Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tootmisviisid (geograafia) (0)

1 Hindamata
Punktid
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED.
1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad
inimestevahelised suhted ning töökorraldus
*jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus
*traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud
väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud
ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas)
ja hilisagraarseks.
* industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik
korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest
endale midagi kasulikku ; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses;
sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne
ja hilisindustriaalne.
* postindustriaalne - väga hästi arenenud geograafiline tööjaotus ja kitsas spetsialiseerumine ;
suurema osa majandusest hõlmab teenindus sektor ; info kiire levik; globaliseeriumine;
1970. jõuti postindust .; tuumaenergia, arvutid jne.
2) sõltuvindustrialiseerimine
*koloonia - territoorium , mis sõltub majanduslikult või poliitiliselt teisest riigist
*koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks);
faktooria ( kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride kasvatamiseks); ressursikoloonia (rajati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks,19.saj); reservkolooniad (emamaa vallutab igaks juhuks tagavaraks); poolkolooniad (maad, mida ei õnnestunud lõplikult ja täielikult vallutada, sõltusid ikka emamaast); kolooniate iseseisvumise põhjused - sõjad mõjutasid maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada.
3) *sisemajanduse kogutoodang (SKT/SKP) - antud riigi territooriumil valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus;(rahvuslik koguprodukt - antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus);
*majanduse struktuur - esmas sektor( hankiv ), sekundaarne sektor(töötlev), kolmas sektor( teenindav )
*väliskaubanduse suurus ja struktuur - oluline ekspordi ja impordi saldo ning milliseid kaupu riik eksp. ja imp.
*töö tootlikkus - ühe töötaja poolt valmistatud toodangu koguhulk aastas;
* energia tarbimine 1 el. kohta
* transpordi ja sidevõrkude tihedus
*elatus- ja kultuuritaseme ülenäitajad - nt. kirjaoskuse %, kesk. eluiga, iive.
*inimarengu indeks (IAI)
4) * kapital *tööjõud *materjalid *jäätmed * turg *seotud ettevõtted *valitsuse poliitika
*transport *side *ümbertöötlemine
5) *globaliseerumine e. ülemaailmastumine - kogu maailma haarav kultuuri, haridusalaste ja muude valdkondade laienemine.
*positiivsed küljed:
- suureneb rahv. koostöö ja tööjaotus
- tootmise efektiivsus suureneb
- tooted muutuvad odavamaks
- töötajate pidev koolitus
- tehn. kiire areng
- suureneb rahv. kaubandus
*negatiivsed küljed:
- suureneb lõhe arenenud ja arengumaade vahel
- kaovad rahvuste(riikide) isikupärasused ja kaup muutub ühelaadilisemaks
- vaesemad maad ei suuda konkureerida, kaovad terved majandusharud .
- rahv. ränded suurenevad
- vaesemad riigid satuvad majanduslikku sõltuvusse
6) I põlvkond
- Briti Ida-India Kompanii (1600); ostis kokku ülemeremaade saadusi ja tutvustasid neid Euroopas.
II põlvkond
tootsid kolooniates põllumajandus saadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemise ja sisseveoga päritolumaale; 19. sajandi lõpus; ( Royal Dutch Shell )
III põlvkond
arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid
juurde pääsu strateegilistele ressursidele; al. 1950. aastatest (Coca Cola )
IV põlvkond
paljudest varem ühest keskustest juhitud tööstusettevõtetest kujunesid võrgustikuna toimivad firmad, eelkõige rahandus - ja teenindusettevõtted. Põhirõhk tootearendusel ja brändi müümisel. (nt. reklaamifirmad)
Tootmisviisid-geograafia #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bourex Õppematerjali autor
Hea materjal tööks.

Sarnased õppematerjalid

Maailmamajandus
2
doc

Maailmamajandus

http://www.abiks.pri.ee Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimeste vahelised suhted ja töökorraldus. 1) traditsioonilised TV ­ levinud väikestes inimgruppides, oma tarbeks, ei osale maailmamaj. 1.1 korilus, 1.2varaagraarne ­ tekkis seoses loomade kodustamise ja põlluharimise tekkimisega 1.3 hilisagraarne ­ tekkis looma ja taimekasvatuse ühendamise tulemusena 2) Industriaalsed TV ­ tekivad industrialiseerimisega, levinud suurtes inimgruppides, toodetakse turule, osaleb maailmamaj. 2.1 iseseisev industrialiseerimine ­ järkjärgult mindi üle järgmisele TVle 2.2 sõltuv industrialiseerimine ­ toimus industriaalriikide poolt, mitmeid maid kolooniateks muutes Varaindustriaalne ­ alates 15.saj ­ tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettevõtlus Hilisindustriaaln

Geograafia
Maailmamajanduse kujunemine
6
odt

Maailmamajanduse kujunemine

Geograafia kontrolltöö küsimused – Maailmamajanduse kujunemine 1. TOOTMISVIIS –Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Jaguneb kolmeks: 1. Traditsioonilised tootmisviisid, esineb Aafrikas, Okeaania riikides, omadused: 1. levinud väikestes inimgruppides 2. toodetakse enda tarbeks ning tarbitakse ise 3. Elatusmajanduslikud 4. ei osale maailmamajanduses See jaguneb omakorda: 1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt
8
docx

Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt

o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse o nõudluse vähenemine traditsioonilistele toodetele o hierarhiline juhtimisstruktuur jne... 1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine ­ maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks · Selleks vajalikud sündmused: o Kolooniate poliitiline iseseisvumine o Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö o Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi kiire areng ­ eriti lennunduse

Geograafia
Ühiskonnageograafia e-inimgeograafia
12
odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused ­ vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) ­ enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) ­ seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted ­ tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni ­ RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil ­ MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

Geograafia
Riigieksami materjal
41
doc

Riigieksami materjal

...........................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus............................

Geograafia
10-klassi õpiku konspekt
10
doc

10. klassi õpiku konspekt

Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 ­ 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala ­ põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Rii

Geograafia
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun