KAANANIMAA JA IISRAEL : MONOTEISMI TEKE (0)

KAANANIMAA JA IISRAEL : MONOTEISMI TEKE
Vahemere idaranniku alad – tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestina – olid vanaajal tuntud Kaanani nime all. See nimi tähendab akadi keeles purpurmaad ja tuleb sellest,et sealsel rannikul elavaid tigusi kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Purpurriie oli seal peamiseid eksportkaupu.
KAANANI

• Kitsas maariba – vahemere ja araabia kõrbe vahel.
  
• Vihma piisavalt ja vihmametsad on pakkunud suurepärast laevaehitus materjali.
  
• Vanimaid põllundus piirkondi ja siinsed olijad said vanal ajal tuntuks oivaliste meresõitjatena.
  
• Naabrid tundsid huvi Kaanani kaupade ja tooraine vastu- purpurriiet eksporditi Egiptusesse ja Mesopotaamiasse.
  
• Kuna Kaanaimaa asus maa – ja mereteede ristumiskojas ,siis tahtsid nii Egiptus kui Mesopotaamia teda enda võimu alla saada. Tekkisid tihedad kultuurikontaktid.
  
• Sellisel taustal arenes Semiidi sugu rahvaste oma tõenäoline kultuur. Mille mõju on mitmes valdkonnas tunda tänapäevani.
  

FONIIKIA LINNRIIGID

• Kaanan oli territoriaalselt killustanud.
  
• Peale sisemaariikide mängisid erilist rolli ka rannikul aruvad väikesed, rikkad, mõjukad Foniikia linnriigid. ( nt Byblos ,Siidon,Tüüros)
  
• Nende peamine rikkus tuli Ees- Aasia , Egiptuse ja Vahemeremaade trantsiitkaubandus.
  
• Foniiklased olid esimese aastatuhande algul eKr kõige osavamad meresõitjad.
  
• Rajasid hulganistki kolooniaid ( Küpros ja kaugemale Vahemere äärde)
  
• Kõige tugevamaks sai Kartaago Aafrika põhjarannikul – Foniikia territooriumid pidid taluma palju võõrvõimu. ( asüürlased,uus-babüloonia ja pärsia)
  
• Foniikia sisekorraldustest teatakse vähe, aga arvatavasyi juhtis linnriiku ja juhtis sõjaväge kuningas.
  
• Foniikias olid ka rahvakoosolekud, kus vabad kodanikud said mõjutada riigi poliitikat.
  
• Kuskil pole, aga kirjas ,et suur tähtsus oleks old preesterkonnal, arvatavasti oli seal suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel.
  
• Foniikia kultuuri silmapaistvaim saavutus on esimese tähestiku leiutamine ( 2 aastatuhandel eKr.) Tähestik sai alguse piltkirjast nagu kõik teisedki tähestikud. Märgid hakkasid siin tähistama üknes häälikuid – esmalt märkisid nad silpe. Semiidi keelad on väga kaashääliku rohked – leitigi, et piisab silbi keskse kaashääliku tähistamisest. Täishäälikud mõeldi juurde. Kujuneski 22 kaashäälikut koosnev tähestik. See oli lihtsam , kergemini omandatav, nii sai kirjutamine ja lugemine võimalikuks ka laiemale ühiskonnale.
  
• Juba varakult lõid Kreeklased selle põhjal ka oma alfabeedi.
  

HEEBREALASED JA ISRAELI RIIK

• Kanaani lõunaosas elasid Semiidi soost rändkasvatajad 2 aastatuhandel eKr.
  
• Juutide esivanemad
  
• Pärimuse järgi on nende esiisa Aabraham tulnud Kaananisse Mesopotaamiast.
  
• Aastatuhande keskpaiku sattus osa heebrealasi , iisraellasi Egpitusesse.
  
• 13.saj lahkusid iisreallased oma juhi Mooosese eestvõttel Egiptusest – pöördusid tagasi Kaananimaale.
  
• 10.saj algul ühendas iisraellaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla. Tekkis Iisraeli riik. Tema poja Saalomoni käsul rajasti pealinna Jeruusalemma Jahve tempel – sai nende peamine religioosne keskus.
  
• Nende mõlema ajal oli see tugevaim riik Kaananis. Saalamoni surma järel lagunes see põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks.
  
• 8.sai vallutasid asüürlased põhjapoole. Asustasid oma impeeriumi eripiirkondasesse.
  
• Juuda riik langes 6.saj Uus-Babüloonia riigi alla. 586 eKr purustas Babüloonia kuningas Nebukadnetsar 2 Jeruusalemma ja käskis hävitada Jahve templi. Palju rahvast küüditati Mesopotaamiasse – Paabeli vangipõlve nagu juudid on seda nimetanud. Kui U-Babüloonia riik oli Pärsia alla langenud pääsesid võõrsile asustatud kodumaale . Taastati tempel ja jätkati tavapärast elu. Kuna enmus olid endise Juuda riigi elanikud ja pärisesid iisraelu juuda hõimust võib neid nimetada sellest ajast Juutideks.
  

VANA TESTAMENT

• Iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas on Vana Testament. Saj vältel kir ja kokkuseatud heebrikakeeles tekstide kogum.
  
• Tähestiku algusest pärinevad u vana testamendi kõige varasemad osad. Suur osa sellest valmis Paabeli vangipõlves ja lõpliku kuju omandas ta u 3.-2. Sajandil eKr.
  
• Vana Testamendis kirjeldatakse kuidas jumal lõi maailma ja esimestest inimestest Evast ja Aadamast nende järeltulijast ning suurest veeuputusest millega jumal tahtis inimkonda hävitada. Ainult silmapaistnud Noale andis ta sellest kavatususest teada, käskis ehitada suure laeva ja koguda sinna paarikaupa kõikide elusolendite esindajad ,et päästa inimkond ja loomariik täielikust hävingust. Need legendid on suuremal osal võetud Mesopotaamiast. Sellele loole järgneb Iisraeli rahva ajaloo üksikasjalik ülevaade. Kuid eks kõike seal raamatust ei saa tõeks pidada. Sisaldab veel Iisraelaste seaduste ja religioossete ettekirjutuste põhjalikku kogu, morraljuhiseid, tulevikukuulutusi, õpetlikke lugusid , luulet jne. Kokku moodustab see iisraelu ja juudi rahva religioosse ja kultuurilise pärandi 3.saj eKr.( tõlgiti kreeka keelde)(Hiljem sai tast ka ristiusu pühakirja piibli osa)
  
• Iisraelased austasid varasest ajast ühte jumalat Jahvat. Nad uskusid,et ta oli sõlminud lepingu nende esiisa Aabrahamiga. Lepingu järgi lubad neid toetada ja andis Kaanimaa nende valitsuse alla, nõudis vastutasuks kuulekust ning kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Esialgu ei pidanud iisraelased teda kogu maailma jumalaks, teistel rahvastel olid ka oma jumalad, aga nad ei tohtinud neid austada. ( astusid mõnigi kord keelust üle). Rikuti lepingut ja tõi kaasa karistuse. Ajajoksul muutus nõue rangemaks ja veenduti rohkem,et ta on ainus maailma jumal – hakati pidama kogu maailma loojaks ja valitsejaks. Iisraelastel kujunes 1 aastatuhandel keskpaigaks eKr välja tõeline ainujumalakultus – monoteism (ainusjumal)
  

MOOSESE SEADUS

• Seaduse osa moodustasid 10 käsku, mis võtsid lühidalt kokku iisraellaste peamised religioosed eetilised tõekspidamised – kinnitasid ainujumala kultuse, keelasid jumala kujutamise, käskisid igal seitsmendal puhata ning sätestasid põhimõtteliselt isiku, omandi ja perekonna kaitse. Käskudele lisandusid ettekirjutused erinevamates eluvaldkondades. Need käsud on tegelikult sündinud hiljem Moosese ajast,aga kuna kuulutas Jahve need just Moosesele, siis nimetatakse neid tänapäevani nii.
  
• Hammurapi ja Moosese olid sarnased nii kehtis Moosese seaduses Hammurapi koodeksist tuntud silm silma , hammas hamba vastu põhimõte. Perekonnaõiguses on samuti näha Mesopotaamiast tuttavat mehe eelseisundit. Mees võis võtta mitu naist, naistelt aga nõuti ranget abielutruudust.
  

PROHVETID

• Aja jooksul suurenes aga ka iisraeli ühiskonna kihistatus. Vaesemad inimesed olid tihti sunnitud rikastelt võetud laenu katteks loovutamaoma maatüki või enda orjaks müüma. Teine oluline nihe iisrelu ühiskonnas puudutas usulisi tõekspidamisi. Pärast Moosese aega hakkasid iisraelased austama ka teisi jumalaid. Isegi kuningad lasid templitesse paigutada teiste jumalate altareid. Moosese sadusest oli taganetud ja kõiki õnnetusi tõlgendati kui Jahve õiglast karistust lepingu rikkumise eest. Säärase seletusega tulid rahva ette tulihingelised jutlustajad – prohvetid.
  
• Nad olid veentunud, et edastavad jumala tahet ega peljanud selle nimel valitsejategagi vastuollu minna. Nad nõudsid ranget moniteismi. Kunagi sündivat Taaveti soost salvitud kuningas Messias. Kes taastab iisraeli muistse hiilguse. Pärast seda saabub tuhandeaastane rahuriik , kus kõik elavad vennalikult. Prohvetite kuulutused messija ja saabuva rahuriigi kohta avaldasid suurt mõju juutide maailmavaadetele ja valmistasid pinda kristluse tekkeks.