogiataseme Mikrokeskkonna moodustavad:
Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus, kõige selle tõttu puudus provintsielanikel huvi Roomast lahku lüüa ja riik püsis pikka aega stabiilsena. Ida- ja lääneosa erinevused Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist. See soodustas provintside romaniseerumist. Kuid oma majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest olid roomlaste alistatud maad erinevad. Rooma võimu all erinevused küll vahenesid, kuid ei kadunud. Majanduse arengu poolest ja romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma : 7 1) Idaprovintsid sinna kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu seda, kui roomlased nad
·Roosa turg ·Valge turg ·Hall turg ·Must turg Mõjutavad siiani teenindajate hoiakuid 6 Müügiedu mõjutegurid Oskused 25% Teadmised 13% Hoiakud 48% Muud tegurid 14% (Churchill, Ford, Walker, 1990; 453) 7 Teeninduskultuur · Teeninduskultuur on osa olmekultuurist, mille järgi tehakse otsus kogu riigi või rahva kultuuritaseme üle (pole ühe firma eraasi) Teeninduskultuur = teenuse/ toote kvaliteet + teenuse/ toote kvantiteet + isiksust arvestavad hoiakud 8 Teeninduse kvaliteet · Mida klient saab suhtlemisel teenust pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Mõõdupuu kliendi rahulolu! 9 Usaldusväärsus
materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kauge- male. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi eba- ühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutusoma- dustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale.
1 Müügiedu mõjutegurid Teeninduskultuur · Teeninduskultuur on osa olmekultuurist, Oskused 25% mille järgi tehakse otsus kogu riigi või Teadmised 13% rahva kultuuritaseme üle (p (pole ühe firma Hoiakud 48% eraasi) Muud tegurid 14% Teeninduskultuur = teenuse/ toote kvaliteet + teenuse/ toote kvantiteet + isiksust (Churchill, Ford, Walker, 1990; 453) arvestavad hoiakud
·Roosa turg ·Valge turg ·Hall turg ·Must turg Mõjutavad siiani teenindajate hoiakuid 6 Müügiedu mõjutegurid Oskused 25% Teadmised 13% Hoiakud 48% Muud tegurid 14% (Churchill, Ford, Walker, 1990; 453) 7 Teeninduskultuur · Teeninduskultuur on osa olmekultuurist, mille järgi tehakse otsus kogu riigi või rahva kultuuritaseme üle (pole ühe firma eraasi) Teeninduskultuur = teenuse/ toote kvaliteet + teenuse/ toote kvantiteet + isiksust arvestavad hoiakud 8 Teeninduse kvaliteet · Mida klient saab suhtlemisel teenust pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Mõõdupuu kliendi rahulolu! 9 Usaldusväärsus
materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kauge- male. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi eba- ühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutusoma- dustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale.
Valitsemine: · Suurkuningas sageli õukonnaga ringreisil 4 pealinna (Susa, Persepolis, Ekbatana, Babülon). · Satraabid kuninga määratud asevalitseja (sõjavägi ja maksud) c. Suhtumine alistatud rahvastesse leebe: · Toetuti kohalikele ülikutele. · Ainsaks nõudmiseks maksud. · Suhteline stabiilsus (va Egiptuse ülestõus). d. Kultuur: · Madalama kultuuritaseme tõttu võeti palju teistelt rahvastelt üle (kiilkiri, kunstisaavutused) · Templite asemel uhked lossid savitellis, kaunistuseks glasuur. · Teede korrashoid Suur-Kuningatee (V-Aasiast Susasse) postijaamadega hobuste vahetamiseks. e. Varasem usund oli tulekummardamine: · Seda korraldasid maagid (preestrid) mäetippudel, ohvriannid ja püha tule alalhoidmine.
Lastekirjanduse kujunemine on kujutatud järgmiselt: *rahvaluule ja täiskasvanute kirjanduse töötlused *didaktilised lood aabitsates ja vaimulike raamatutes *lastekirjandus kui iseseisev süsteem, teatava žanri ja laadiga *polüfooniline mitmehäälne kirjandus Lastele hakati lugemisvara väljastama reformatsioonidega kaasnenud emakeelse rahvahariduse ideede ajal. Lastekirjandus kui esteetiline nähtus sai alguse 18.sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest)
annaabi.ee 
