Johann Voldemar Jannsen - esitlus (0)

Johann Voldemar Jansen
(sünninimi Jaan Jansen).
(1819-1890).
Koostajad Laura Helena
Soonvald ja Grete Mägi.
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN
v
J.V.Jannsen on Eesti ajaloos väga tähtis, ta on Eesti hümni sõnade autor ja tema
pani eestlased tundma nagu päris eestlastena ("Häbenegem et me rumalad oleme,
aga mitte et me eestlased oleme" - Jannsen).
v
Ta tegi ka Perno Postimehe ehk Näddalilehe.
v
Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana.
v
Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni
hüüdnimi oli Papa Jannsen.
v
Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva
huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande.
v
Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii
kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit.
HARIDUS
v
1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle vändra köstrina, kellena täitis
ka kooliõpetaja kohuseid.
v
Köstri ja õpetajaameti kõrval hakkaski ta hiljem Körberi eeskujul kirjanduslikult
tegutsema, andes välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esijalgu vaimulikule
kirjandusele.
v
Tal oli loomupärane anne rahvaga läbi käia, soov alamiad aidata ja õpetada kõik
Issanda Jumala kiituseks, aga nii, et oma kaukasse ka midagi
korjuks.
PERNO POSTIMEES EHK
NÄDDALILEHT
v
5. juunil 1857. aastal Pärnus ilmuma hakanud ajalehega "Perno Postimees ehk
Näddalileht" rajas J.V. Jannsen pideva eestikeelse ajakirjanduse.
v
Jannseni ajaleht oli ilma kindlama poliitilise jooneta, Vene valitsuse survel see ei
tohtinudki kuuluda lehe eeskavasse. Ajaleht teenis eeskätt rohkem teadetelehe ja
rahvast harivaid ülesandeid.
v
Sellele vastavalt toodi lehes teateid ja sõnumeid kodu- ja välismaalt, anti
näpunäiteid põllunduse, majanduse ja tervishoiu alal, rõhutati rahvast haridus- ja
kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu
äratada lugejais huvi kirjanduse vastu.
v
"Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva alahinnatud nimetuse
"ma-rahvas" asemel tarvitama "Eesti" nime, millel oli ühendav mõju.
v
1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat.
LAULU- JA MÄNGUSELTS
VANEMUINE
v
1865. aastal asutati Tartus Jannseni eestvedamisel ja juhtimisel laulu- ja
mänguselts "Vanemuine".
v
Kultuuritaseme tõstmiseks hakkas Jannsen korraldama n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste
silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks.
v
Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald,
Jakob Hurt jt.
ESIMENE EESTI LAULUPIDU
v
50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal hakkas "Vanemuise"
selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks.
v
See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis.
v
Esimesel üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid,
segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks.
Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid.
v
Esitati ka "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli
sõnad teinud ja mis võeti hiljem Eesti riigihümniks.
KIRJANDUSLIK LOOMING
v
Kirjandusliku tegevusega alustas Jannsen juba Vändras, avaldades 1845. aastal
saksa keelest tõlgitud vaimulike laulude kogu "Sioni-Laulo-Kannel", millele
hiljem järgnes veel kaks annet.
v
Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul
lauludekogu koos viisidega pealkirja all "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu-
Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule.
v
ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa
noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa
aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja
kohanimed eesti omadega.
KASUTATUD KIRJANDUS
Vikipeedia
Miksike