kreeklased nimetasid seda ala FOINIIKIAKS suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel vihma sajab põlluharimiseks piisavalt, maailma vanim põlluharimispiirkond - u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil) Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad asus maa- ja mereteede ristumiskohas – tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid; Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni kokkupuuteala kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr) Kaanan oli territoriaalselt killustatud, peale sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid Byblos, Siidon, Tyros jt., tekkisid III aastatuhandel eKr
Metsavennad (1945-1950) · Nõukogude reziimi eest metsa põgenenud mehed · Loodeti lääneriikide sekkumisele Kolhoosid (kollektiviseerimine) · Esimesed kolhoosid (ühismajandid) 1949-1952 · Talupoegade maa ja vara võeti ühiskasutusse · Talupojad pidid hakkama töötama kolhoosides · Hävitati sajanditevanune talukultuur Sulaaeg 1960. aastatel · Sidemed välisriikidega 1965.a avati laevaühendus Soomega (sõita said vähesed) · Kultuurikontaktid vaba maailmaga: modernism kunstis ja kirjanduses, teatriuuendus, rockmuusika, hipiliikumine · Kontaktid väliseestlastega Venestamine 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate I poolel · Vene keele kasutamise laienemine asjaajamises · Võõrtööliste toomine Eestisse tööle üleliidulistesse ettevõtetesse · Eesti kultuuri arengu piiramine (tsensuuri tugevnemine) 1. Lk. 55 Kuidas muutus Eesti rahvastiku koostis aastatel 1934-1989? 2. Lk
Seda pidasid vajalikuks sakslased ja juudid. Kultuurielu üldisi arengujooni: omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kultuurielu, mille käigus kasvas varasemast eest talurahvakultuurist välja moderne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kõrgkultuuri kujunemist soodustasid ka omariiklusperioodil loodud haritlaste kutseliidud, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit.Laienesid kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineeritud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu ahatusse voolusängi. 1920oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Uus realisim tõrjus kõrvale varasema uuenduslikkuse ja eksperimentaalsuse. Kirjanduselus valitse luule, mõjutas Siuru rühm. Kirjandus: A.H. Tammsaare, Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro
c) kultuurikapitali loomine selle kaudu finatseeeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerimisele. d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. h) Kehtestati Eesti vähemus rahvustele kultuur autonoomia, mille algusel moodustati juudi ja saksa kultuuri nõukogu, kes tegelased omakeelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega. i) K
koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. 5) Järsult suurenes elukutseliste kirjanike,kunstnike,muusikute ja näitlejate arv,loodi elutuselisi teatreid,koore ja orkestreid.Emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.Haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Õpetajate Liit. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest.Eesti kirjanduselus valitses 1920. Aastate algul luule, hiljem ka proosa, ennekõike realistlik romaan,milles saavutas kõrgeima taseme A.H.Tammsaare. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide(E.Aava ooper "Vikerlased", A.Kapi oratoorium "Hiiob") kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega.Teatrielu vaieldamatuks keskuseks
Jaan Räätsa klassi. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad
Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, sisse veeti eelkõige tööstusseadmeid, toorainet ning kütuseid. Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit ning osalesid edukalt muudelgi suurvõistlustel. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon. Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe.
Milline oli nende tulemus ja tagajärg? – Põhjused ja eellugu: -kirik, 1oma võimu suurendamine, 2agressiivsuse suunamine mujale. – Ilmalikud valitsejad, 1uued valdused ja rikkused, 2lõpp sisetülidele. –Ristisõdijad, 1rikkused 2pääs paradiisi. Tagajärjed: 8 ristiretke Vahemere idarannikule + ketserite vastu + läänemere ääres. 1291 langes Akka. Süvenev vaen kõigi kolme osapoole vahel (läänemaailm, islamimaailm, bütsants) Kultuurikontaktid. Itaalia kaupmeeste edu. 5. Milles seisnes rüütliseisuse mitmepalgelisus? – Nad olid aadlikud, mis tähendab et nad olid kuningaga võrdsed pmst. Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis 6. Sõnastage rüütlieetika peamised põhimõtted. – Ustavus, heldekäelisus, vahvus 7. Millised rüütliordud kujunseid välja ristisõdade perioodil? Mis oli nende loomise eesmärk? – Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide
Muusika süvenedes kromantismi, hakkas ta kirjutama suuremalt jaolt tonaalset muusikat, mis on fundamentaalaladest mõeldud keelpillidele, löökriistadele, Celestale (1936) ja Sonaat Kahele Klaverile ja löökpillile (1937), mõlemad kirjutati esitamiseks Sveitsis, ajal kui poliitiline olukord Ungaris kasvas ebasümpaatseks. Sajandi algupoole esteetikas olid küllalt olulisel kohal Béla Bartóki vaated muusika rahvuslikkusele. Tänu soome-ugri hõimuliikumisele olid tollases Eestis kultuurikontaktid Ungariga tugevamad kui teiste Kesk-Euroopa maadega ning Bartóki 50. juubeli puhul 1931. aastal ilmus muusikalehes, tõenäoliselt tollase toimetaja Riho Pätsi sulest, teda tutvustav artikkel koos Bartóki 1921.aastal kirjutatud autobiograafiaga, milles ta kirjeldab ungari talupojamuusika avastamist: "Kõige selle talupoja-muusika uurimine oli mulle otsustava tähtsusega -- ta viis mind võimalusele täieliselt vabaneda seni ainuvalitsevast duur- ja moll-süsteemist: kuna
Riike võib mitmeti grupeerida, nt. võib aluseks võtta S. Huntingdoni jaotuse tsivilisatsioonideks, jaotuse arengutaseme alusel, geograafilise jaotuse jms. Kas aga võib välja tuua üldisi, kõigile omaseid arengusuundi? Nendeks peetakse I Globaliseerumine e. üleilmastumine II Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine. See tähendab tihedat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel, n. aktiivne kaubavahetus, õpilasvahetus, kultuurikontaktid, teadusprojektid. Oluline on eripära, omanäolisus. · Kuidas tutvustaksid Sina teistes riikides Eestit? III Digitaliseerumine e. IKT levik. See on valdkond, mis mõjutab arengut üha enam. See, kes valdab infot, on edukas. Riigid, kus telefon, arvuti, internet on inimestele kättesaamatud, jäävad paratamatult arengus maha. Digitaalne lõhe on kujunemas uueks sotsiaalseks lõheks. Nn. infovaesed on vaesemad ka sissetulekute, oskuste, suhtlusvõimaluste ja ühiskonnaellu kaasatuse poolest
viljalõikus, sõnnikuvedu või rehepeks. Väga tähtsal kohal olid ka ehted, mis kuulusid eelkõige pidulike rõivaste juurde, kuid nad ei puudunud täiesti ka igapäevase töörõivastuse juurest. Nii ehted kui rõivaste ornamendid ei olnud mitte ainult ilustuseks, vaid ka kaitseks kõige kurja vastu. Rõivastuse arengule avaldavad mõju ühiskonna üldine, nii ajaloolis-poliitiline kui majanduslik areng, kultuurikontaktid. Näiteks 13. sajandi algusest kuulus Eesti saksa kultuuri mõjuvälja. Saksa rõivamoodide sajandeid kestnud mõjule eesti talupojarõivastuses osutavad rohked alamsaksa laenud eesti rõivastusalases sõnavaras, lõikes ja tehnilistes oskuste. Veel avaldas meie rõivastusele iseloomulikke jooni, suhted naaberrahvastega: saartel rootslastega, Põhja-Eesti rannikul soomlastega, Ida- ja Kagu-Eestis venelastega, Lõuna-Eestis lätlastega.
4. Kuivõrd oli omariiklus rahvuskultuuri kiire arengu eelduseks? Ükski varasematest võõrvõimudest polnud Eesti kultuuri sisse tunginud, ei eestlastele ega ka teistele baltikumi rahvastele ei sunnitud peale uue valitsuse kombeid ja kultuuri, tänu millele said eestlased oma kultuuriga sama rada pidi edasi minna. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Suureks muutuseks oli kindlasti 1925. aastal loodud Kultuurikapital, kogu sissetulek jagunes 6 sihtkapitali. Kaasa aitas kindlasti auhindade jagamine aga samas kultuurile mitte surve avaldamine. 5. Mil moel muutus inimeste olme ja elulaad iseseisvusajal võrreldes varasema ajaga? Inimeste elatustase tõusis, see tõi endaga kaasa heaolu. Iseseisvusega kaasnenud hariduse ja kultuuri arendamine rõõmustas kindlasti kõiki eestlasi ning majandustõusuga kaasnenud uued
Kultuuromavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi (teatrid, raamatukogud, kirjastused jm). Omariiklusaastatel kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Järsku suurenes muusikute, näitlejate, kirjanike ja kunstnike arv. Tegutsesid haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kujutavate Kunstide Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit. Tegutsesid kultuurikontaktid teiste riikidega. Selleks loodud organisatsioonid olid Eesti-Ungari Selts, Prantsuse Instituut ja Eesti-Rootsi Ühing. Kunstis levisid nooremate seas uued suunad nagu ekspressionism ja impressionism, vanemad järgisid siiski traditsioonilisemaid stiile. Tähtsamad asjad: Muusikas Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob" Teatrielus keskuseks Tallinn, kutselised teatrid töötasid ka Pärnus, Tartus, Viljandis ja Narvas. Estonia tõi lavale ka ooperid ja balletid.
tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töödanud ,,Vanalinnastuudios" ja Eesti Muusikaakadeemias aga 1992. aastast on ta vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused ja heliplaadifirmad. Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma
a-tel oli palju erinevaid erakondi. 5.Kirjuta 3 ,,vaikiva ajastu" tunnust, põhjenda miks need ei sobi kokku demokraatiaga. · Oli keelatud poliitiliste erakondade tegevus - ainupartei · Tsensuur · Riigi kontroll · Demokraatia asendus autortaase diktatuuriga 6.Tõestage 3 näitega, et Eestis toimus aastail 1920-1940 tormiline kultuuri areng, nimeta sellise arengu 3 peapõhjust. · Laienesid kultuurikontaktid, ning eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest · Kehtestati kohustuslik 6-klassiline algkkool · Maailmakuulsaks said paljud Eesti teadlased, tutvustati eesti kultuuri välismaal Peapõhjused: · Eesti kultuur sai riikliku tähelepanu · Loodi Kultuurikapital · Kaasajastati eesti keelt 7.Kuidas aitas Eesti riik aastail 1920-1940 kaasa professionaalse kultuuri arengule? · Eesti keele kaasajastamine · Andekamatele määrati riiklike abirahasid
Talupoegade olukord-kontrollida kodust tööd Vaimuelu 18. sajandil Võta poolt või vastuseisukoht ning põhjenda oma otsust. Viimane ülesanne Tihenevad Eesti kultuurikontaktid Läänega (uued usuvoolud, kirjandus-, kunsti-, muusikastiilid, elulaad) Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks. TÜ ei tegutse. Taastatakse talurahvahariduse andmine. Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes. Eestlased kristianiseeruvad Täida lünktekst usuvoolude kohta. Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks tänu.........................................................
1925.a võeti vastu Rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuriomavalitsuse loomine oli vabatahtlik, olenedes ainuüksi rahvusvähemuste soovist. Kultuuriautonoomia rahvusvähemustele õigustas ennast täielikult. Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud. Kultuurielu üldisi arengujooni Talurahvakultuurist arenes välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Iseseisvusaastatel laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. 1920.a. oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Eesti kirjanduselus valitses 1920.a. luule. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn oma kolme suure teatriga.
piiridega. Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Venelased ja sakslased kasutasid ametiasutustes oma emakeelt. Alustati näitegruppide ja laulukooride tegevust. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus vastu 1925.aastal. Eesti talurahvakultuurist kasvas välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kasvas loomeinimeste tegevus, mida soodustasid loodud haritlaste kutseliidud. Laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning vabaneti saksa ja vene mõjudest. 1920.aastate algul oli Eesti kultuurielu kirev, palju suundi, uued tõekspidamised, julgus. Tekkis uusrealism, mis tõrjus kõik varasema kõrvale. Kirjanduses oli valdav luule, muusikas sümfooniliste suurvormide paljusus, teatrielus uued teatrid, kunstielus uued kunstihooned. Suured muutused toimusid ka hariduselus: emakeelne õpe, lihtsam süsteem, uued koolimajad, kuueklassiline koolikohustus. Tekkisid ka kõrgkoolid, mis olid üsna populaarsed
filmitööstuse arengVersailles nõrgad asjaolud- nsv liit kuulutas oma eesmärgiks ülemaailmse revolutsiooni, saksamaa unistas revansist, rahvahulgad veendusid oma õiguses materjaalsele heaolule.Kultuurielu EV: Eesti iseseisvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus oht kultuuri saksastumiseks või venestumiseks ning eesti kultuur pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. märksõnadeks kultuurivallas olid kultuurikapitali loomine ja kutseühingute loomine. Laienesid kultuurikontaktid, Kehtestati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Rahuleping: 28.06.1919 rahvasteliit: 1920.NSV loomine- 30.12.1922. Hitler valitsusjuhiks- 30.01.1933. MS- 1929. Riigipöördekatse- 1.dets.1924. Salin sekreär-19221952.pätsi ja laidoneri riigpööre-12.märts.1934. K.Päts-Eesti riigitegelane,riigivanem.J.Laidoner-Venemaa ja Eesti sõjaväelane.EVKL ametlikuks juhiks oli erukindral- A.Larka.A.Sirk- oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. F.D
Toetus on mõeldud nt kommunaalteenuste tasumiseks. 2011. Aastal eraldas riik toetusteks 23,8 miljonit eurot (3 aastat varem 2007.aastal 7,7 miljonit). GLOBALISEERUMINE Üleilmastumine Majanduses on see kaupade, kapitali, teenuste ja tehnoloogia laialdane levik. Tähtis roll on selles rahvuslikul kaubandusel ning suurfirmadel. Globaliseerumine positiivsed küljed 1) Tootmiseks leitakse kõige paremad tingimused ; 2) Kapital ei tunne riigipiire; 3) Inimestel tohutu kaubavalik; 4) Suuremad kultuurikontaktid; 5)Peaaegu piiramatud reisimisvõimalused(eestlastele). Globaliseerumise negatiivsed küljed 1)Suurfirmade liigne laiutamine; 2)Kohaliku majanduse probleemid(nt kohalike tootjate väljatõrjumine); 3)Tooted liiga ühetaolised; 4)Kultuuriliste eripärade kadumine. Üleilmastumist majanduses nimetatakse mõnikord McDonaldiseerumiseks. Sellel on 5 põhimõtet : 1) Efektiivsus kiire ülesande täitmine ; 2) Mõõdetavus kogus on võrdse kvaliteediga;
ja tööstusharudega. Kasutati Eestis leiduvat toorainet. Vene ajal loodud masinaehitus- ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt riigi vajadustele, võimalustele. Peamisteks väliskaubanduspartnereiks kujunesid Inglismaa ja Prantsusmaa. Väljavedu- põllumajandussaadused, sissevedu-tööstusseadmed, tooraine, kütused Kultuurielu-haridusolude parandamine, eestikeelne kõrgharidus ja teadus, kultuurikontaktid välismaaga, sportlaste edu OM'il, rahvakultuur muutus rikkamaks Muutused kultuuris:haridus-venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega, loodi ühtluskool, 6-kl koolikohustus, koolivõrgu laiendamine, uued eestikeelsed õpikud, kutsehariduse edendamine, eestikeelne kõrgharidus, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Teadus-peamine teaduskeskus Tartu Ülikool.1938 avati Eesti Teaduste Akadeemia.
nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus kõrvuti rangelt piiritletud rütmiga. See kõik on sulandunud loomulikuks ja mõjuvaks tervikuks. Suur osa Tüüri loomingust on sündinud muusikamaailma tippinterpreetide ja kollektiivide tellimusel, lähtudes nende võimetest ja kollektiivide konkreetsest koosseisust. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tüüri looming on mõttetihe ja kontrastirohke. Valitseb tugev vaimsus, muusikast õhkub omanäolist tervendavat rahu. Tema helilooming on kõlanud paljudel festivalidel ja äratanud ülemaailmset tähelepanu. Seda on esitanud tunnustatud muusikud (dirigent P.Lilje, "Hilliard Ensemble","Cabasa
tahab seda“ 5) 638.a. Jeruusalemm moslemite käes MÕJUD: eurooplaste kombed muutusid peenemaks, võeti üle Araabia arstide meetodeid, rüütlid hakkasid otsima südamedaame, kellele oma võit pühendada, võeti üle araabia numbrid – nr 0 , mõjutasid gooti stiili teket, peened riided võeti kasutusele – siid, lina , pangandus arenes, kuninga võim tugevnes TULEMUSED: 8 ristiretke Vahemere idarannikule ketserite vastu, Läänemere ääres ; kultuurikontaktid; Itaalia kaupmeeste edu 6) iseloomusta keskaegsete ülikoolide tegevust Ülikoolis oli kunstide teaduskond ehk Filosoofia: õigusteaduskond, arsti- ja usuteaduskond. Ülikooli kuulusid rektor, doktor/magistrid, bakalaureused ja tudengid. Koolis oli 7 vaba kunsti – grammatika, retoorika, arutluskunst e dialektika, geomeetria, aritmeetika, muusika ja astronoomia. Õppevormid olid loen ja väitlus piiblitekstide põhjal (dispuut). Ülikoolid rajati, kuna vajati
*Osalevad nii Saksa-Rooma keiser, Prantsuse kunigas kui ka Inglise kuningas. *Jeruusalemma ei vallutata *Richard I Lõvisüda jääb üksi võitlema 4. ristisõja tulemused: *EI jõuta pühale maale, Konstantinoopoli vallutamine *Bütsantsi vallutamine Ristisõdade üldised tagajärjed: *Lääne-Euroopale ebaõnnestumine *Islamimaailma tihedam liitumine *Süvenes vaen Bütsantsi, katoliiiklaste ja moslemite vahel *Ristisõjad Läänemere äärele olid edukad, Vahemere ääres ei olnud edukad *Kultuurikontaktid, kaubanduse elavnemine *Itaalia kaupmeeste edu *Kuningavõimu tugevnemine Linnad (valitsemine, käsitöö ja kaubandus) Linnade kujunemisel oluline: käsitöö, kaubandus, turvalisus, soodne asukoht (sadam, teede ristumiskoht) *Linnade keskpunktideks olid turuplats ja katedraal Linnaõigus- leping feodaali ja linna vahel, millega pandi paika kuidas linn toimib ,,Linna õhk teeb vabaks"- linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks.
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
· Vihma piisavalt ja vihmametsad on pakkunud suurepärast laevaehitus materjali. · Vanimaid põllundus piirkondi ja siinsed olijad said vanal ajal tuntuks oivaliste meresõitjatena. · Naabrid tundsid huvi Kaanani kaupade ja tooraine vastu- purpurriiet eksporditi Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. · Kuna Kaanaimaa asus maa ja mereteede ristumiskojas ,siis tahtsid nii Egiptus kui Mesopotaamia teda enda võimu alla saada. Tekkisid tihedad kultuurikontaktid. · Sellisel taustal arenes Semiidi sugu rahvaste oma tõenäoline kultuur. Mille mõju on mitmes valdkonnas tunda tänapäevani. FONIIKIA LINNRIIGID · Kaanan oli territoriaalselt killustanud. · Peale sisemaariikide mängisid erilist rolli ka rannikul aruvad väikesed, rikkad, mõjukad Foniikia linnriigid. ( nt Byblos,Siidon,Tüüros) · Nende peamine rikkus tuli Ees-Aasia , Egiptuse ja Vahemeremaade trantsiitkaubandus.
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, ...
Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli ErkkiSven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti heliloojaga maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM)
laiendamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. · Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid. · Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest. · Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus, tõustes uuele tasandile. · Kujunesid rahvamajade võrgustikud, tegutsesid mitmesugused seltsid, ringid ja koorid. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. · Kultuurifinantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. Osa avaldas vaikimisega protesti diktatuuriilmingute vastu
Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses (Zentrum für Kunst und Medien). Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude
Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses (Zentrum für Kunst und Medien). Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki- Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka
Suurbritannia ja Saksamaa. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, sisse veeti eelkõige tööstusseadmeid, toorainet (metalle, puuvilla) ning kütuseid (kivisüsi, naftasaadusi). KULTUURIELU Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu. Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunsti näitused. KULTUURIELU Rikkamaks ja kaasaegsemaks muutus ka rahvakultuur. Laiad rahvahulgad osalesid aktiivselt kultuuriloomes ja -tarbimises. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon. Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe
· rahareform 1928 · ülemaailmse majanduskriisi mõjud Eestis · "vaikiva ajastu" majanduspoliitika põhijooned, kiire areng, riigi sekkumine · Eesti muutumine agraarmaast tööstusriigiks · Eesti peamised sisse- ja väljaveoartiklid · Eesti elatustaseme iseloomustus IV Kultuur Õppida ise õpikust "Eesti ajalugu" II kd. §18-19 (lk. 81-88): · riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital (1915), kultuuri professionaliseerumine, kultuurikontaktid (valitsevaks sai Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon), rahvakultuuri arengu uus tase, negatiivsed nähtused "vaikival ajastul" · hariduselu ühtluskooli põhimõte (koolisüsteemi üksikasju ja reforme pole vaja), kutsehariduse arendamine, Tartu ülikooli muutumine rahvusülikooliks, teised kõrgkoolid (osata nimetada veel mõnda!)
Kultuur ja rahvusriik Käibetõde kõlab, et kultuurikontaktid on kasulikud, kuna süvendavad rahvaste jt inimrühmade üksteisemõistmist. Nii arvati N Liidus, kui korraldati liiduvabariikide vastastikuseid kultuuridekaade, nii arvatakse Euroopa Liidus, kus kultuurile pannakse suuri lootusi. Tõsi, viimast kaheti. Ühelt poolt ja seni ehk kõvahäälsemalt nähakse kultuuris vahendit, mis aitab rahvastel säilitada identiteeti, mille lahustumist kardavad iseäranis väiksemad riigid. Seega oleks kultuur justkui nõrgeneva rahvusriigi asendaja. Teiselt
november) jpt. · Kevadine nigulapäev (9. mai)on õigeusu alal oluline kevadkülvipäev. · Heinamaarjapäev (2. juuli) oli heinateo orientatiir ja rukki- ehk külvimaarjapäev (15. august) rukkikülvitähtpäev. · Hoolimatta kiriku suunavast mõjust pole osa kirikukalendri tähtpäevi rahva seas vastuvõttu leidnud ega iseseisvat tähendust omandanud. Kõrvale on jäetud need , milleks puudus sisemine vajadus. 6 KULTUURIKONTAKTID. · Saartel ja Loode-Eestis on tuntud paavlipäev (25. jaanuar), talve poolitaja. · Populaarse madisepäeva vahetus läheduses paiknev talvine peetripäev (22. veebruar) pole saanud tuntumaks mujal kui Hiiumaal, veidi ka Läänemaal. · Ilmselt meremeeste kaudu on Eesti rannikualadele jõudnud teavet laasupäevas ehk klaasmusepäevast. Sel päeval kehtis meresõidukikeeld, et vee peal olijatega ei juhtuks halba.
· Sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai Balti Antandi aluseks. · Neutraliteedipoliitika- aitas vältida sõna Balti regioonis · üritati Saksamaale läheneda · balansseerumine Kultuur 15.Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. Vihik 1. kultuuri professionaliseerumine- Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuurialal töötades ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult Saksa ja Vene). Domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. 20. aastate algul valitses kirjanduses luule, alates 1925.a nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst, sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Estonia Vanemuine Tallinna draamateater Tallinna töölisteater Pärnus Endla Viljandis Koit Narvas Ilmarine Kuulsamad näitlejad olid:
Euroopa turul. Tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Kultuurielu Iseseivusaastate suurimaks saavutuseks loetakse kultuurielu arendamist. Suurt tähelepanu pöörati hariduse parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga – võõrkeeltsesse tõlgiti eesti kirjanduse teoseid, olümpiamängudel tõid eestlased koju 19 medalit. Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Haridus: loodi 6 – klassiline koolikohustus, haridustaseme tõstmiseks, pandi alus kutseharidusele. 1.detsembril 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Teadus: 1938. aastal asutatu Eesti Teaduste Akadeemia, mitmed Eesti teadlased saavutasid
Keisrid toetusid Rooma õigusele. 10. Rekonkista 711 - 1492 a. Rekonkista tähendab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhameedlastelt. Ristisõdasid peeti 7, millele lisaks laste ristisõda. (1096–1291) Sõdade põhjused: 1) paavsti võimu tugevdamiseks usuliste ja poliitiliste vaenlaste vastu 2) saada juurde maad 3) kristlaste pühapaikade vabastamine Palestiina aladel Tagajärjed: 1) kultuurikontaktid Lääne ja Ida kultuuride vahel 2) läänemaailma ja islamimaailma vaheline vaen 3) tutvuti võõramaa saadustega 11. Viikingiaeg oli Euroopa ajaloo periood 8.sajandist 11. sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubatsemise ja sõjandusega. Ühiskonna iseloomustas: ülerahvastus, välja oli kujunenud sugukonnavanematest ülikute võim, kuid mitte veel
ehituskunst. Muusika ja teatri algete vahendaja. Kirjanduse teket mõjutas poliitiline võim. Uute nähtuste tähtsam vahendaja rahvakultuuri jaoks linnad oma käsitööga ja mõisaühiskond. Uus usk jõudis mingil määral assimileeruda, omaks võeti ka igapäevases elus tarvitusele tulnud ühiskondlikud-õiguslikud mõisted. Suuremad muudatused tehnikas ja käsitöös. Kultuuri muutumise eel käib rahvastiku teisenemine, muutumine, liikuvus seos linnade, kaubanduse, sõjakäikudega. Kultuurikontaktid proosatraditsiooni tulek rahvaluulesse, mõned mängud ja ajaviited, muusikariistad. ÜS: Eesti kultuur võttis vastu suure hulga uuendusi osa assimileeriti ja seoti enda varasema rahvakultuuriga. Poliitiline ja kiriklik piir Liivi konföderatsiooni ja Venemaa vahel muutus püsivaks ja selgeks püsivaks sajandeiks. REFORMATSIOON ja LIIVIMAA RIIKIDE LAGUNEMINE Olulised sündmused: Vene-Liivi sõda, mis lagundas Liivimaa konföderatsiooni; Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile
2.Konstantinoopol-tänapäeva Istanbul Türgis. 3.Keel Bütsantsis-mindi üle ladina keelelt kreeka keelele. 4.Bütsantsi kunst esindab rohkem idamaist kultuuri. 5.Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis-kuppel ehitati nelinurkse ruumi peale esmakordselt, enne olid ümmargused. 6.Ristkuppelkirik oli tsentraalehitis ( ümmargused või hulknurksed, keskosas kuppel). 7.Ikoon-puutahvlile maalitud pühapilt. 8.Bütsantsi ja Kiievi kultuurikontaktid-Kiievi vürst Vladinir abiellus Bütsantsi printsessiga. 9.Andrei Rubljov-kuulus vene ikoonimaalija. 10.Puhas vanavene kunst-Kiievis, Moskvas, Novgorodis, Pihkvas. 11.Aleksander Nevski peakirik-stiil on bütsantsi oma, aga püstitati alles 19.saj lõpul, jäljendus, ei ole puhas.Venemaal kullatud sibulkuplid. 12.Vassili Blazennõi kirik Moskvas-legend:loojatel torgati pärast silmad välja, et nad ei saaks midagi nii ilusat enam luua. Romaani kunst. 1.Tuli kasutusele 19.saj
3. Bütsantsis kõneldi algul ladina keelt, hiljem mindi üle kreeka kellele. 4. Bütsantsi kunsti näitab Euroopaliku ja Idamaise kunsti segu. 5. Hagia-Sophia oli Konstantinoopolis esimene bütsantsi kunsti suurim saavutus kuna tal oli ristküliku kuju peale ehitatud kuppel. 6. Ristkuppelkirik oli tsentraalehitis. 7. Ikoonid on puutahvlile maalitud pühapildid. 8. Bütsantsi ja Kiievi-Vene riikide kultuurikontaktid hakkasid arenema siis, kui Kiievi vürst Vladimir abiellus Bütsantsi printsessiga. 9. Andrei Rubljov oli maailmakuulus ikoonimaalija, tema kuulsaim ikoon on Kolmainsus. 10. Vene linnades, näiteks Kiievis, Moskvas, saab imetleda ehtsas Vanavene stiilis ehitisi. 11. Aleksander Nevski peakirikut ei saa pidada Bütsantsi stiilis ehitiseks, sest see püstitati 19.saj. lõpul( jäljendus). 12
võeti vastu rahvusvähemlaste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuromavalitsuse loomist pidasid vajalikuks sakslased ja juudid, rootslased ja venelased hoolitsesid oma kultuuriliste huvide eest kohalike omavalitsuste kaudu. See täitis täielikult oma ülesannet, rahvusliku konfliktid olid tundmatud. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, loodi elukutselisi teatreid, koore ja orkestreid. Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Laienesid kultuurikontaktid soome-ugri hõimusuhted. 1920. algul oli kultuurielu kirev, vanemad järgisid traditsioonilisi stiile, nooremad meelsasti Euroopast eksporditud moodsaid suundi. Kirjanduselu: 20ndate algul luule, Siuru rühmitus, keskel proosa ja realistlik romaan (A.H.Tammsaare), 30ndatel ajaloolised romaanid. Arbujad nooremad luuletajad. Muusikaelu: sümf. suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud.
Kultuurielu üldisi arengujooni Moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Järsult suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv. Loodi elukutselisi teatreid, koore ja orkestreid. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine, laiem kasutamine. Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit jne. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. Tegutsesid mitmed kultuurikontakte edendavad ja vahendavad organisatsioonid. Prantsuse Instituut, Eesti-Rootsi Ühing, Eesti-Ungari Selts. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunstinäitused, külalisesinemised. 1920. aastail iseloomustas Eesti kultuurielu suundade paljusus, julge eksperimenteerimine. 1930. aastate teisele poolele sai iseloomulikuks elujaatava hoiaku propageerimine. Kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mida mõjutas enim Siuru rühm.
1925. aastal jõuti Kultuurkapitali loomiseni. See kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. Sellele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Laienesid kultuurikontaktid, valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. Tegutsesid mitmesugused ringid, seltsid ja koorid. 1930. aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus negatiivsed nähtused: kultuuri finantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. 5 Hariduselu
loomingust ning keskenduda loometööle. - Kutseühingute loomine- 1920-ndate aastate algusest hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone (näiteks Eesti Kirjanike Liit jne.). - Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elualade spetsialistide ettevalmistamine, kelledest andekamad said riiklikke stipendiumeid või sadeti välismaale ennast täiendama. - Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vene kultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. - Viljeleti aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri; linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. - Kehtstati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia (1925), mille alusel moodustati juudi ja saksa kultuurinõukogu, kes tegelesid omakelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega. - K
Pagulasühisk. sisepoliitilise elu täht. koostisosaks olid Välis-Eesti ajalahed. Saksamaal organiseeriti koos lätlaste ja leedulastele veel Balti Ülikool ja Balti Instituut. 1972. a. toimusid I ülemaailmsed eestlaste päevad Torontos. tegutses ka Eesti Maja ja oli ka väliseesti kirjandus.1950a hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga taasutma ehk isiklikud kontaktid.1959 a. avanes pagulastel võimalus turistina E külastada. Selleks oli vaja viisat. 1960 a muutusid tähtsaks kultuurikontaktid. Pagulastele anti välja ajakiri Kodumaa, Seda suunas 1960a loodud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee(VEKSA)- see oli KGB kontrolli all. Teaduslikud kontaktid- kodueestlasi hakati kutsuma teaduskonverentsidel eettekandeid pidama. Neid vahendas samuti VEKSA. Peale uusvenestamist muutusid suhted taas keeruliseks. E massiline Venem. rändamine sai alguse 19 saj. Suure väljarände(1958-1918) lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. E arvukus Venem
lange kokku. Etikett reguleerib välist käitumist, jättes motiivi puudutamata. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole, ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Erinevus seisneb ka selles, et moraali aktsioomid on püsivad, etiketi reeglistik võib juba sajandi piires koruvalt muutuda. Tänapäeva multikultuurses maailmas on vajalik tunda erinevate rahvaste kultuurietikette. Sagenevad kultuurikontaktid tõstavad etiketi tähtsust. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Kasvõi näiteks ärikohtumistel, kui hilinetakse, siis tuleb arvestada, et jaapanlase puhul pole selles midagi imelikku, sest see vastab nende ärietiketile. Kuigi etikett ei muuda inimest paremaks ega õiglasemaks, teeb ta inimeste, sealjuures ka kutseesindajate suhtelmisel kergemaks ja meeldivamaks. EETIKAKOODEKS
Talupoja õiguslik seisund oli madalseisus, seda näitab 1739.a välja antud Roseni deklaratsioon. 1) Talupoeg on pärisori 2) kogu talupoegade vara kuulub tegelikult mõisnikule 3) koormised on puhtalt mõisniku määrata 4) mõisnikele kuulub kohtuvõim talupoegade üle. Kultuur 18.saj-l Kuigi Eesti oli Vene valdustes, siis vene kultuuri mõjudest jäid siinsed alad puutumata, sest siin oli Balti erikord: luteriusk, asjaajamiskeel saksa keel, kultuurikontaktid Saksamaaga tihenesid, sest läbi 18.saj (alates 1710.a) kohapeal ülikooli polnud ja baltisakslased käisid ülikooliharidust omandamas Saksamaal. Siia tuli ka riigisakslasi, kes pärit saksamaalt, sest baltikumis oli puudus haritlastest (arstid, juristid, kirikuõpetajad) ja siin olid ka teenimisvõimalused paremad. Kui varem Rootsiajal oli luterluses lubatud ainult ametlik vool, siis Vene võim luteriusus toimuvasse vahele ei seganud ja seetõttu levisid erinevad usuvoolud. Kehtis 1686.-1832
· Riik andis raha kultuuri arendamiseks · Kultuurkapitali laekusid vajalikud summad tubaka ja alkoholiaktsiisist · Välismaalastele anti kultuuriautonoomia · Välja kasvas kõrgprofessionaalne rahvuskultuur: järsult suurenes kirjanike, kunstnike, luuletajate, näitlejate arv. Loodi teatreid, orkestreid, koore. · Põhikoolist kõrgkoolini oli võimaldatud emakeelne haridus see suurendas kõikide elualade spetsialistide arvu · Kultuurikontaktid laienesid ja vabneti vene ja saksa mõjutustest · Domineerima hakkab inglise/prantsuse kultuuriorientatsioon · Süvenesid soome-ugri hõimusuhted · Kümnendi keskel pääses maksvusele uusrealism Kirjanduselus valitses 1920. Aastatel luule, Siuru rühmitus. Kümnendi keskel tõusis esile proosa, ennekõike realistlik romaan (A.H.Tammsaare). Samuti omandasid tuntuse mitmed ajaloolise romaani viljelejad. Samal ajal kerkis esile ka noorsoo
riik, kus rahvusvähemustele kindlustati sedavõrd suured õigused Kultuurielu üldisi arengujooni *Omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kuluurielu, mille käigus kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur *kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja selle kasutamisvaldkonna laiendamine *Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu suhteliselt ahtasse voolusängi *1920. aastate algul oli eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine *Kultuurielu uuendamine mõjus värskendavalt ja laiendas oluliselt kultuuritarbijate ringkonda
annaabi.ee 
