Eestimaa võlud (0)

Eestimaa võlud
Inimese kodumaa on talle kõige kallim. Oleme siin sündinud, kasvanud ja siin peaks olema ka meie tulevik. Inimesed tahavad siit hoopis ära minna, mõistmata, et kõik ei pruugi olla nii halb, kui oleme algselt arvanud. Mis on need põhjused, miks siit mitte lahkuda?
Eestlastel on kombeks kiruda oma riigi üle, kuid võiksime hoopis keskenduda iseenda heaolule. See ei tähenda, et inimene on isekas ja omakasupüüdlik, vaid ta lepib olukordadega, mida ei saa muuta. Hinnad on kõrged, kuid selle jaoks ei saa rahvas midagi teha ja isegi riik mitte, sest kogu hinnatõus sõltub inflaktsioonist ehk mida rohkem on raha, seda odavam ta on. Selle asemel, et Eesti poliitikuid halvustada, võiks inimene hoopis garanteerida, et ei lase oma elul sellel häirida ja lubab endale, et tal pole millestki puudust. Vihastamine ei vii kahjuks kuhugi , vaid näitab, kuidas inimene iseenda eluga hakkama ei saa.
Eesti rahvale ei meeldi siinne riigi rahandus. Nad ei taha teha tööd, mille eest saab vähe palka. Nad ei taha osta sööki ja riideid kui hinnad on kõrged, aga sissetulek väike. Minu arvates aga raha ei ole ju esmatähtis siin maailmas. Inimene lahkub oma kodumaalt eelkõige sellepärast, et välismaal kergema vaevaga teenida, kuid miks mitte hoopis näha vaeva siin, oma kodumaal? Palju huvitavam on siis, kui olen pingutanud ja saavutanud oma eesmärgid. Mulle ei annaks midagi uut see, kui teenidan Soome kohvikus või olen lapsehoidja . Inimene ei teagi tihti, kuidas hästi tehtud töö kannab vilja ja tekitab hea enesetunde, sest on nähtud vaeva. Ta valib tihtipeale kergema tee. Eestis tuleb oma eluga rahulolemiseks palju tegutseda, kuid suure tahtejõuga on see täiesti võimalik. Tuleb vaid endasse uskuda .
Siiri Sisask oma laulus , „Mis maa see on?” on kirjutanud: „... siit põgeneda võiksin lausa joostes, kuid miski hoiab tagasi veel mind.” Minu arvates tahab ta öelda, et me kõik oleme sündinud oma riiki isiklikul põhjusel, mille vastust otsime peaaegu kogu oma ülejäänud elu taga. Kui inimene armastab oma perekonda ja kodu, seda kiiremini ta selle vastuse leiab, sest ta on leppinud ja rahul sellega, mis tal juba on. Ta ei otsi kuskil paremat elu, vaid teab, et siin, kus on sündinud, on tema jaoks õige koht.
Eesti on nii tavaline, väidab enamus osa seltskonnast – tajumata, et mis meie jaoks igapäevane, võib teisest kultuuriruumist tulnule üllatav, põnev, jahmatav või koguni uskumatu näida. Näiteks laulu- ja tantsupeod , mis toimuvad iga viie aasta tagant. Iirimaa kui Euroopa folkloorikeskus on sihtkohana teada ja tuntud, ent vaid vähesed teavad, et teisel kohal olemegi meie, tibatilluke Eesti rahvas. Siinne laulude, legendide ja lugude kogum on maailmas unikaalne ning hämmastav on seegi, et nii pisike territoorium nii palju erinevaid võimalusi pakub, Seto leelotajatest saarte vahvate naisteni. Kõige rohkem saame uhkust tunda oma ainulaadse pilli – kromaatilise kandle üle, mida ei mängita mitte kuskil mujal riigis. Kui uurida lähemalt Eesti kohta, leiab palju huvitavat, mida pole isegi kooliõpikutes kirjutatud. Ka loodus võib näida algul tavaline, kuid lähemalt uurides võib leida midagi nii erilist, mida esmapilgul poleks aimatagi osanud - see ongi Eestimaa võlu.
Meie riik on väike, kuid temas on palju erilist, mida märgata ja seda me ju tegelikult soovimegi, et elu ei oleks tavaline, vaid pakuks meile igapäev midagi uut. Tuleb vaid uurida, seigelda mööda Eesti loodust, uskuda endasse ja mitte lasta pisiasjadel nagu raha, ennast häirida.