Organisatsiooni keskkond (0)

Organisatsiooni keskkond
Organisatsiooni keskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni väliskeskkonda võib määratleda kui väljaspool organisatsiooni asuvate ja seda mõjutavate tegurite kogumit.
Mikrokeskkond
a) konkurendid – püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi. Seega võisteldakse nendega klientide pärast.
b) kliendid – nendest sõltub äri edukus kõige otsesemalt.
c) tarnijad – nendest oleneb, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt.
d) regulaatorid – on organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust. Eristatakse kaht tüüpi regulaatoreid: valitsuse poolt loodud ja kodanikualgatusest alguse saanud. Esimesse gruppi kuuluvad keskkonnakaitse , tervishoiu, töökaitse ja muude sarnaste valdkondadega tegelevad inspektsioonid. Teise gruppi kuuluvad tarbijate liidud, roheliste ühendused jm.
e) strateegilised liitlased – on organisatsioonid, millega tehakse koostööd kas ühisettevõttena või lepingute alusel.
Makrokeskkond
Makrokeskkond koosneb järgnevatest teguritest:
a) rahvusvahelised – hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi , sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti informaatika areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale, äri rahvusvahelistumine, millega kaasneb näiteks detailide valmistamine mitmes riigis.
b) majanduslikud – on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja rahvamajanduse kogutoodangu muutumisega.
c) sotsiaal-kultuurilised – võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised.
d) poliitilised ja õiguslikud tegurid – seonduvad seadusloomega – mida õigusaktid lubavad, mida keelavad. Oma osa on ka valitsuste poolt tehtavail soodustustel ja subsiidiumitel.
e) tehnoloogilised – näitavad tehnoloogia taset.
Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid
Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri abil. Need on keskkonna keerukuse määr ja keskkonna muutlikkuse määr.
Keskkonna keerukuse määr näitab, kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja kas need on sarnased või erinevad. Keerukus on eriti tähtis mikrokeskkonna iseloomustamisel. Mikrokeskkonna keerukamaks muutumine annab organisatsioonile rohkem võimalusi, kuid toob kaasa rohkem probleeme.
Keskkonna muutlikkuse määr kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist teatud perioodil. Muutlikuks teevad keskkonna poliitilised, õiguslikud, tehnoloogilised jt muudatused. Kõrge muutlikkusega keskkond eeldab paindliku ja detsentraliseeritud organisatsiooni.
Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda.
Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkonna vajadusi ja muutusi.
Põhilisi keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiaid on kaks:

• kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele;
  
• mõjutada keskkonda nii, et see vastaks paremini organisatsiooni vajadustele.