Grafiti (2)

Grafiti
Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.
Sõna grafiti tuleb itaalia keelest ja ja tähendab “kratsitud, kritseldatud, kirjutatud”. Grafiti all mõistetakse ehitiste seintele , müüridele vm pindadele joonistatud, kraabitud või värviga pihustatud sümboleid, tekste või joonistusi. Kujutis on ümbritsetud tugeva joonega .
Grafiti teos on grafiito ehk grafiti.
Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest.
Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks , sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
Peale kunstiliigina käsitlemise võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni tolleaja ühiskonnas valitsenud meeleoludest ja üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik- Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta
Grafiteid on leitud ka maiade , varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Varjaagid on uuristanud ruune isegi Hagia Sofia katedraali Konstantinoopolis (tänapäeva Ankaras). Hiljem, 1790ndatel, uuristasid prantsuse sõjaväelased Napoleoni Egiptuse sõjakäigul sealsetele monumentidele oma nimesid . Seega on grafiti aastatuhandeid vana ning levinud erinevates maailma paikades.
Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (näiteks "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti)
70.ndate alguseks oli nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus oma nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, eri grafititegijad võtsid kasutusele erinevaid kirjastiile. Sellest arenesid välja erinevad grafitistiilid, nagu "throw-up", " piece ", "wildstyle", "stencil" (šablooni abil tehtud grafiti), "mural" ( tervet seina kattev grafiti) jm.
Nähtusesse suhtumine on kahetine –ühelt poolt peetakse kunstiks ja teisalt vandalismiks, aegade jooksul   on seda seostatud ühiskonna allakäigu, vägivalla,alkoholismi ja narkomaaniaga.
1980. aastate alguses sai aga grafiti meedia mõjul moeasjaks, jõudis kunstigaleriidesse. Kirjutajate seas on kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kes ei soovi enam olla anonüümsed.
Hip-hop kultuuri tekkega 80ndate alguses jagunesid grafitiga tegelejad kahte leeri: Kunstiväärtusele orienteeritud hakkasid grafitiga süvendatult tegelema, otsisid aina uusi võimalusi ja vorme. Nende tööd muutusid rafineeritumaks ning nad eemaldusid grafiti tegemisel selle algsest eesmärgist – reklaamist. Nad püüdlesid grafiti kui kunstivormi poole, mis ajas muutub ja areneb. Arendati välja uusi stiliseeritud kirjaviise ja mõistatuslikke värvilise spray-kunsti vorme.
Teised jäid traditsiooniliste seinagrafitite juurde. See kultuur oli suunatud põhiliselt noortele ja ühendas kirjutajaid, kunstnikke, räpp-muusikuid, DJ’sid ja breiktantsijaid. Sellest sai niiöelda tänavagrafiti kultuur
Eesti Vabariigis on grafiti tegemine pinna omaniku loata vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele karistatav . Seda loetakse teise vara rikkumiseks ning kuulub karistamisele. Enamasti jäävad aga grafititegijad karistuseta, sest neid ei suudeta teolt tabada, hiljem on autori leidmine praktiliselt võimatu.
Allikad:
http://www.crjg.vil.ee/veebid/grafitiprojekt/grafitist.php
http://et.wikipedia.org/wiki/Grafit i