Esiaeg ja tsivilatsioon (0)

Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala tead lased – paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud.Esi-e muinasaeg (5-6milj)Ajalooline aeg(5000a.t) Vanaaeg(5000a.t-5.saj(476pk))Antiikaeg(8.saj ekr-5saj pk) Keskaeg (5saj-15/16saj) Uusaeg (15/16saj-20saj)Lähiajalugu(+20saj)Hominiidid e inimlased(5-6mil a.t) Australopiteekused (Australopithecus anamensis 5-2milj a.t)Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suurust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdle misel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähele panekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inim tüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tark inimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.Homo habilis (tööriistade valmistaja,osav inimene,kiviaja algus)Homo erectus (tuli,tööriistad,2 milj a.t)Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis,ei ole raipesööja,vaid loomi küttiv jahimees )700 000-600 000a.t)750 000 a.t algas jääaeg lõppes 11 500 a.t Neandertallased (Homo neanderthalensis )matsid surnuid,arengutase küündib esimeste nüüdisinimeste tasemeni(250 000- 30 000 a.t)Homo sapiens e nüüdisinimene(45 000- 40 000a.t)moodustuvad sugukonnad,kunsti teke.1)Kiviaeg. Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kala püük. Ent iga päev polnud saagi õnne, sageli tuli koju pöörduda tühjade kätega. Näljast aitasid välja marjad , seened, pähklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsast naised ja lapsed. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. -v.k e. Paleoliitikum .k.k e mesoliitikum u.k e enealiitikum. Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulata mine. Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal – pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad 2) Pronksiaeg . Pronks leiutati~2500 aastat eKr Vahemeremaades . Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kaugemale. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad.3) Rauaaeg .~1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma . Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutus omadustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis aga küllaltki spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõt võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand , sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks. Perekondade teke,varanduslik kihistumine ,ebavõrdsus,tekivad erinevad klassid ,sõjaväed,riigi teke,huvi kultuuri ja hariduse vastu.Tsivilistatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad,nim ka varasteks kõrgkultuurideks ~5000 a.t.On toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele(alates pronksiajast)Varanduslik kihistumine,riikluse teke,kirja olemasolu(5000 a.t sumeritel Mes.ja egiptlastel)vaimne tegevus koolides (koolide teke,kirjanduse,teaduse ja kunsti areng,vaatlused ja religioonid.On kujunenud ühiskondlik tööjaotus.Primaarne tsivilisatsioon .~3000 ekr leidis aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres.Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon ~2500 ekr,Vahemeres Kreeta saarel ~2000 ekr ja Hiinas Huang He jõe orus ~1600 ekr.Ameerika muistsed tsivilisatsioonid Kesk-Ame. Ja Peruus kujunesid 1200 ekr. Sekundaarne tsivilisatsioon-Kreeka, Rooma . Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria,Väike- Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad .Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nim mägede ümbruskonnas nn viljaka poolkuu alal.