Kordamisküsimused 12.kl „Eesti Vabariik“ (0)

Kordamisküsimused 12.kl „Eesti Vabariik“
1.Valige Eesti poliitikaelus 3 olulist sündmust ajavahemikus 1930-1939. Dateerige need ning põhjendage oma valikut.

• Uus põhiseadus jaanuar 1934. – laienesid riigipea võimupiirid, muutus valitsuse struktuur
  
• Vaikiv ajastu sügis 1934. – suleti vabadussõjalaste liidud, alustati riigi valitsemise põhjalikku ümberkorraldamisega
  
• Presidendiks sai K.Päts aprill 1938. – Eesti Vabariigi esimene president
  

2.Nimetage 5 poliitilist erakonda EV-s 20.aastatel.

• Põllumeeste kogud - K.Päts
  
• Eesti Rahvaerakond – J.Tõnisson
  
• Eesti Tööerakond – O.Strandmann
  
• Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei(ESTP) – A.Rei
  
• Asunike Koondis – O.Köster
  

3.Võrrelge Eesti põhiseadusi.
1920. aasta P.S.
1934. aasta P.S.
Riigipea ametinimetus
Riigivanem
president
Parlamendi liikemete arv
100
120
Parlamendi valimisviis
Proportsionaalne
Majoritaarne
Kelle ees vastutas valitsus
Riigikogu ees
Presidendi ees
Parlamendi kodade arv
1
2
4.3 muutust, mis toimusid EV valitsemises 1930. Aastail võrreldes 1920. Aastatega. Kuivõrd iseloomulikud olid vaadeladaval ajajärgul sellised muutused kogu euroopale ?
Riigivanemale anti lisaks peaministri ja esindaja rollile ka vetoõigus ning õigus Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata.
Valitsus muudeti kahekojaliseks.
1931. a hakkasid erakonnad liituma , et valitsemis olukorda parandada, 1920. a-tel oli palju erinevaid erakondi.
5.Kirjuta 3 „vaikiva ajastu“ tunnust, põhjenda miks need ei sobi kokku demokraatiaga.

• Oli keelatud poliitiliste erakondade tegevus - ainupartei
  
• Tsensuur
  
• Riigi kontroll
  
• Demokraatia asendus autortaase diktatuuriga
  

6.Tõestage 3 näitega, et Eestis toimus aastail 1920-1940 tormiline kultuuri areng, nimeta sellise arengu 3 peapõhjust.

• Laienesid kultuurikontaktid, ning eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest
  
• Kehtestati kohustuslik 6-klassiline algkkool
  
• Maailmakuulsaks said paljud Eesti teadlased, tutvustati eesti kultuuri välismaal
  

Peapõhjused:

• Eesti kultuur sai riikliku tähelepanu
  
• Loodi Kultuurikapital
  
• Kaasajastati eesti keelt
  

7.Kuidas aitas Eesti riik aastail 1920-1940 kaasa professionaalse kultuuri arengule?

• Eesti keele kaasajastamine
  
• Andekamatele määrati riiklike abirahasid
  
• Andekaid Suunati välismaale ennast täiendama
  
• Valmistati ette kõigi elualade spetsialiste
  

8.Tooge esile väljapaistev kultuurisaaavutus EV perioodist järgnevatest kultuurivaldkondadest

• Haridus – haridusreform , eesti keelne haridus
  
• Rahvusteadus – „Eesti Entsüklopeedia“ ; Hinnati ümber Eesti ajalugu
  
• Kirjandus – tekkis kirjandusrühmitus „Siuru“, uusromantistm asendus uusrealismiga
  
• Muusika – Eesti Lauljate Liit, 1. Eesti Ooper E. Aava „Vikerlased“
  
• Sport – Eesti Spordi Keskliit, Eesti mängud, osaleti olümpiamängudel
  

9.Millised probleemid kerkisid esile Eesti hariduselus 1930- ndatel aastatel? Millest olid need tingitud? Mida võttis riik ette nende lahendamiseks?

• Puudusid hooned ja piisava ettevalmistusega õpetajad - ehitati juurde koolimaju
  
• Haritlaste üleproduktsioon – piirati vastuvõttu gümnaasiumisse ja ülikoolidesse
  
• Haridusreform – 6-klassiline algharidus muudeti 4-klassiliseks, seega tasulise õppe aeg pikenes- lisaks kolmele kooliastmele loodi 2 erinevat suunda
  

10.Too välja 3 muutust, mis toimusid EV majanduselus 1920-1930 võrreldes ajaga , kui Eesti oli Venemaa osa? Millest need olid tingitud?

• Mindi üle põllumajandusele, sest tööstus oli liiga kulukas ning puudus tooraine .
  
• Rahareform , selleks et vältida kriisi kordumist, korraldati ümber rahandus ja pangandus-tuli kasutusele kroon
  
• Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturule ja hiigelettevõtete asemel rajati uusi väiksemaid.
  
• Põllumajanduslik tootmine struktureeriti ümber- varem peterburi turule läinud lihaveised ja rasvasead asendusid piimakarja ja peekonseadega.
  

11.Iseloomustage Eesti majanduslikku arengut 1920. aastatel
1920. aastate I poolel: põllumajanduses tegutses ca 65% elanikkonnast, väliskaubanduses orienteeruti Venemaa turule, Loodi rahandussüsteem-võeti kasutusele Eesti mark.
1920. aastate II poolel: kärbiti riiklikke kulutusi, lõpetati suurtööstuse arendamine,peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus, väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turule, välislaenuga teostati rahareform-võeti kasutusele kroon.
12.Iselooomustage Eesti majanduslikku arengut majanduskriisi aastatel
Riigi majandus käis alla. Langesid kaupade hinnad, Eesti kaupade turg ahanes, talurahva sissetulekud vähenesid, siseturg kuivas kokku.
Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks ja riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse.
13.Milliste välispoliitiliste vahenditega püüti kindlustada Eesti julgeolekut 1920. aastatel?

• Otsisti toetust Lääne Suurriikidelt- - suuri lootusi pandi Inglismaa peale
  
• Taheti luua Balti Liit– sellest ei tulnud midagi välja ning loodi ainult Eesti-Läti liiduleping
  
• Astuti Rahvasteliitu
  

14.Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda 1930. aastail.
Eesti välispoliitiline olukord oli väga pingeline . Eesti vajas tunnustamist teiste riikide poolt- 1922 aastaks olid kõik riigid tunnustanud Eesti. 1921. Aastal astus Rahvasteliitu. Eesti oli ohustatud Saksamaa ja Venemaa poolt. Eesti tegi esialgu panuse suhete normaliseerimisele Venemaaga.