Kui kaks inimest suhtlevad, siis määratlevad nendevahelise suhtlemise mitte ainult mõlema vestleja isiklikud omadused, vaid ka suuremate gruppide, kuhu vestlejad kuuluvad, iseloomulikud näitajad. Keeleküsimus Igas elulises situatsioonis, kus kohtuvad kaks inimest ja peavad omavahel suhtlema, tekib mitmesuguseid tegureid, millega arvestada: kuidas luua võimalikult hea esmamulje, milline on olukord ja põhjused, kus kohtutakse jne. Kui kohtuvad erinevast keele- ja kultuuriruumist pärit inimesed, tekib paratamatult ka keeleküsimus: kas suhtluspartnerid räägivad üht või mitut ühist keelt? Kui mitut, siis milline neist valida? Ja mis saab siis, kui ei ole ühtegi keelt, mida nad mõlemad oskaksid? Vaatleme neid võimalusi ükshaaval. Ühekeelne keskkond Kui vestlejatel on ainult üks ühine keel, siis suure tõenäosusega on see ühe osalise jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab mõlemalt kohanemist ja
Ma arvan, eneses selgusele jõudmine ongi üks olulisemaid õnnelikuks püüdlemise ja olemise alustingimusi. SEST ÕNNLIK OLEMINE ON minu meelest eelkõige väga INDIVIDUAALNE TUNNE. Lugedes Ristikivi ,,Rohtaeda", pean aga mitu korda muigama. Eriti raamatu esimeses osas, noorusajas. Väga palju väga tuttavat on peakangelase aadetes sarnast minu ema ja minu kodu tõdedega. Ja tõdedega mu sõprade peredest. Ja tõdedega meie oma väikese eesti kui ka kogu Euroopa kultuuriruumist. Ja tõdedega isegi terve maailma kultuuriruumist. Püüe harituse poole. Unistus luulest. Unistus aatelisemast elust, kui oli võimalik endale lubada raske füüsilise töö tegijatel. Mina ei tea miks, kuid mina ei saa teiste unistusi endale niisama üle kanda. Minu aja noorte maailm on hoopis teiste hirmudega kui raske füüsiline töö või ka kooliskäimise keelamine. Võib-olla ma tõesti kunagi väga kahetsen, et ma ei ole suutnud või osanud oma aega väga hästi ära kasutada
Praeguse aastaga on Euroopasse jõudnud immigrantide arv kahekordistunud ja usutakse, et tõuseb veelgi. Tänu massilisele inimestetulvale võitleb Euroopa pagulasteprobleemiga igapäevaselt ning üritab leida lahendust tekkinud ühiskondlikele vastuoludele. Arvatavasti enim murettekitavaks asjaoluks seoses immigratsiooniga on erinevate kultuuride segunemine. Immigrandid tulevad Euroopasse kardinaalselt erinevast kultuuriruumist ja üheltpoolt see rikastab Euroopat ja eurooplasi. Neil on võimalus tutvustada enda religiooni ja kombeid ning see võib olla väga kasulik Euroopa inimestele. Tänu sellele saavad eurooplased lähemalt teada tundma muid rahvuseid ja võibolla, et isegi neilt mõned tarkuseterad kõrva taha panna. Teiseltpoolt erinevate kultuuride segunemine ka ohustab Euroopa rahvast. Sel teemal on samuti arutlenud
Getri Mitt Moestilistika III ILU Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Ilu Umberto Eco raamatus ''Ilu ajalugu'' vaadeldakse nähtusi, mida inimesed on aastatuhandete vältel ilusaks pidanud. Side ilu ja kunsti vahel. Ilu pole kunagi olnud midagi absoluutset ega muutumatut. Sotsiaalne ühiskond kujundab meie vaatenurka ja arusaama ilust. Kindlasti ei olene see kultuuriruumist, nahavärvist ega soost. Kas inimestel on üldse julgust öelda ja mõelda mida nad tegelikult arvavad? Kes või mis on ilu? Või on see suhteline mõiste? Kas ilu ikkagi on vaataja silmades? Juba näiteks antiigist alates samastatakse ilu proportsiooniga ning hinnati kõrgelt ka vaimset ilu. Kreeka filosoofi Platoni meelest võrdus ilu sümmeetriaga. Mida sümmeetrilisem on nägu, seda esteetiliselt kaunim. Kõrge laup, põsesarnad, väike nina, kitsas lõug, täidlased huuled,
Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde.
ning kui me panustame rändekiriisi lahendamisse siis on kõikidel inimestel Eesti riigis hea elada. 5. Milline on Eesti ühiskonna suhtumine pagulastesse/rändekriisi? Tuua välja uuringuid, arvamusavaldusi koos põhjendustega. Viited juurde. Eesti elanikud suhtuvad pagulastesse varasemast sallivamalt ja nõudlikumalt. Eesti elanike üldine võõrapelgus avaldub ettevaatlikus suhtumises pagulastesse: kardetakse teisest kultuuriruumist inimeste vastuvõtmise mõjusid Eesti kultuuriruumile, sotsiaalsüsteemile, turvalisusele. Aga hoiakud on tasapisi muutumas pagulaste suhtes sallivamaks ja samas nõudlikumaks.1 Pagulasi peljatakse varasemast vähem. okku 75% uuringus osalenutest arvab, et inimestel on õigus vabalt rännata. 2015. aasta juunis oli arvas sama 63% vastanutest. Hädas olevate inimeste vastu võtmise poolt on 56% vastajatest, eelmisel aastal pooldas hädas olijate vastu võtmist 43%. 2 1 http://www.err
kuni 12. saj lõpuni kuni Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid » Budismi levimisel olulisteks tähisteks budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde » Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, mõjutades neid ise
Sõna grafiti tuleb itaalia keelest ja tähendab "kratsitud, kritseldatud, kirjutatud". Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Grafiti ajalugu Grafiti on pärit juba antiikkultuuridest. Algselt viitas graffiti hauakambrite pealiskirjadele või joonistustele, kujunditele. Esimene nn. moderne grafiti pärineb praeguse Türgi aladel olevast AntiikKreeka linnast Ephesusest. Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Grafiti ajalugu Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse 60.70ndaid USAs. Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. 70.ndate alguseks tekkis oma nime kritseldajaid palju, see põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks. Grafiti ajalugu 70ndate lõpupoole algab New Yorgis ka grafitivastane võitlus, põhjuseks üldine kuritegevuse kasv. 1980. aastate alguses sai aga grafiti meedia
teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. Peale kunstiliigina käsitlemise võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni tolleaja ühiskonnas valitsenud meeleoludest ja üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik-Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Varjaagid on uuristanud ruune isegi Hagia Sofia katedraali Konstantinoopolis (tänapäeva Ankaras). Hiljem, 1790ndatel, uuristasid prantsuse sõjaväelased Napoleoni Egiptuse sõjakäigul sealsetele monumentidele oma nimesid. Seega on grafiti aastatuhandeid vana ning levinud erinevates maailma paikades. Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud
Leian, et alus elujõulisele eesti keelele pannakse kodus ja koolis. Samuti saab kõrgkool keelele elujõudu juurde anda, säilitades ja arendades ka kõrghariduses eesti keelt. Kui kõrghariduses jätkub endiselt eestikeelse õppe valdav domineerimine ja eestikeelsete õppekavade pakkumine kõigil erialadel, on sel moel võimalik tasakaalustada rahvusvahelisele auditooriumile suunatud ingliskeelsust ja vältida mõne eriala täielikku kadumist eestikeelsest kultuuriruumist. Keel, kui kommunikatsioonivahend muutub kasutuse käigus. Ka kirjakeelt varieerime ja muudame keelekasutajatena meie ise. Kõige kiiremini muutub keele sõnavara, kuid muutustest ei jää puudutamata grammatikagi. Just tänapäeval on suureks ohuks Eesti kirjakeelele Eesti meedias inglisekeelsete sõnade vohamine nii kirjas kui kõnes, kuid selle nähtuse ohtlikkust ei ole ehk piisavalt teadvustatud. Noorem põlvkond on tänapäeval võtnud kasutusele nö
sajandi lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus
pagulaste mõju Euroopale pikemas perspektiivis. Alguses võime ju muidugi mõelda endeist kui maailmaparandajaist – pakume ulualust pagulastele, kes tulevad riskides oma eluga meie juurde ainult selleks, et ometigi kriisikoldest pääseda. Me oleme nõus hoidma kokku oma enda inimeste pealt ning kulutama ühele pagulasperele keskmiselt 25000 eurot aastas, kui ometigi pole kõik nii roosiline. Pagulased tulevad Euroopasse täiesti teisest kultuuriruumist, kus kombed ja tavad erinevad nendest, mis meile omased on. Seal, kus nemad on harjunud elama, on tihti normaalne, et probleeme lahendatakse vägivallaga. Mõnes paigas ei pilguta keegi silmagi tapetud või vägistatud inimest nähes. Siia tulles ei kujuta nad tegelikult ette, mis neid peale sotsiaalabi ees ootab. Me paneme pagulased elama suurlinnadesse, kus meie arvates toimub nende kiirem integratsioon ühiskonda, kuid selle tõeline tagajärg võib olla hoopis teistsugune. Ka nendel on
oleme sündinud oma riiki isiklikul põhjusel, mille vastust otsime peaaegu kogu oma ülejäänud elu taga. Kui inimene armastab oma perekonda ja kodu, seda kiiremini ta selle vastuse leiab, sest ta on leppinud ja rahul sellega, mis tal juba on. Ta ei otsi kuskil paremat elu, vaid teab, et siin, kus on sündinud, on tema jaoks õige koht. Eesti on nii tavaline, väidab enamus osa seltskonnast tajumata, et mis meie jaoks igapäevane, võib teisest kultuuriruumist tulnule üllatav, põnev, jahmatav või koguni uskumatu näida. Näiteks laulu- ja tantsupeod, mis toimuvad iga viie aasta tagant. Iirimaa kui Euroopa folkloorikeskus on sihtkohana teada ja tuntud, ent vaid vähesed teavad, et teisel kohal olemegi meie, tibatilluke Eesti rahvas. Siinne laulude, legendide ja lugude kogum on maailmas unikaalne ning hämmastav on seegi, et nii pisike territoorium nii palju erinevaid võimalusi pakub, Seto leelotajatest saarte vahvate naisteni
eesti kui ka vene noored oskaksid üksteisega suhelda mõlema emakeeles, sest hetkel on probleem, et noores tööotsijad ei saa hakkama vastavalt siis eesti või vene keeles suhtlemisega, mistõttu paljud uksed jäävad neile kinni. Igal lasteasutusel on omad väljakutsed, mida ei saa jätta lahendamata, sest niimoodi võivad need hakata lapsi kahjustama. Mitmekultuurilises lasteaias võib esimesena välja tuua keelebarjääri, sest tavaliselt ei mõista teisest kultuuriruumist tulnud laps siin eesti keelt või laialt kasutatavat suhtluskeelt inglise keelt. Seetõttu tekib õpetajal uus küsimus ehk kuidas suhelda selle lapsega, kes ei saa ühestki sõnast aru. Sellisel juhul tuleb õpetajal olla loov ning 2 võtta kasutusele kehakeel. Näidata ise tegevus ette, mida soovitakse, et laps teeb, ning samal ajal kindlasti nimetada seda tegevust, et laps saaks kokku panna sõna kõla ja tegevuse. See on aega nõudev protsess
Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi. Sansaara ja nirvaana Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest tahetakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi.
· Maagia katsed/ soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks ülal ilm kõrgemate olendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingete ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. · Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu see maailma telg kogu ilma ruumi neljaks ilmakaareks. Selline maailma käsitlus on meile tuttav esmajoones samanistlikust kultuuriruumist. Pühad hiied · Pühade puude ja pühade metsasalude kultus on väga vana ja laialt levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähematest naabritest ka balti ja germaani rahvastele. · Kurumäel on tamm, mille läbimõõte tüvest on umbes kaks meetrit. Usuti, et koor on tervendava mõjuga. Praeguseks on see kuivanud puuu. Puu all on ka pühakute ikoonid. Ristimärk ja ristiusk · Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol
.......... ....11 Naudingukunst Islami ühiskonnas .........................................................................12 Islami kasvatusmudel ................................................................................ ...................14 Minu arvamus .......................................................................................... .........................15 Sissejuhatus Käesolev referaat hõlmab endas ülevaadet kahest suurimast kultuuriruumist idamaades, milleks on Hiina ja Islam. Referaadi on koostatud puhtalt Maria Tilki kirjutatud raamat ,,Kasvatus Eri Kultuurides III'' allika põhjal. Ida kasvatuskultuurides on aegade jooksul olnud kahtlemata palju enam vaimset, inimese sisemiste väärtuste arendamisele suunatut kui lääne kultuurides. Samuti annab käesolev referaat võimalikult täpse ülevaate nii islami kui ka hiina kultuuri mentaliteediajaloost. Nagu on öelnud Maria Tilk:
Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Majanduse vilgas areng ja sellega seoses kujunev rahvuslus, põhjustasid vaadeldaval perioodil, XIX sajandi lõpu ning XX sajandi alguse, kultuuri kiire arengu. Mõjutatuna saksa ja vene kultuurist, oli eesti kultuurist saamas professionaalne rahvuskultuur, osake Lääne-Euroopa kultuuriruumist. Riiklikus koolisüsteemis venekeelne õpetus säilis, ent 1905.aasta revolutsiooni tulemusena lubati emakeelsete erakoolide rajamine suur samm hariduselus. 1870. alghariduse alal algasid põhjalikud ümberkorraldused kohustuslikuks muutuks vallakool. Sellega seoses tuli rajada hulgaliselt uusi koole. Tekkisid üldained kirjutamine, arvutamine ja maateadus. Tänu sellele said kirjaoskuskoolidest üldhariduskoolid. Nagu mainitud, hakkas levima eestikeelne haridus
-> eelduseks hariduse realistlikke teoseid on arengule Termin ise on vana, Realismi välja kujunemise Kasvatuse tähtsus (Locke!) pärineb hisp toetavaks jõuks oli ajakirjanduse areng (Balzac ja Võõrandumine kultuuriruumist - ,,romance" e romanss Dickens olid nt mõlemad (põhimotiiv!) alguses ajakirjanikud)- kriitika Ühiskonnakriitika (lüürilis-heroiline laul) Tähelepänu on keskaja- ja ja selekteerimise koht; sealt Usu(kiriku)vastasus
Immigrandid tulevad teisest kultuurist ja toovad sellega kaasa ka uusi teenuseid ja tooteid. Mõnes mõttes on neil ka lihtsam ettevõtlusega alsutada kuna mujalt tulijana näevad nad kohe ära, millest parasjagu turul nende arust puudus on. Kohalik elanik ei oskaks sellise asja peale võib olla, et mõeldagi. Immigrantidid näevad riigisiseselt paremini, mis toodede või teenus turult puudu on ning ta soovib seda viga parandada. See tuleneb sellest, et ta tuleb teistsugusest kultuuriruumist, kus need tooted ja teenused on olemas ning ta ise ei oska ilma nendeta elada (Vandor & Franke, 2016). Teiste toodete ja teenuste turule tulemine rikastab kultuuri ja kohalike inimeste maailmapilti. Sellel võib olla omakorda positiivne mõju nende äritegevusele. Nad näevad ja kogevad uusi emotsioone ja tooteid ning läbi selle võib nendel endal tulla hea idee, mida rakendada. USA-s viidi läbi uuring, kus selgus, et need üliõpilased, kes on õppinud ka
J.Kaplinski "Raske on kergeks saada", Tallinn Kirjastus, 1982 1.Jaan Kaplinskiga tutvusin läbi internetiartikli, mind köitis tema sõnakasutus ja mõtted inimese- looduse suhetest. Ta on huvitav isiksus. Oma elu jooksul on ta tegelenud paljudel ametikohtadel insenerist tõlkijani. Teose valikul sai määravaks kaant illustreeriv pilt puule maanduvast kotkast. Samuti on märkimisväärne tema päritolu. Ta on pärit kahest tohutult erinevast kultuuriruumist olles eestlasest tantsijanna ja poolakast õppejõu poeg. Mulle meeldib Kaplinski looduslembus. Ta töötas botaanikaaias teadurina ja nüüd elab vaikset elu Põlvamaal looduse rüppes. 2.Jaan Kaplinski kirjutab lihtsas eesti keeles, kuid oma sõnaosavusega teeb ta värsid kaasahaaravaks. Hoolikalt ritta seatud sõnad loovad lugejale elava kujutluspildi autori kirjeldusest. Tihti on juttu loodusest, inimese-looduse suhetest ja mõtteid olemise teemal. Kaplinski on sõnaosav
väiksusele olemas oma keel ja riik. Miljoni ringis on neid inimesi, kes tunnistavad eesti keelt oma emakeelena- seda on maailma mastaabis väga vähe. Rahvusvahelisel areenil on ilmselge, et keegi meie keelt ära ei õpi ja nii on loomulik, et meie teeme seda ise, õppides teisi keeli. Nii koguneb meisse teadmisi ja oskusi, mis lõpus võivad anda suure eelise teiste ees. Eriti oluliseks muutub see nüüd, kui oleme osaks Euroopa kultuuriruumist ning kuulume Euroopa Liitu, kus on 23 ametlikku keelt. Kui Eesti riik ja inimesed sooviksid, et meie arvamust võetakse kuulda ja et sellega arvestatakse, siis on paratamatult teise maa keele ja kultuuri tundmisel tohutuid eeliseid. Vaieldes prantslasega mõne eluliselt vajaliku küsimuse üle, ei võta ta sind enam välismaalasena, vaid kaasmaalasena, kellel on temaga ühine eesmärk ja nii on võimalik arvamusi
New Dehliga ei anna Kolkata't muidugi võrrelda. Seal on piirkondi, kus kõik müürid ja majaseinad on umbes meetrikõrguselt tugevalt erodeerunud. Kuna sellist leiutist nagu peldik, suurem osa rahvast ei tunnista, siis mehed lihtsalt kusevad vastu seina ja naised kükitavad tänaval ja õiendavad oma asju pika sari varjus. Sestap ringi jalutades on mõistlik hoida keset tänavat, kuna seal on junnide kontsentratsioon väiksem. Üldiselt korjavad õhtumaisest kultuuriruumist pärit rändajad varem või hiljem üles mõne kurja bakteri, mis nende sisikonna pahupidi pöörab ja peldikust võib saada enimkülastatud vaatamisväärsus. Nõuka ajal elanud inimestele on seal muidugi palju nostalgilist, minule isiklikult tuli lapsepõlv meelde ja juhtum kuidas Karksi-Nuia bussijaama peldikus üks proua kunagi läbi põranda vajus ja otse lampkasti kukkus. Hiljem pidi Valga Tallinna liinil sõitnud bussijuht kogu tee ust lahti hoidma
erinevas linnas kolme aasta jooksul, paralleelselt kuus liini); hoidus ideekesksusest, selle asemel tegelas- või tegevuskeskne; kirjanduskäsitlus jumalakeskne: kirjanik = jäljendaja, geenius = geniaalne jäljendaja, looming = elu peegeldus, sellepärast pole ideekeskne; tragöödia keskpunktis karakter, komöödias tegevus, tegelane vaid tegevuse näitamiseks Kirjanduselu kujunemine 19. sajandil; Baltisaksa kirjandus osa nii saksa kui balti kultuuriruumist, alates 19. sajandist iseseisvub baltisaksa kirjandus saksa kultuurist (Tartu Ülikool, eesti ja läti kultuur, vene mõjud) tekib balti identiteet. Korporatiivne mõtlemine rüütelkond = aadli regionaalne identiteet, olulisteks institutsioonideks pere ja aadelkond. 18. sajandil arenes välja literaadi seisus (Weimari klassika, humanitaarteadused, seltsid). Olulised keskused Tartu, Riia, Tallinn. Balti
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ning laiemapõhjalise finantseerija, Eesti Kultuurkapitali 3 loomiseni vastavalt 1993. ja 1995. aastal kehtis tõeline üleminekuaeg, kriisidünaamika sokiperiood. Kunsti senise finantseerimissüsteemi süvenev jõuetus 1980ndate lõpul ning selle kokkukukkumine 1990ndate alguses koos riigikorra muutumisega toimus paralleelselt kunstile senini omistatud eristaatuse kadumisega ning globaliseeruvast kultuuriruumist uute kunstikeelte ülevõtmise ja kodustamisega. Nii oli kriis õigupoolest kolmekordne, leides aset ühtaegu majanduslikul, sümboolsel ja keeleväljal. Kuna kunst ei toiminud uutes tingimustes enam kui poliitilist iseseisvust kompenseeriv kultuuriline mehhanism (nagu seda mõisteti nõukogude perioodil), jookseb kohaliku kunstikultuuri varasemate illussioonide ja uute väljundite vahel põlvkondlik veelahe. Noorem põlvkond tajus kunsti senise sümboolse
Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel aladel oma eripärane arengutee, kuid suuremate ühiskondlike muutuste tõukefaktorid olid üleeuroopalised. Tallinn sõltus alati mingil määral maaisanda käekäigust ja olukorrast, mis kas piiras, või soodustas selle autonoomse linna tegemisi. Olles Hansa Liidu liige, oli Tallinn üks osa suuremast osast, ehk Saksa kultuuriruumist, ja sõltus selle organisatsiooni ning kultuuriruumi arenguteest. Geograafiline eraldatus Saksamaa emamaast sillutas teed eripärasele baltisakslaste kultuuri tekkimisele. Selle ekskursiooni/teksti eesmärk on vaadelda suuremaid ühiskondlikke muutusi muistse (eelkirjaliku) ja keskaegse Vana-Liivimaa aladel (Eestimaa, Põhja-Läti), mida edaspidi kutsun/ tähistan sõnadega siinsed alad. Neid muutuseid analüüsin laiemas Hansa Liidu,
Arvan, et autoriteet ongi oluline just see tõttu, et lisada õiguskindlust. Autoriteeti omavad isikud õigusalal on praktikud, kes on oma ala spetsialistid. Kuigi õpetlaste ideed võivad olla huvitavad ja luua uudse raamistiku, siis tuleks nendesse ideedesse süvitsi minna, et hiljem ei tekiks seadustes konflikte. Eripärad tekivad just erinevustest kliimas, usu, traditsioonidest ja paljust muust. Seega jään enda arvamuse juurde, et õigust peaks ja tohiks üle võtta samast kultuuriruumist ja kliimavööndist. Ka siis esinevad konfliktid, kuid need on eeldatavasti väiksema haardega ja ei tekita seaduste algsesse ideesse nii suuri täitmata kohti. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et eeltoodud aspektid seaduste loomisel ja ülevõtmisel on äärmiselt olulised ja nende mõju õigussüsteemile tuleb täpselt hinnata. Kuigi mõningate elementide laiaulatuslikku mõju eitatakse, siis ei leia ma, et esineb elemente, mis mängivad niivõrd
Referaadis käsitletakse maastikukujunduses esinevaid kompositsioone ja rajatisi ja väikevorme, nendega kaasnevaid probleeme ja lahendusi. 3 Kompositsioon maastikukujunduses Ruumi mõistet ei ole võimalik üheselt defineerida. Mõiste ruum jaotatakse kaheks- abstraktseks ja tajutavaks. Abstraktne ruum on matemaatiliselt eksisteeriv ning aitab kirjeldada ja mõista füüsilist ruumi. Tajutav ruum sõltub inimese varasematest kogemustest ning kultuuriruumist kus ta hetkel elab. Ruumi neljas mõõde on aeg. Ruume jaotatakse kaheks: sise- ja välisruumideks. Siseruumid jäävad hoonetesse ning väliruumid jäävad hoonetest välja. Lisaks jagunevad ruumid avatud-, poolavatud- ja suletud ruumideks. Vorm on iga konkreetse objekti teatud väliskuju. Üksteisest erinevad vormid ainult mõõtmete poolest. Arvestades nende mõõtmeid, saame vormid jaotada kolme põhivormide gruppi:
kimbu tellimist kuulab peigmees ära ka pruudi soovid. 2.2.2 Sõrmused Abielusõrmuste eest maksab peigmees. Sõrmused valitakse koos või arvestab peig pruudi soovi. Sõrmuste puhul soovitatakse traditsioonilisi sõrmuseid, sest need ei lähe moest. Sõrmuse sisse graveeritakse pulmapäeva daatum ning abikaasa nimi. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) Abielusõrmus pannakse enamjaolt parema käe neljandasse sõrme. See traditsioon on pärit Saksa kultuuriruumist, parem käsi on lepingutele alla kirjutamise käsi ning selles käes sõrmuse kandmine on truuduse märk. Kuna parem käsi ulatatakse tervituseks, on abielu staatust näitav sõrmus kohe näha. Vasakus käes sõrmuse kandmise traditsioon on pärit Vana-Roomast ning tänapäeval on see laialt levinud suuremas osas lääneriikides. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) 2.2.3 Pruutpaari riietus Registreerimisel riietub pruut pidulikku kleiti või kostüümi, peigmees kannab ülikonda.
........ 12 Enesereflektsioon ..................................................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Hea haridus on meie inimajaloos olnud oluline kord rohkem, kord vähem, aga õige kasvatus on saanud tänapäeva läänemaailmas aktuaalseks teemaks. Kui lapsest ei kasva ühiskonnale kasulik kodanik, süüdistataks oma mõtetes vanemaid ja arutletakse, mis on kasvatuses valesti läinud. Mõnikord ei taheta aga mõista, et teisest kultuuriruumist pärit inimesel võib olla teistsugune kasvatus, mis rõhuta just selliste omaduste arenemist, mis on olulised vaatleja maailmapildis. Referaat põhineb Maria Tilga raamatu „Kasvatus eri kultuurides“ kolmandal osal. See osa kirjeldab ida kultuuride ühiskonda ning kasvatust. Autor valis islami, sest elades väga üldiselt võtted kristlusest tulnud ühiskonnasüsteemis ning traditsioonides, peaksid islami tavad justkui võõrad olema
Eesmärgiks referaadi koostamisel oligi välja tuua maastiku kujundamise protsessi erinevad nüansid, millega tuleb arvestada, et luua igati harmooniline, esteetiliselt hea väljanägemisega ning funktsionaalne lahendus. 3 1. Ruum ja vorm Ruumi mõistet ei saa üheselt defineerida. Filosoofias jaotatakse ruumi mõiste kaheks, ehk siis abstraktseks ja tajutavaks. Tajutav sõltub inimese varasematest kogemustest elus ning kultuuriruumist kus ta parasjagu elab. Muidu pole inimene võimeline ruumi täpselt tajuma, kuna see sõltub paljudest eri teguritest nagu ruumielementide omadused ning nende omavahelistest suhetest. Ei tasuks ruumi tajumisel ära unustada ka selle neljandat mõõdet, milleks on aeg. Ruume jaotakse kaheks: sise- ja väliruumiks, ehk siis siseruumid on need mis jäävad hoonete sisse ning väliruumid need, mis siis vastavalt hoonetest välja poole jäävad.
Linnad kujutasid endast (kõrg)kultuuri koldeid, mida seal elavad üksikud talupojad justkui ,,toitsid". Keskaja jooksul võeti seega omaks väga suur hulk erinevaid uuendusi, millest osa liideti omaenese varasema rahvakultuuriga. Kiriku ja kloostrite vahendusel saadi osa kirjakultuurist. Pikemas perspektiivis oli kõige olulisem see, et Eesti kultuuriruum liideti lääneliku kultuuriga Euroopa südamail. Suurimaid mõjutusi saadi Saksa kultuuriruumist. 3. Reformatsioon 16. sajandil Reformatsioon hakkas Eestis levima 16. sajandil, tuues endaga kaasa mitmeid kultuurilisi muutusi ning eestikeelse kirjasõna leviku. Ühiskondlikult tähendas 16. sajand teorendil põhineva mõisamajanduse läbimurret. Mõisad asutati talupoegade maadele, keda omakorda külade kaupa metsa- ja äärealadele aeti. Seetõttu tervnesid talupoegade ja mõisate vahekorrad, mille üheks tõendiks oli ka eespool mainitud Jüriöö ülestõus 1343. aastal.
Tähelepanuväärne on ka see, et Illujanka müüdi peamine motiiv võitlus jumaliku kangelase ja kurjuse kehastuse ehk koletisega (siin lohe Illujankaga) meenutab mitte ainult Kreeka Pythoni tapmist Apollo poolt (Zeus ja Typhon) või India müüte (Indra ja Vritra võitlus), milles kangelane võidab madu, lohe või draakonit, vaid ka Mesopotaamia, Ugariti, Foiniikia ja Vana Testamendi ja isegi kristlikust (nt Püha Jüri ja draakon) kultuuriruumist pärinevaid sarnaseid mütoloogilisi motiive. Kõik need kolm lugu ,,Illujnka ja Tesub", ,,Anzu eepos", ,,Enuma elis" on tihedalt seotud uue aasta pidustustega ning kuningavõimu legitimeerimisega Mesopotaamias, Süürias ja Anatoolias. Lohe tapmine sümboliseerib aga uue aasta ja kevade saabumist ning headuse võitu kurjuse üle. 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning asa ja druij? Zoroastrism on maailma vanim monoteistlik usund.
meie tundeid välja. Näitena saab tuua ,et sirge seljaga paraneb meie enesekindlus aga kui inimene on küürus tunneb ta ennast pigem hädisena (E-õpe 2014). Kui kalduda vestluse ajal ette ehk vestluskaaslase poole näitab see huvitatust ja seda ,et inimene on meeldiv. Kui aga partnerit jäljendada ehk tema kehakeelt järgi teha saab sellest tavaliselt välja lugeda ,et on tõmme teise osapoole vastu. (Navarro, Karlins 2010) Käe liigutused nagu ka teised kehakeele osad sõltuvad paljuski kultuuriruumist kus ollakse ülesse kasvatud.Näiteks Itaalased kasutavad suheldes väga palju käsi.Seda selleks ,et enda sõnadele rohkem jõudu anda. Samuti on käe liigutused väga tähtsad.Peamiselt selle pärast ,et paljud erinevad märgid mida sa võid kätega teha annavad teisele osapoolele informatsiooni edasi. Näitena saab tuua lehvitamise ja käte rusikas hoidmise.(Rugsaken 2006) Miimika on samuti tähtis osa suheldes. See on üks esimesi asju mida teine osapool
kehvemad inimestevahelised suhted. See aga paisutab stressi taset ühiskonnas ning suurendab stressist põhjustatud tervisehädade levikut. Nt haridus, sotsiaalne tõrjutus, majanduslik olukord, arstiabi, haigused, vaesus, töötus, puue, äärealadel elamine. 13. Eesti arengumudel post-2015 Eesti inimarenguaruanne. Räägitakse heaolu kasvust, sotsiaalsest sidususest sh rändest ja haridusest, siis veel keskkonnast, kultuuriruumist, jätkusuutliku poliitika arendamisest. 14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Tervise kontseptsioonid: • Biomeditsiiniline • Teaduspõhine • Majanduspoliitiline • Kultuuriline • Holistlik - biopsühhosotsiaalne • Tervise mandala • Tervise funktsionaalne kontseptsioon - suutlikkus • Võimestumine • Tervis kui muutuv seisund - salutogenees ehk tervisesuutlikkus – indiviidi
kuni 12. sajandi lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes
religioonile täiesti võõras. Näiteks muusika ja tantsimine on alati kuulunud selle rahva ellu, kuid siis Talibani poolt tabuks kuulutatud. Paljud Talibani poolt kehtestatud piirangud on eelkõige vaenulikud naiste suhtes, ehhki väidetavalt põhineb Talibani tegevus Koraanil, on paljud muhameedlased selles osas eriarvamusel. Enamik neist leiab, et islami õpetus ei õigusta kuidagi äärmuslaste käitumist. Naiste julm kohtlemine on pigem tingitud mehekesksest kultuuriruumist. Selle tulemusel keelati tüdrukutel hariduse omandamine ja täiskasvanud naised tohivad töötada ainult koduseinte vahel. Meikimine, küünte lakkimine, kõrged kontsad ja kirevad riided ei ole lubatud. Naised peavad kandma burqa-nimelist rõivaeset, mis katab nad pealaest jalatallani, jättes ainsaks vaateväljaks silmi katva tiheda loori. Pahatihti satuvad nad jalakäijana liiklusõnnetusse, kuna burqa piirab täielikult perifeerse nägemisvälja ning takistab neil
Tulemuste analüüsimisel selgus, et vastajad, kes toetasid üldiselt põgenike vastuvõtmist, kippusid omama ka kõrgemat haridustaset. Paika pidas ka kolmas püstitatud hüpotees: Kuigi hoiakud põgenike vastuvõtmise suhtes on pigem positiivsed, võib nende tulekuga tekkida mitmeid uusi probleeme Eesti ühiskonnas. Nii arvasid tervelt 285 vastanut. Sellise arvamuse põhjuseks võis olla samuti olukord, mil põgenikud on pärit peamiselt kolmanda maailma riikidest ning oluliselt erinevast kultuuriruumist. 17 Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli selgitada välja Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes. Hoiakute uurimist peeti oluliseks, kuna põgenikud Aafrikast erinevad enamasti teistest immigrantidest rände põhjuste, päritolu, kultuurilise tausta ja õigusliku seisundi poolest. Kuigi Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute arv ei ole senini olnud väga suur, siis
ehteid, mida kantakse aastakümneid (Meie Pere 2009). Abielusõrmuse eest peaks mees maksma. Kuid sõrmuseid valitakse ühiselt või peab peigmees arvestama pruudi soovi. Sõrmuse sisse graveeritakse pulmapäeva daatum, mehe sõrmusesse naise eesnimi ja naise sõrmusesse mehe eesnimi. Vanasti eestlastel oli sõrmus, vastupidiselt tänapäevaga, hõbedane Abielusõrmus pannakse vastupidiselt kihlasõrmusest parema käe neljandasse sõrme. Parema käe traditsioon on pärit Saksa kultuuriruumist, parem käsi on lepingutele allkirjutamise käsi ning selles käes sõrmuse kandmine on truuduse märk. Kuigi vasakus käes kantakse ka abielusõrmust. See käsi on südamele lähemal. Viimaste aastakümne jooksul on osa abielupaare otsustanud sõrmust kanda vasakus käes. See traditsioon on pärit Vana- Roomast ning tänapäeval on see levinud suuremas osas lääneriikides. (Suur perenaise käsiraamat, 2007: 277) Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult
Kultuuripärand – laiem mõiste, keel, kirjandus, muusika Pärandkultuur – võeti kasutusele 1990. aastatel, hakati huvi tundma inimtegevuse vastu aladel, mis praegu on metsastunud. Maailmapuu Jaotab ilmaruumi kolmeks tasandiks vertikaalselt – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ja allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu ilmaruumi neljaks ilmakaareks. Tuntud eelkõige šamanistlikust kultuuriruumist. Puude külge või puudesse matmine Lahkunu hing võtab surmajärgselt linnu kuju ja niimoodi on tal tunduvalt lihtsam külastada oma endist asukohta, kui ta keha on asetatud puu külge või puul asuvale spetsiaalsele lavatsile. Ristipuu mõiste ja sisu Ristipuu all mõistetakse (rist)teeäärset suuremat puud või puud ristimetsas, mille tüvesse surnu ristipojad või lähimad meessoost sugulased lõikavad matuserongiga kalmistule minnes (harvemini tagasiteel) lahkunu mälestuseks vm
nii universalistlikeks, sest vajavad reegleid, mis reguleerivad nende individualistlikke suhteid." ,,Lisaks iseloomustab neid ülim mobiilsus. Seetõttu ei ole neil aega luua usaldusväärseid suhteid. Nii asendavadki neid advokaadid ja lepingud." ,,Kas pole hämmastav, kui muretud on prantslased ja itaallased kokkulepete ja tähtaegade suhtes? Nad ilmuvad 20-minutilise hilinemisega ega vaevu isegi vabandama. Nad võivad teha eri asju paralleelselt, sest nad pärinevad sünkroonsest kultuuriruumist. Meie, põhja- ja lääneeurooplased, teeme asju järgemööda. Me oleme pigem nõus ootama." Lisainformatsiooni ja materjali leiad kodulehelt: www.cultureforbusiness.com 7. Inimese individuaalsus Iga inimese ainulaadsuse mõistmiseks kasutatakse termineid "indiviid", "individuaalsus" ja "isiksus". Indiviid kujutab endast üksikisikut, üht inimest. Individuaalsus on inimese omapära, temale omased iseärasused: huvid, võimed ja iseloomuomadused.
rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni, mil Indiasse tunginud moslemitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine kohaliku maa keelde ja mungakoguduse teke. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist jne. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. saj eKr, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. saj
o Päev (vrd päike) o Nädalaapäevad (numbrid + reede-laupäev + pühapäev) Varem kihistus: aastaaegade ja loodusnähtuste rühmitus (nt talsipühi ja suvistepüha; talihari; kinnipäe ja kolletuspäev); Uuem kihistus nimeliselt parem. Kristliku pühakukalendri tähtpäevad, mis seovad vanemaid uskumusi ja toiminguid. On teada 100 kirikutähtpäeva, millest osa on õigeusu kultuuriruumist. Uskumused ja kombed on pärit enamast katoliikliku kultuuri kommetega kui luteri. Näide kalendrtähtpäevadega seotud tavadest ja kommetest Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tulku kohta; vrd mardus 'surmahaldjas'). Slaidilt lisa!!
54. Millele keskenduvad digitaalkultuuri uuringud? Digikultuuri uuringud keskenduvad digitehnoloogiate vahendatud kultuurivormide eripäradele. See tähendab väljaselgitamist, mida tehnoloogiline vahendatus kaasa toob kultuuri arengudünaamikale - kuidas mõjutavad digitaalse tehnoloogia vormid kultuuriloome praktikaid, kultuuri retseptsiooni ja tähendusloomet, kultuurilist kommunikatsiooni, kuidas identiteete ja kultuuri allsüsteemide arengut. Uuritakse ka seda, millisest kultuuriruumist tehnoloogiad ise tulenevad. 21 55. Mida tähendab posthumanism? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 418] Posthumanism paigutab inimese üheks ökosüsteemi elemendiks ja näitab, kuidas inimese loovus allub laiematele teabeloome reeglipäradele. Inimesel ei ole mingit erilist rolli looduses. Inimese kehalisus ning objektide materiaalsus on kaasajal muutumas maailmatajus ja enesetajus
Meie teema on korra loomisest õigusliku tegelikkuse positiveeritust osast. Kõige üldisemalt tähistatakse terminiga süstematiseerimine. Õigusnormide süstematiseerimine, kui korraloomise kõige üldisem. Õigusnormide süstematiseerimine aitab õigusnormiga tutvujatel, eelkõige õiguse rakendajatel leida neid norme, mida ta otsib ja lähtekohaks nende võtmete omamisel peaks olema üldteadmine, et süstematiseerimise sisustamisel ei tohi me väljuda oma kultuuriruumist, samas tuleb tunnetada, tead, arvestada, õiguskulutuuris toimunud kvantitatiivsete arengutega ja kvalitatiivsete valikutega. Õigusteaduslik uurimistöö põhiülesanne on normide sisu selgitamine ja normide süstematiseerimine. Õiguse süstematiseerimine õigusmassiivi korrastamine tipneb väga olemusliku sisu süstematiseerimise tööga, mis tähistatakse kui kodifitseerimist. 04.11.2014 Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni.
Maailmapuu- yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks- ülalilm kõrgemate vaimuolendite tarvis, keskmine ilms lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimuolendite jaoks · Horisontaalselt jaotab ilmapuu- see maailmatelg või naba kogu ilmaruumi neljandaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones samanistlikust kultuuriruumist. Pühad hiied · Pühade puude ja pühade metsasalude(hiite) kultus on väga vana ja laialt levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähematest naabritest ka balti ja germaani rahvastele . · Puude poole pöördutakse palvetega ning antakse oma haigused puule edasi. · Puud on maastikumärgid, elavad inimestest kauem ning selle tõttu on neid pühadeks peetud. Ristimärk ja ristiusk · Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol
Esialgu keskendus huvi maaelanikkonna harimisele: rändnõustajad ja spetsialiseeritud koolid koolitasid maapiirkondade inimesi põllumajanduses tõhusamalt töötama. Juba pikka aega on tööstusettevõtete ülesanne arendada tööstust, kuid teisalt ka tegeleda kutsehariduse ja -koolitusega. Umbes 1840. aastal julgustati rohkem looma käsitöö- ja kommertskoole. Kuna soomlastel oli väga suur soov 1890. aastast saada täielikult vabaks vene keele mõjust, kultuuriruumist, haridusruumis, siis see soov tõi kaasa uue ja suuremad jõupingutused, et arendada tööstuste ja ka tööstuskoolid. See tõi kaasa täistööajaga kutsekoolide loomise tüdrukutele ja poistele. Lisaks kutsealasele teadmisele õpetati õpilastele ka kodanikuteadmisi. Sveits erinevus ühtsuses. Kas Sveits on Euroopa mini mudel? Neli ametlikku keet, neli erinevat kultuurisuunda: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi. See mitmekesisus kajastub kutseharidus ja -koolitussüsteemis
, nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta. Soomes on keskmiselt 6-8 nime. Eestis on see aga 12-13 nime km2. Maailma kohanimed- kehtib traditsioon ning suhteliselt konservatiivne. Seaduspära, mille järgi lähedam ja tuntum koht on eestipärasema nimega nt pihkva mitte pskov, riia mitte riga. Üldine nimekirjutus lähtubki eelkõige antud rahvale ainuomasest kultuuriruumist. Vahetu toponüümiline e kohanimeline ruum piirneb enamjaolt etnliste asutusala ja selle lähiümbrusega. Nii näiteks kasutame me oma lähiümbruse kohta eestistatud kohanimesid ning mida kaugemale, seda rohkem tarvitame juba võõrkeelseid. Kohanimede eestikeelset õigekirja saab kontrollida EKI kodukal. Eesti keele reeglite järgi kirjutame kohanimed enamasti nii nagu neid kirjutatakse ka kohapealses ühiskonnas. Probleemid võivad avalduda: kohapealne algne nimi
Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaalim, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siia, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja vormitunnetused on taandumas, kuid alles on jäänud sõnum, mis teeb temast luule. Luule jaguneb: (1) LÜÜRILISEKS hingestatud ja emotsionaalne (2) EEPILISEKS jutustavaks nagu eepos
ja lõpudaatumit (sellist asja on väga keeruline- lausa võimatu- määratleda). Tegemist on sujuva üleminekuga. Jena romantikud – grupp üliõpilasi, kes õppisid Jena ülikoolis ja moodustasid rühmituse 1797. aastal. Seda loetakse ka romantismi alguseks. Tinglikult loetakse 1830. aastat ka romantismi lõpuks, sest siis on avaldatud rida realistlikke romaane. 19. sajandil hakkab pihta ka ismitamine. Termin ise on vana ja pärineb hispaania kultuuriruumist – „romance“ e romanss (lüürilis-heroiline laul). Romantismi ajal on tähelepanu rohkem keskaja- ja renessansi autoritel. Klassikalised žanrid taanduvad ja ei kasutata ka enam nii palju klassikalisi värsimõõte. Juba eelromantilisel ajal hakkas sõna „romantiline“ tähistama midagi uuenduslikku. Romantism on koos valgustuse aspektidega esimene sammuke ühtsema kultuuripildi suunas Euroopas. Romantism on kui reaktsioon valgustuslikule optimismile, mis andis lootust, et elu läheb
annaabi.ee 
