Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Cary Karp (Roots)i; Minna Kaukonen (Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Soome); Malbert Daniel (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Teresa Rodriguez Gonzalez (Rahvusraamatukogu, Madrid, Hispaania); Marius Snyders (Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium, Madalmaad); Gert Van Tittelboom (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia). Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Kavandi versioon 1.2 6. november 2003 Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. Töörühm Üldkoordineerimine Rossella Caffo, projektijuht Isabelle Dujacquier, kasutajate vajadustest lähtuvate kultuurialaste veebirakenduste sisu ja kvaliteedikriteeriumide piiritlemise töörühma koordinaator
Kuidas ma näen globaliseerumist kultuuris Globaliseerumist mõistetakse kui majandus- ja kultuurialaste sidemete laiendamist ülemaailmsel tasandil. Lisaks majandusele ja kultuurile hõlmab see keskkonnaprobleeme ja poliitikat. Kuidas aga näha globaliseerumist kultuuri arvesse võttes? Läänestumine ehk ameerikalike põhimõtete levimine muudesse kultuuriruumidesse, on oma teega jõudnud Eestisse. Lisaks televisioonile, muusikale, toidu- ja poekettidele, on see imbunud ka Eesti inimese alateadvusesse. Paljude noorte puhul on märgata uut segakeelt, täpsemalt öeldes slängi
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- kogu maailma haarava majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine side- ja transporditehnoloogia arengu tulemusena Globaliseerumine vajalik: 1.Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö 3.Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine 4. Pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustöö · Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta.
Globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine. Globraliseerumise juures on see hea, et raha, info ja kaubad liiguvad kiiresti kõikide riikide vahel. Halb aga kultuurilise mitmekesisuse vähenemine, globaalprobleemid ning ülemaailmastuv terrorism. Globaliseerumise positiivseks nähtuseks on rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu. Tänu sellele näiteks Euroopa Liidus puudub eksportkaupade maksustamine. Ka kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas
Eesti majandus ja globaliseerumine Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste
Kontrolltöö Silver Sepp 12r 1. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. 2. Iseloomusta infoajastu globaalset tööjaotust: Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Järjest enam tooteid valmistatakse palju eri riike hõlmavas koostöös. Eriti on arenenud teenindussektori harud. 3. Nimeta toote valmistamise etapid. a) Uurimis ja arendustegevus
Geograafia kodune kontrolltöö 1.Mis on globaliseerumine ja mis on selle eeldused? Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena . Globaliseerumise eeldused: · Riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine · Side-ja infotehnoloogia areng · Transpordi areng · Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Kuidas on turism seotud teiste majandustegevustega? Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandusharudega nagu transport, majutus, toidlustus, meedia, meelelahutus jm
Eesti kodanikke, kes: - elavad Eesti territooriumil; - omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga; - erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omapära, religiooni või keele poolest; - on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. · Vähemusrahvusse kuuluvate isikutel on õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. · Vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus säilitada oma etniline kuuluvus, kultuuritavad, emakeel ja usutunnistus. · Keelatud on rahvuskultuuri tavade ja usukommete halvustamine ning nende täitmise takistamine, samuti tegevus, mille eesmärgiks on vähemusrahvuse sunniviisiline ümberrahvustamine. Väärtushinnangud · Tänu küsitlustele selgus, et väärtushinnangutest oli kõigis
jaotamise. Energiavarad loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Euroopa Liit Euroopa arenenud riikide majandusühendus. Fordism uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt. Geotermaal e maa soojusenergia maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Globaliseerumine e üleilmastumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Import kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Industriaalühiskond e tööstusühiskond töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Industrialiseerumine üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Infoühiskond ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus
geograailisest, inimtekkelisest eelistest. Piirkonnad spetsieeruvad vaid nendele kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Põhja riigid arenenud tööstusriigid Lõuna riigid arengumaad Arenenud riik heaolumaa Aregumaa vähe arenenud maa Globaliseerumine üleilmastumine. kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine eelkõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Rahvusvaheline ettevõte firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suurenmgi kui väiksetel rahvusriikidel Kaubandusbilanss kaupade sisse ja väljaveo hinasummade tasakaal mingis ajavahemikus. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja. Kartell
Pagulaste/põgenike, välismaalaste ja võõrtöötajate õigused ● 7. Vangide ja kinnipeetavate õigused ● 8. Puuetega inimeste õigused ● 9. Psühhiaatria ja inimõigused ● 10. Õigus arengule ● 11. Õigus rahule ● 12. Õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale Instrumendid rahvusvahelisel tasandil ● Inimõiguste ülddeklaratsioon ● Kodaniku -ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ● Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt Euroopa regioonis ● ÜRO ● Euroopa inimõiguste konventsioon Arengukoostöö eesmärk ● 1) edendada sotsiaal - majanduslikku olukorda ● 2)kõik riigid ja organisatsioonid, kes oma toetust arengukoostöö valdkonnas pakuvad, võivad nõuda arenguabi eeltingimusena inimõiguste olukorra parandamist INIMÕIGUSTE KAITSE EESTIS ● Oma õigusi saab kaitsta järgnevalt: ● 1) pöördudes õiguskantsleri poole
geograafilistest, sh. ka inimtekkelistest eelistest. Koloonia Riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teistest riikidest emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. iseseisev-,sõltuvindustrialiseerimine, Tootmisviis Turumajandus majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel. Globaliseerumine e. Üleilmastumine kogu maailma haarav majandus-ja kultuurialaste kontaktide laiendamine ennekõike side-ja transpoditehnoloogiate arengu tulemusena. Primaarne Sekundaarne Tertsiaarne sektor
7. Esimesed tõsisemad katsed aafriklaste ristiusku pööramiseks tehti juba 15.saj Kristluse võidupaik Kongos 1. Esimesed Portugali ekspeditsioonid toimusid Kongosse juba 1482.a 2. Eriti suured muudatused leidsid aset Afonso I valitsusajal a. Portugal saatis sinna misjonäre, töömehi: (kiviraidureid ja puuseppi) , kes aitasid ehitada pealinna. 3. Portugallased aitasid Kongo valitsejal koostada kultuurialaste muudatuste kava, milles kõige tähtsamal kohal oli ristiusu juurutamine ja haridussüsteemi organiseerimine. a. Pealinnas rajat kool 400-le õpilasele (esmajärjekord õukondlaste lapsed) b. Valitseja poeg Enrique saadeti Portugali ning peale õpinguid kloostrikoolis pühitses Rooma paavst ta piiskopiks. 4. Kõik need muudatused nõudsid suur väljaminekuid, mida püüti korvata orjade
Majadndustase stabiilne Majandustase kohati puudub Madal tööpuudus Kõrge tööpuudus Globaliseerumine muudab põhja-riigid Globaliseerumise käigus jäävad veel rikkamaks vaesemaks, kihistumine veel suurem 4. Mis on globaliseerumine, põhjused, positiivsed ja negatiivsed pooled ühiskonnale? · Globaliseerumine- kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena · Globaliseerumise põhjused; side- ja transpordi vahendite kiire areng, internet, lennuühendus, kadusid ära kolooniad, vaba kaubandus · Plussiks on hea läbisaamine inimeste vahel, miinuseks igasugu probleemide teke, plussiks see, et on suuremad arenemisvõimalused, miinuseks, et jäetakse oma riigi
näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud.
Globaliseerumine Globaliseerumine Milliseid mõtteid need pildid tekitavad? Globaliseerumise mõiste Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine ehk üleilmastumine, ülemaailmseks muutumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine (inimeste liikumise ja kaubavahetuse kasv alates 1970. aastatest). Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud "globaalseks külaks". Üleminek globaliseerumisele Ülemineku infoajastule tingis tehnoloogiline murrang 20. sajandil (tv lk 10 ül 1): 1) tuuma- ja kosmosetehnoloogia areng; 2) sidetehnoloogia ja telekommunikatsiooni kiire areng; 3) arvutite kasutuselevõtt andmetöötlus; 4) lennunduse jm transpordi kiire areng.
Agraarühiskonna alguses põllumajanduse hõive 90% tööstus 8% ja teenindus 2%. Industriaal e tööstusühiskond põllumajandus 20% teenindus 20% ja tööstus 60%. Infoühiskonnas põllumajandus 7% tööstus 30% teenindus 63%. Nb! Teenindussektoris inimesed peaksid töötama IT- s, rahanduses.. s.t nad peaksid olema valgekraed. Mida suurem on hõivatus teenindussektoris valgekraede osas seda arenenum on riik. Globaliseerumine. Globaliseerumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Globaliseerimise käigus rikkamad riigid muutuvad veel rikkamaks ja vaesed veel vaesemaks. Eeldused: *transpordi areng *rahvusvaheline tööjaotus *interneti levik Rahvusvaheline tööjaotus. 1) Uurimus ja arendustegevus toimub kõrgesti arenenud riigis, sest nõuab palju raha ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. 2)Detailide valmistamine toimub piirkonnas kus on odav kuid piisava kvaliteediga tööjõud
näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidamis ja transpordivahenditele. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud
kapitalivood,olid loodusvarade poolest rikkad ning spetsialiseerusid tööstusele.Ehitati üles riiklik haridus-,tervishoiu-,sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Lõuna riigid 20.saj.alguses: selle moodustasid majanduslikult sõltuvad riigid ehk kolooniad,peamiselt valitses agraarne tootmisviis,industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus-ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporttehnoloogiate arengu tulemusena. Toote valmistamise etapid ning tööjaotus 1.Uurimis-ja arendustegevus (tegelevad hästi arenenud riigid) 2.Detailide valmistamine(kasut. odavat tööjõudu) 3.Kokkumonteerimine(tehakse odava tööjõuga) 4.Müük ja hooldus(paikneb tarbijate lähedal)
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides
territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega Ettevõtlusvõrgustik ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. Geograafiline tööjaotus ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest sh. ka inimtekkelistest eelistest. Globaliseerumine e. üleilmastumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena Inflatsioon üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse langus Investeering majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmes jms.) kui ka mittemateriaalsed investeeringud (haridus ehk "inimkapital", uuringud jms). Finantsterminina on investeering väärtpaberite ehk
mis teisisõnu tähendab teadmiste andmist ning noore inimese ettevalmistust hiljem iseseisvas elus hakkama saada. Olen veendunud, et piirkonniti ja paikkonniti on koolil erinev roll. Siinkohal lähtun kirjutises oma elukoha lähedasest koolist, mis asub maapiirkonnas ja milles ma ise töötan. Väikeses maakoolis on koolile seatud suured ootused ja ülesanded, sest kool peab tegelema nii õpilaste ja täiskasvanute sh noorte õpetamisega/koolitamisega, kultuurialaste teemadega kui ka sotsiaalprobleemidega. Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud. Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised teadmised jõukohased. Õpilased on erineva intelligentsuse tüübi, omandamisviisi, õppimisvõime, omandamise kiiruse, lugemisoskuse, huvide, motiivide ja kalduvustega. Sageli jääb õpetuse sisu lapsele elukaugeks ja on liialt akadeemiline.
ühendriikide ja Mehhiko kaubandusühendus. ASEAN-Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. Arendada ja kiirendada liikmesmaade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd. OPEC-Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Toorainekartell, mis on moodustunud naftat tootvate arengumaade ühendusena, kaitsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. 41.Globaliseerumine: ehk üleilmastumine.Kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Mõju: Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine Arengumaale- kapitali sissevool; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste koolitused- haridustase tõuseb; roost's- sageli nõrgad keskkonnanõuded. MÕISTED
toote(tootegrupi) valmistamisega. Ettevõtlusvõrgustik - ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. Geograafiline tööjaotus ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest ja inimtekkelistest eelistest. Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Investeering - majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel. Kapital - raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida inimese isikliku või talle kuuluva ettevõtte arengusse.1)füüsiline vara 2)finantskapital. Liiderfirma - ettevõtete vahelist kooperatsiooni korraldav ja kooskõlastav firma
väärispuit, + orjad). Olulisemaks euroopaliku kultuuri elemendiks Aafrikas muutus kristlus. Tähelepanuväärseks osutus eurooplaste kristlik misjonitegevus Kesk-Aafrikas Kongo jõe alamjooksul,kus asus Kongo riik.Esimesed Portugali ekspeditsioonid sellesse piirkonda toimusid juba aastatel 1482-1494.Nad võeti hästi vastu ning Kongo valitseja ja mitmed ülikud tema lähiskonnast lasid end ristida.Portugallased aitasid Kongo valitsejal koostada kultuurialaste muudatuste kava-kõige tähtsamal kohal oli ristiusu juurutamine ja haridussüsteemi organiseerimine.Pealinnas rajati kool 400-le õpilasele. Enamik rahvast jäi truuks traditsioonilisele hõimuusundile: fetisite kummardamisele,esivanemate kultuseleja kohalike jumalate austamisele.See teravdas suhteid portugallastega ning lõputud sõjad laastasid maa.17.saj lõpul oli Kongo pealinn mahajäätud.18.saj algus tõi kaasa kristluse
nimetatud hüvedel on suur mõju majandus-ja sotsiaalpoliitikale ning eelarve kujundamisele. Kuna seadusandjal on sotsiaalsete õiguste tagamisel suur otsustusõigus, saab ta arvestada ka riigi käsutuses olevate ressurssidega. Riik saab hüvesid pakkuda vaid selles ulatuses, milleks tal vahendeid jätkub. Esimesed rahvusvahelised konvensioonid lähtusid sarnasest põhimõttest, näiteks majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti kohaselt on õiguste tagamine seatud sõltuvusse piisavate vahendite olemasolust (art 2 lg 1). Vahendite olemasolu või puudumist ei rõhuta enam Euroopa Sotsiaalharta, nähes ette, et riik peab õigused üldjuhul tagama kohe, sõltumata majanduslikest võimalustest. Vaid teatud õiguste puhul aksepteerib Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee nende dünaamilist iseloomu, mis paneb riigile kohustuse tegutseda täieliku õiguste realiseerimise suunas
Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine. “külmal sõjal” oluline roll, kuna suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate väljaarendamiseks. võõrtöölised, globaliseerumine ehk üleilmastumine: kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena tööjaotuse suurenemine – järjest kitsam spetsialiseerumine, tarbimisühiskond, Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia) äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese
Too näiteid. Ühetasandiline omavalitsussüsteem- kohalikud omavlitsused sõltuvad vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksustest Mitmetasandiline omavalitsussüsteem- piirkondlik omavalitsus(maakond, osariik) jaguneb väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks( linn, vald ) 3. Mis on kultuuriomavalitsus? Vähemusrahvusse kuuluvate isikutel on õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. • Vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus säilitada oma etniline kuuluvus, kultuuritavad, emakeel ja usutunnistus. • Keelatud on rahvuskultuuri tavade ja usukommete halvustamine ning nende täitmise takistamine, samuti tegevus, mille eesmärgiks on vähemusrahvuse sunniviisiline ümberrahvustamine 4. Kirjelda kohaliku omavalitsuse ülesehitust? Kuidas moodustatakse erinevad struktuuriüksused? 5. Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded?
Arenenud kodanikuühiskond (avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühistegevus) Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse leevendamine on inimeste üldine heaoluseisund. See seisukohalt põhineb heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadustel, tasuval tööl. 6. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid (vähemalt 5) ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt Euroopa sotsiaalharta INIMÕIGUSTE JA PÕHIVABADUSTE KAITSE KONVENTSIOON ÜRO Lapse õiguste konventsioon 7. Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga
Töö teine osa keskendub autori omapoolsele hinnangule ja ettepanekutele selle valdkonna kohta. 4 1. KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR-SPORT 1.1. Valdkonna eesmärgid, vahendid ja tegevusvariandid Iga kohaliku omavalitsuse üheks põhilisemaks ülesandeks on arendada kohalikku kultuuri ning sporti. See tuleneb sellest, et iga siseministeeriumi valitsemisalas oleva maavalitsuse põhitegevuseks on lisaks teiste ülesannete täitmisele ka kultuurialaste ja spordialaste ülesannete täitmine (Regionaalhaldus 2011). Samas tuleneb see ka Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast. Seal on kirjas, et kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust (Euroopa kohaliku omavalitsuse ... 2011). Kultuurile ja spordile tuleb palju tähelepanu pöörata ning seda valdkonda arendada, sest
Erialases kirjanduses nimetatakse seda ka universaalseks inimõiguste koodeksiks (Universal Code of Human Righs) Inimõiguste kaitse ÜRO raames ÜRO inimõiguste dokumendid 1966 võeti vastu järgmised dokumendid: Kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti I protokoll (individuaalkaebuste menetlemine); Kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti II protokoll (1989); Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt Jätk 1 Orjuse ja muu sunniviisilise töö keelamise rahvusvaheline konventsioon (1956); Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon (1948); Piinamise ja muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis ja karistamisviiside vastane konventsioon (1984); Jätk 2 Rahvusvaheline konventsioon rassilise diekrimineerimise kõigi vormide
maailmas Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 3. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 4. Euroopa inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950); 5. Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). 5. Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused
oodatavat eluiga. Geograafiline tööjaotus- piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil parimad eeldused. Rahvusvaheline firma- ettevõte, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel riikidel. Globaliseerumine- ehk üleilmastumine, kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. SKT- sisemajanduse kogutoodang, aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. Majanduse struktuur- riigis või piirkonnas väljakujunenud majandusharude vahekord. Selle
sobivas suunas. Kordineerib nafta eksporti. EU Euroopa Liit NAFTA ASEAN OPEC 1 7. Globaliseerumise olemus ja too näiteid selle mõjust arenenud maadele ja arengumaadele. 7.1. GLOBALISEERUMINE - e. üleilmastumine iseloomulik infoajastule. Kogu maailma haaravmajandus-, teadus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine. Seda eelkõige side- ja transpordivahendite kiire arenemise tulemusena. Tööjõu liikumise aktiivsus suurenab. Hoogustub rahvusvaheliste firmade tegevus. Seda tänu infotehnoloogia arengule (internet) - globalization Globaliseerumise eeldused riikide vaheline koostöö, rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine, side ja infotehnoloogia areng, transpordi areng. Riigi globaliseerumist iseloomustavad näiteks järgmised näitajad: 1
Kolm põlvkonda o I Kodaniku- ja poliitilised õigused – riik ei tohi võtta üksikisikult õigusi o II Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused – pekasid edendama indiviidi arengut, võimalus rikkaks saada o III Solidaarsusõigused „International bill of rights“ o Inimõiguste ülddeklaratsioon o Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt o Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt 13.11 – rahvusvaheline konflikt Andmeid konfliktide kohta: UCDP, AKUF, COW, Cascon (MIT), BICC Määratlused Kontseptuaalsed o Vägivald Operatsiooniline o Ulatus o Kvantitatiivne lävend Emotsionaalsed o Õiglase sõja teooria o Ius ad bellum ja ius in bello o Marksism o Patsifism ja bellitism Juriidiline Konflikti tüübid Ulatus
107 energiavarad - loodusnähtused ja maavarad, mida globaalne võrk - moodustub üle maailma tiheda on võimalik kasutada energiamajanduses. 66 te ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskus erikasutusega puuliigid - puuliigid, mille puhul test. 56 viljad, koor, mahl vms on vajalikum kui puit. 102 globaliseerum ine e. üleilm astum ine - kogu maa etnoregioon - etnilisel identiteedil põhinev ühis ilma haarav majandus- ja kultuurialaste kontak kondlik ja majanduslik kooslus, millel on osa tide laienemine ennekõike side- ja transporditeh riiklikke tunnuseid, noloogiate arengu tulemusena. 19 etnos - selgelt eristatava enesemääratlusega, ena haritav maa - põllumajanduses kasutatav maa, masti ühise keele ja /v õ i kultuuriga inimkoos- mille alla kuuluvad regulaarselt haritavad põllu lus
hoidma olukordi, kus neid õigusi üldse rikutaks. Siseriiklikud mehhanismid peaksid muutuma efektiivsemateks. Ei taheta luua uusi rahvusvahelisi mehhanisme, vaid probleemid tuleks lahendada riigis endas ja rahvusvahelisel tasandil tegeletaks ainult väga tõsiste probleemidega. 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil inimõiguste rahvusvaheline kaitse ÜRO ,,Inimõiguste ülddeklaratsioon", ,,Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt", ,,Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt", möödub 10 aastat kuni need jõustuvad, seejärel läheb aastaid, kui võetakse üksikasjalikud konventsioonid. Väga kauavõttev protsess. · Viiteid inimõigustest on ÜRO harta preambulas: inimväärikus, meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse tekkis reaktsioonina II MS julmustele. 1945. aastal oli väga
teadlikkusele oma õigustest. Kõige olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid on: · inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 11 · kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); · majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); · Euroopa inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950); · Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). Kõigi Eesti Vabariigi põhiseadusega ja rahvusvaheliste lepingutega tagatud inimõiguste
vabaduse, võrdsuse ja ühtekuuluvuse vaimus, pidades silmas, et eriline lapse kaitse vajadus nähti ette lapse õiguste 1925. a Genfi deklaratsioonis ja lapse õiguste deklaratsioonis, mille 20. novembril 1959. a võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti artiklites 23 ja 24), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti selle artiklis 10) (RT II 1993, 10/11, 11; 13) ning lapse heaolu eest hoolitsevate eriasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide põhikirjades ja asjakohastes dokumentides, pidades silmas lapse õiguste deklaratsioonis viidatut: laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi,
võrdsuse ja ühtekuuluvuse vaimus, pidades silmas, et eriline lapse kaitse vajadus nähti ette lapse õiguste 1925. a Genfi deklaratsioonis ja lapse õiguste deklaratsioonis, mille 20. novembril 1959. a võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti artiklites 23 ja 24), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti selle artiklis 10) (RT II 1993, 10/11, 11; 13) ning lapse heaolu eest hoolitsevate eriasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide põhikirjades ja asjakohastes dokumentides, pidades silmas lapse õiguste deklaratsioonis viidatut: laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi,
asendamine, sissetuleku täiendamine - esmane eesmärk h) Haridus sissetuleku täiendamine riigi poolt tehtud süsteemid nt stipendiumid, sõidutoetused E, f, g ja h uuemaaja koosseisud. Rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus - ÜRO - Rahvusvaheline tööorganisatsioon (ILO) - Euroopa Nõukogu - Euroopa Liit ÜRO a) Inimõiguste ülddeklaratsioon b) Majandus-, sotsiaal- ja kultuurialaste õiguste pakt ILO a) Konventsioon nr 102, sotsiaalkindlustuse miinimumnõuded mis riskid peavad olema kaetud, keda me peame kaitsma, annab tingimusi, nõudeid; kuidas peab olema toetuskaitse süsteem ülesehitatud, kas riiklik või poolriiklik olemas avalik-õiguslik juriidiline isik; Eesti ületab nõudeid, mis on konventsioonis kirjas; tööõnnetus ja kutsehaiguste skeem finantseerimise skeem: skeemi rajamisel,
Õigus oma omandit segamatult kasutada Subjektiivsed õigused seoses keskkonnaga, mis tulenevad Eesti põhiseadusest: 19 - Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. 16 õigus elule 28 lg. 1 tervise kaitse 32 omandiõigus 33 kodu puutumatus Keskkonnaga seotud erahuvide kaitsmiseks ei piisa klassikaliste inimõiguste (kodaniku- ja poliitiliste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste) ärakasutamisest. Need pakuvad küll teatud võimalusi, kuid on piiratud, sest: enamasti antakse kaitset vaid juba toimunud rikkumiste korral klassikaliste inimõiguste inimkesksus jätab välja suure osa keskkonna kaudsetel väärtustel põhinevast keskkonnakaitsest Århusi konventsioon (1998) - sätestab keskkonnaalased menetluslikud õigused Konventsioonil kolm sammast: * Õigus teabele.
vähemuste (nt homoseksuaalid) õigused. [Inimõigus tuleb inimeseks olemisest. Saab ära kaotada vaid siis, kui kaotada inimeseks olemine.] Kas vähemus on inimene? Kuidas saab panna mingisuguse inimõiguste sildi inimestele, miks peaks olema grupil? Kõige segasem põlvkond. ● “International Bill of Rights” - Inimõiguste Ülddeklaratsioon - Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966 - Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966 Enamus riike on mõlemad ratifitseerinud. USA pole majanduslike, sostsiaalsete pakti. Põhja- Korea, Saudi-Araabia pole kumbagi. XI loeng - rahvusvaheline konflikt Andmeid konfliktide kohta ● UCDP ucdp.uu.se ● Arbeitsgemenschaft ● COW correlatesoftwar.org ● Cascon (MIT) web.mit.edu/cascon/ ● BICC bicc.de Määratlused ● Kontseptuaalsed - Vägivald
Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas. Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1.Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2.Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 3.Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 4.Euroopa inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950); 5.Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). 6.Laste õiguste konventsioon- Üro peaassamblee 1989. Eesti ühines 1991 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused
volikokku kandideerida · Kohaliku omavalitsuse juhtimine: volikogu, linna- või vallavalitsus · Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus (PS §157 lg 1) Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid · Inimõiguste ülddeklaratsioon · Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt · Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon · Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta · Euroopa Liidu põhiõiguste harta · Inimõigused on universaalsed, moraalselt kehtivad, fundamentaalsed, prioriteetsed ja abstraktsed õigused (Robert Alexy) · Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi · Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel
funktsioneerimist sellisel teel, et võõrtöötajad ei kannataks oma õiguste kaotuse all, kui nad muudavad oma töökohariiki; 2) sätestab miinimumstandardid, millega riigid peaksid arvestama, kindlustades seejuures pideva sotsiaalhooldussüsteemi arengu ja kvaliteedi kontrolli. 4.1. ÜRO tegevus sotsiaalhooldusõiguse edendamisel. Inimõiguste ülddeklaratsioon. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt. Õigust sotsiaalsele kindlustatusele tunnustavad paljude riikide põhiseadused. Samuti on nimetatud õiguse puhul tegemist ühega paljudest inimõigustest. Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 22 ja 25. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis on samuti sätestatud mõned õigused seonduvalt sotsiaalse kaitsega (artikkel 9, artikli 10 p 2 ja artikkel 11). Seega ei ole inimõiguste peamistes dokumentides
ettevõtlusinkubaatorite loomist kõikidesse maakonnakeskustesse. 5. Peame oluliseks Eesti tervikliku ja tasakaalustatud regionaalse arendamise vajadustest lähtuva sisemaise regionaalpoliitika integreerimist Euroopa Liidu struktuuripoliitika võimalustega. See eeldab riigi regionaalarengu strateegiat ning arendustegevust käsitleva seaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist. 6. Peame regionaalpoliitika üheks vormiks piiriülese koostöö arendamist ning erinevate keskkonnakaitse- ja kultuurialaste, aga samuti majandus- ja haridusalaste ühisprojektide käivitamist Eesti vahetusse naabrusse jäävate piirkondadega. 7. Regionaalpoliitika eeldab kogu Eesti rahva solidaarsust kaugemate ning majanduslikult vähem arenenud piirkondadega. Peame vajalikuks riigi ja omavalitsuste toetust ühistranspordile ning saarte ja mandri vahelisele parvlaevaühendusele, sõidusoodustuste võimaldamist õppuritele, vanuritele ning puuetega inimestele. 8
koostööpotensiaali. Tollal M. Kokk toonitas, et Eesti loodab Põhjamõõtme arenemist elujõulise ja dünaamilise poliitika- ja koostööraamistikuna. Ta leidis, et just kultuuripartnerlus annab Põhja- Balti regioonile ja ühtlasi ka Eestile võimaluse kogu regiooni loomemajanduse arendamiseks, et saaksime loomemajanduse küsimustega tegelemise kaudu aidata kaasa loovettevõtetele tegutsemiseks sobiva keskkonna ja kultuurialaste suhtlusvõrgustike kujunemisele. Suurt perspektiivi ja kasvupotensiaali nägi M. Kokk ka tollal käivitatavais uutes partnerlusvaldkondades: transpordipartnerluses - 11 - ja logistikapartnerluses. On ju selge, et just need partnerlusvaldkonnad on märgilise tähendusega Läänemere ja Barentsi regiooni transpordiühenduste täiustamisel. Pole vajalik pikemat selgitust sellele, et
27 NOTARITE KODA – notariaaltoimingute praktika ühtlustamine, notarite ametitegevuse koordineerimine, järelevalve ametikohustuste täitmise osas, väljaõppe korraldamine, notarite valik jne. ADVOKATUUR – advokaadieksamite korraldamine, järelvalve tegevuse üle, väljaõppe korraldamine. VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUS – omavalitsus kultuurialaste õiguste teostamiseks – keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid – üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid – üksikaktide andmise õigus c) territoriaalkorporatsioonid – liikmeskond määratletud territooriumi alusel
Siin on loetletud inimõigusi, mis on liigitatavad kodaniku-, poliitilisteks, majanduslikeks-sotsiaalseteks ja kultuurialasteks õigusteks. Paraku ei ole see deklaratsioon õiguslikult siduv. ÜRO Täiskogul puudub normiandev õigus. Deklaratsioon kohustab riike vaid moraalselt. 19. dets 1966 avati allakirjutamiseks kaks rahvusvahelist inimõiguste pakti. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ja Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt. Eesti Vabariik ühines nende paktidega Ülemnõukogu otsusega 26. sept. 1991 ja paktid jõustusid Eesti suhtes 21. jaanuar 1992. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakt näeb ette inimõiguste komitee loomise, kellele riigid esitavad ÜRO peasekretäri kaudu aruande paktis tunnustatud õiguste elluviimiseks rakendatud abinõude kohta. 2. Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (1950), jõustus 1953
annaabi.ee 
