KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR-SPORT (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR- SPORT
Referaat
Pärnu 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR-SPORT 4
1.1. Valdkonna eesmärgid, vahendid ja tegevusvariandid 4
1.2. Otsused, täideviimine, kontroll ja probleemid 7
2. AUTORI HINNANG JA ETTEPANEKUD 10
kokkuvõte 12
Viidatud allikad 13

Sissejuhatus

Kohalik omavalitsus ja kultuur-sport on omavahel väga tihedalt seotud. Kultuuri ja spordi edendamine on iga kohaliku omavalitsuse üks tähtsamatest tegevusvaldkondadest, sest läbi nende arendadakse rahvast nii vaimselt kui füüsiliselt. See omakorda annab tulemuseks rahva parema tervise ning vaimse värskuse ning mitmekesisuse.
Referaadi eesmärk on välja tuua kohaliku omavalitsuse ja kultuuri-spordi omavaheline seos ning nende vaheline olukord. Lisaks sellele veel selgitada, milliste vahenditega kohalikud omavalitsused üritavad edendada kultuuri ning sporti. Samas ka välja tuua ettepanekuid valdkonna paremaks toimimiseks.
Uurimisülesanded:

• Leida kultuuri ja spordi edendamise eesmärgid;
  
• Leida vahendid kultuuri ja spordi edendamiseks;
  
• Leida peamised tegevusvariandid kultuuri ja spordi edendamiseks;
  
• Leida peamised probleemid seoses kultuuri ja spordi edendamisega.
  

Referaat on esitatud kirjeldavas vormis ning uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid interneti allikaid . Peamisteks allikateks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Eesti Vabariigi Põhiseadus, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja siseministeeriumi veebileht. Väga palju informatsiooni leidus erinevate kohalike omavalitsuste kodulehekülgedel.
Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas on juttu kohalikust omavalitsusest ja kultuurist-spordist läbi erinevate aspektide. Töö teine osa keskendub autori omapoolsele hinnangule ja ettepanekutele selle valdkonna kohta.

1. KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR-SPORT

1.1. Valdkonna eesmärgid, vahendid ja tegevusvariandid

Iga kohaliku omavalitsuse üheks põhilisemaks ülesandeks on arendada kohalikku kultuuri ning sporti. See tuleneb sellest, et iga siseministeeriumi valitsemisalas oleva maavalitsuse põhitegevuseks on lisaks teiste ülesannete täitmisele ka kultuurialaste ja spordialaste ülesannete täitmine (Regionaalhaldus 2011). Samas tuleneb see ka Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast. Seal on kirjas, et kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust (Euroopa kohaliku omavalitsuse ... 2011).
Kultuurile ja spordile tuleb palju tähelepanu pöörata ning seda valdkonda arendada, sest see annab rahvale parema vaimse ja füüsilise tervise. Rahva parem tervis vähendab omakorda kulutusi tervishoiule, tõstab keskmist eluiga ning tervena elatud aastate arvu (Liikumine 2011). Kultuuri ja spordi tähtsustamisel kohalikus omavalitsuses on ka teisi eesmärke. Sellega tahetakse ka tekitada ja suurendada rahva ühtekuuluvustunnet. Seda on märgata Vändra Alevivalitsuse 2011. aasta kultuuri- ja spordiettevõtmiste plaan-kalenderist (Kultuur ja sport (b) 2011), kus on väga suur osa erinevate tähtpäevade tähistamisel.
Kultuuri ja spordi osakaalu kohaliku omavalitsuse tegevusalas üritatakse tõsta ja hoida heal järjel mitmel erineval viisil. Suurel osal omavalitsustest on oma rahvamaja , kultuurimaja, seltsimaja ja/või külastuskeskus, kus kohalik rahvas saab koos käija ja kus toimuvad erinevad üritused nii meelelahutuseks kui ka harimiseks (Kultuur 2011). Lisaks sellele on omavalitsustel spordihooneid ja staadione, kus kohalikud inimesed saavad sportida. Näiteks Audru omavalitsusel on olemas mõlemad, nii staadion kui ka spordihoone, kus pakutakse rahvale erinevaid treeninguid ja võistluseid (Audru Spordihoone 2011). Samas väiksemates kohtades puudub enamasti võimalus või otstarve ehitada spordihooneid. Samas vastukaaluks Audrule on Koongas ainult kooli juurde kuuluv staadion (Koonga vald (a) 2011). Lisaks hoonetele on väga tähtsaks kultuuri ja spordi arendamise vahendiks kõik sellega seotud üritused, mis saavad ka toimuda eelnimetatud hoonete olemasoluta, näiteks erinevad jooksuvõistlused, matkad (sh õppematkad) ja erinevad koosviibimised ühisteks laulmisteks ja muudeks tegevusteks.
Kohalik omavalitsus vastutab kohaliku omavalitsuse omanduses olevate raamatukogude, kultuurimajade, muuseumide, spordirajatiste ning muude valdkonna asutuste ülalpidamise eest.  Enamus kultuuriasutusi on munitsipaalomandis, kuid esineb ka riiklikult tähtsaid kultuuriasutusi (kesk- ning maakondlikud muuseumid jt), mida hallatakse riigi poolt. Kohalik omavalitsus teostab järelvalvet tema territooriumil asuvate mälestiste üle ning vastutab muinsuskaitse nõuete täitmise eest. Spordi valdkonnas korraldab ja finantseerib kohalik omavalitsus oma territooriumil läbi viidavaid spordiüritusi. (Kohaliku omavalitsuse funktsioonid 2011)
Kohalikud omavalitsused saavad raha oma tegevuseks riigieelarvest. Riigieelarvest kohalikele omavalitsustele tehtavate eraldiste suurus ja jaotus riigieelarve eelnõus määratakse kindlaks omavalitsusliitude volitatud esindajate ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahelise kokkuleppe alusel vastavate  läbirääkimiste tulemusena. Läbirääkimisteks on moodustatud poolte esindajatest ja nende poolt nimetatud asjatundjatest töörühmad. Kultuurile ja spordile tehtava eraldise suurus määratakse kultuuri- ja spordivaldkonna töörühmas. (Kohaliku omavalitsuse eelarvete ... 2011)
Planeeritud eelarvelisteks kulutusteks järgneva aasta jooksul saavad nii riik kui kohalikud omavalitsused raha mitmesugustest maksudest, mis laekuvad vastavalt riigi- või kohalikku eelarvesse. Kohalikud maksud laekuvad otse KOV-ide eelarvesse. Kohalikud maksud on (Kohalike omavalitsuste pädevus ... 2011):

• isikumaks;
  
• tulumaks ;
  
• müügimaks;
  
• paadimaks ;
  
• reklaami- ja kuulutusemaks;
  
• teede ja tänavate sulgemise maks;
  
• mootorisõidukimaks;
  
• loomapidamismaks;
  
• lõbustusemaks.
  

Kohalikud omavalitsused saavad taotleda Euroopa Liidult oma tegevuseks toetusi (Väikevalda ... 2011). Samas ei saa omavalitsus kunagi kindel olla, et ta seal ka raha saab. Selleks, et raha saada, peab projekt läbi minema ja olema realistlik . Piisavas summas toetuste saamiseks peavad raha taotlejad tihti kavalad olema, et leida erinevaid viise erinevate toetuste saamiseks. Näiteks Laekvere spordimaja korrastamiseks kirjutati projekte nii spordimajale kui ka kultuurimajale, lisaks sellele kaasati raha taotlemisse kohaliku rahva MTÜ, kes pidi ka hakkama seal majas tööle (Väikevalda ... 2011).
Kultuuri edendamisele aitab kaasa ka Euroopa Liidu Regioonide Komitee. See on nõuandva staatusega alaline organ, mis esindab liikmesriikide kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi . Euroopa Liidu Nõukogu, Komisjon ja Parlament on kohustatud õigusloome ja muude meetmete vastuvõtmisel konsulteerima Regioonide Komiteega valdkondades, mis mõjutavad või võivad mõjutada kohalikke ja regionaalseid huvisid. (Rahvusvaheline koostöö 2011)
Vaadeldes erinevate Eesti kohalike omavalitsuste kodulehekülgi (Eesti kohaliku ... 2011) ja nende kultuuri- ja spordikalendreid, selgub , et erinevaid tegevusvariante kultuuri ja spordi arendamiseks on palju. Kõige levinumaks tegevusvariandiks on traditsioonilised üritused. Näiteks Paide vallas on mitmeid aastaid juba korraldatud Matsimäe rattamaratoni (Paide valla ... 2011). Samas vastukaaluks Paide vallale on küll Ridala valla spordikalender palju tegevustevaesem, kuid samas ei puudu sealtki pika traditsiooniga spordiüritus. Seal on selleks Ridala Jüriööjooks (Ridala ... 2011).
Kultuuri poole pealt kasutatakse tegevusvariandina kõige enam erinevaid huviringe. Need on suurel määral küll suunatud koolilastele ja vanuritele, kuid leidub ka selliseid, millel ei ole kindlat sihtrühma ja kust võivad ning saavad kõik soovijad osa võtta. Näiteks Nõa vallal on väga pikk nimekiri erinevates huviringidest, kus saab nii laulda , tantsida, joonistada kui ka näidelda (Nõo ... 2011). Vaatlusest selgus, et samalaadne pilt esineb enamuse omavalitsuste puhul.

1.2. Otsused, täideviimine, kontroll ja probleemid

Kultuuri ja spordi valdkonna toimimise eest vastutavad kõik kohalikud omavalitsused. Seda küll mitte ühiselt terve riigi suhtes, vaid iga omavalitsus peab hoolitsema enda territooriumi piires antud valdkonna eest. (Kohaliku omavalitsuse funktsioonid 2011) Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt (Eesti Vabariigi ... 2011).
Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega (Eesti Vabariigi ... 2011). Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu , kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele (Kohaliku omavalitsuse korralduse ... 2011). Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (Eesti Vabariigi ... 2011).
Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu (Eesti Vabariigi ... 2011). Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu moodustab ülesannete täitmiseks täitevorgani - valitsuse. (Kohaliku omavalitsuse korralduse ... 2011)
Volikogu pädevusse, seoses kultuuri ja spordiga, kuulub (Kohaliku omavalitsuse korralduse ... 2011):

• toetuste andmise korra kehtestamine;
  
• valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
  
• valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine.
  

Kohaliku omavalitsuse kui riigiasutuse tegevust kontrollib riigikontroll , mis on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan . Kohalike omavalitsuste poole pealt kontrollib riigikontroll riigiasutuste majandustegevust ja kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist. (Eesti Vabariigi ... 2011) Administratiivkontrolli kohalike võimuorganite tegevuse üle võib teostada vaid põhiseaduses või seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras (Euroopa kohaliku omavalitsuse ... 2011).
Kohalike omavalitsuste peamisteks probleemides on vähene teavitamine ja raha nappus (Ilves: ... 2011). Omavalitsused ei ole sageli kursis erinevate võimalustega, mis aitaksid edendada kohalikku elu, näiteks erinevate toetustega Samas võib juhtuda, et nad on küll kursis, et mingisugused võimalused on olemas, kuid nad ei kasuta seda enda huvides ära. Selleks, et võimalustest maksimaalset tulemust saada, on vaja nutikat ja kvalifitseeritud tööjõudu, kes oskaks erinevatel viisidel võimalikult palju kasu omavalitsusele tulla.
Kohaliku omavalitsuse raha nappus on probleem, mida tunnevad kõik selle omavalitsuse elanikud. Spordi ja kultuuri poole pealt kahanevad nende võimalused oma kodukohas osa võtta erinevatest kultuuri- ja spordiüritustest. Lisaks selle vähenevad ka muud hüved ja võimalused. Kui omavalitsusel ei ole piisavalt raha, siis ei ei ole tal ka võimalik investeerida piisavalt kultuuri ja spordi arendamisse, sest ka teised valdkonnad tahavad saada oma osa.
Samas, kui omavalitsusel on raha vähe, saab seda juurde taotleda läbi erinevate toetusprojektide. Kõige kauem ametis olnud vallavanem Eestis, Laekvere vallavanem Aarne Laas on öelnud, et vallal pole üldse raha, kõik on projektidega tehtud. Tänu erinevatele toetustele saavad paljud omavalitsused vajalikud asjatoimetused küll tehtud, kuid Euroopa Liidu toetused tõstatavad järgmise problemaatilise küsimuse - Euroopa rahaga tehakse, aga mis saab edasi? (Väikevalda ... 2011)
Paljude omavalitsuste suureks probleemiks on tööpuudus, mis omakorda põhjustab palju selliseid probleeme nagu elanike vähenemine ja vananemine (Väikevalda ... 2011). Kui inimestel ei ole oma kodukohas võimalik tööle saada, siis nad lähevad teistesse omavalitsustesse, kus neil see võimalus tekiks, paremat elu otsima . Kui kohalikku tööealist rahvast on vähe, siis laekub vähem makse ja on veelgi raskem kanda hoolt spordi ja kultuuri ning loomulikult ka teiste valdkondade arendamise eest. Paraku on sellisel juhul probleemiks ka see, et kui on kohalikus omavalitsuses vähe rahvast, siis on ka spordi- ja kultuuri ürituste sihtrühm väike.

2. AUTORI HINNANG JA ETTEPANEKUD

Kohalikud omavalitsused tegelevad nii kultuuri kui ka spordi edendamisega päris palju ja aktiivselt. Erinevatel omavalitsustel on selleks erinev panus. Keskmiselt on kultuuri ja spordi edendamise tase rahuldav. Seda just väiksemate omavalitsuste tõttu, sest neil ei ole piisavalt rahalist ressurssi, et ehitada uusi või parendada vanu selleks mõeldud hooneid.
Samas teisest küljest, ei seisa kõik ainult raha taga. Selleks, et seda valdkonda arendada ja hoida selle head taset (kui see on saavutatud) piisaks ka ettevõttlikusest ja heast mõtlemisvõimest. Ehk teisisõnu, selleks oleks vaja innovaatilise mõtlemisega inimest, kes vastutaks ja seisaks selle valdkonna huvide eest. Väga palju üritusi saaks korraldada ka ilma spordihoonete, staadionite, kultuurimajade ja muude sarnaste hoonete olemasoluta nii-öelda vabas õhus.
Lähenedes valdkonnale seadusandluse poole pealt, on selle tase märkimisväärselt suurem. Seda selle tõttu, et paljud suure mõjuga seadused (Eesti Vabariigi Põhiseadus, Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta) määravad väga kindlalt ära kohalike omavalitsuste tegevuse ja vastutuspiirkonna. See hõlmab ka seda, milliseid erinevaid vahendeid saavad omavalitsused kasutada.
Väga hea ja tähtis on asjaolu, et kohaliku omavalitsuste tegevust kontrollitakse. Kontrolli teeb usaldusväärseks riigikontrolli sõltumatus ja nn onupojapoliitika välistamine. Fakt, et omavalitsuste tegevust kontrollitakse, paneb omavalitsuste vastutavaid töötajaid hoolikamalt tööle ja nad ei saa jätta seadusest tulenevaid kohustusi hooleta. See annab omakorda kindlustunde kohalikele inimestele, kes saavad olla kindlad, et nad ka edaspidi saavad võtta osa erinevatelt kultuuri- ja spordiüritustelt.
Kõige olulisemaks ettepanekuks kohalikele omavalitsustele kultuuri ja spordi edendamiseks on leida selle valdkonnaga tegelema selline isik, kes on suuteline välja mõtlema erinevaid üritusi, võimalusi spordi- ja kultuurimajade ehitamiseks või arendamiseks. See inimene peaks suutma ka kõige väiksemate võimaluste ja vahenditega hoida sporti ja kultuuri heal järjel. Lisaks sellele peaks ta ise aktiivselt selle valdkonna sündmustest osa võtma, et näidata head eeskuju ja motiveerida kohalikku rahvast.
Kindlasti tuleks mõelda sellele, milline on omavalitsuses elavate inimeste vajadus. Vastavalt siis sellele, kuidas on rahva vanuseline jaotus ja nende hõivatus kooli ja tööga. Hooleta ei tohiks jääda mitte keegi ja kõigil peaks olema võimalus harrastada sporti ja võtta osa mõnest kultuurilisest üritusest, näiteks lauluringist. Kõige lihtsam viis oleks läbi viia küsitlusi ja uuringuid, et oleks võimalik planeerida spordi ja kultuuri tegevused õigetele aegadele ja et toimuks just sellised üritused, millest on rahvast huvitatud.
Väga põnevaks teeks kohaliku elu see, kui korraldataks selliseid üritusi, kust inimesed võtavad osa võistkonniti. Seda saab teha nii erinevate pallimängudega, jooksuvõistlustega, kombineeritud spordivõistlustega, luule mängudega, lauluvõistlustega, lugemisvõistlustega jne. Valikud on palju, kuid need sobivamad üritused peaks välja mõtlema ja selekteerima vastavalt inimestele, kes neid osa võtaks. Sellised üritused lähendaks kohalikke inimesi ja samas arendaks nende kultuuri ja/või spordi poolt. Eriti hea oleks selliste sündmuste puhul see, kui võistkonnad pandaks kokku vahetult enne üritust loosimise teel.

kokkuvõte

Kultuur ja sport on kohaliku omavalitsuse tegevuse üheks väga tähtsaks osaks. Kohalik omavalitsus vastutab justkui läbi selle valdkonna oma elanike tervise eest. Seda nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Tänu rahva paremale tervisele vähenevad kulutused tervishoiule ja tõuseb töövõimaliste inimeste arv.
Valitsev olukord kultuuri ja spordi edendamise ja heal järjel hoidmise osas on rahuldav. Suur osa omavalitsustest tegutsevad kindlaks määratud tegevuskalendi järgi ja hoiavad kohalikku rahvast tegevuses. Kohati on need kalendrid aga väikesed või tegevustevaesed.
Peamiseks kultuuri ja spordi edendamise vahendiks on raha. Seda valdkonda finantseeritakse riigieelarvest. Samas on vahenditeks ka erinevad hooned ja rajatised. Näiteks spordihooned, kultuurimajad ja staadionid.
Valdkonna paremaks toimimiseks oleks vaja palgata seda valdkonda arendama innovaatilise mõtlemisega ja aktiivne inimene, kes suudaks mõelda välja uusi tegevusi ja üritusi. Lisaks sellele on väga tähtis, et ta suudaks ka väikese rahalise toetusega hoida kultuuri ja sporti heal järjel. Kindlasti peaks see inimene arvestama kohalike inimeste vajadustega, mida nad kõige rohkem tahaks teha ning mis neile huvi pakuks.

Viidatud allikad

Audru Spordihoone 2011. Audru Vallavalitsus, 04.10.2011. [ https://www.audru.ee/et/audru-spordihoone ] 16.10.2011.

Eesti kohaliku omavalitsuse üksused. Siseministeerium . [ http://www.siseministeerium.ee/5995/ ] 20.10.2011.

Eesti Vabariigi Põhiseadus. Riigi Teataja , 03.07.1992. [ https://www.riigiteataja.ee/akt/12846827 ] 16.10.2011.

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. Riigi teataja, 01.04.1995. [ https://www.riigiteataja.ee/akt/13104622 ] 16.10.2011.

Ilves: sageli pole probleemiks raha nappus, vaid hoopis vähene teavitamine. Õhtuleht, 04.05.2011. [ http://www.ohtuleht.ee/425404 ] 20.10.2011.

Kohalike omavalitsuste pädevus Eestis. [ http://math.ut.ee/tyybel/manual6.html ] 20.10.2011.

Kohaliku omavalitsuse eelarvete riiklik toetussüsteem. Siseministeerium. [ http://www.siseministeerium.ee/5935/ ] 12.10.2011.

Kohaliku omavalitsuse funktsioonid. Siseministeerium. [ http://www.siseministeerium.ee/5979/ ] 12.10.2011.

Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus. Riigi teataja, 02.06.1993. [ https://www.riigiteataja.ee/akt/908876?leiaKehtiv ] 16.10.2011.

Kultuur. Audru Vallavalitsus. 03.10.2011. [ https://www.audru.ee/et/rahva-ja-kulamajad ] 16.10.2011.

Kultuur ja sport (a). Koonga vald. [ http://www.koongavald.ee/sisu/kultuur/kultuur.html ] 16.10.2011.

Kultuur ja sport (b). Vändra Alevivalitsus. [ http://www.vandra.ee/index.php?p=98 ] 12.10.2011.

Liikumine. Terviseinfo , 14.04.2011. [ http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine ] 12.10.2011.

Maksud. Vikipeedia, 10.09.2011. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Maksud ] 12.10.2011.

Nõo Kultuurimaja. Nõo vald. [ http://www.nvv.ee/index.php?page=vabal&id=4 ] 20.10.2011.

Paide valla kultuurikalender. Paide vald. [ http://www2.jarvamv.ee/paidevv/index.php?id=15409 ] 20.10.2011.

Rahvusvaheline koostöö. Siseministeerium. [ http://www.siseministeerium.ee/25471/ ] 12.10.2011.

Regionaalhaldus – maavalitsused. Siseministeerium. [ http://www.siseministeerium.ee/14220/ ] 12.10.2011.

Ridala spordikalender. Ridala vald. [ http://www.ridala.ee/index.php?id=14584 ] 20.10.2011.

Väikevalda kummitab sõltuvus Euroopa rahast. Postimees, 12.07.2011. [ http://20aastat.postimees.ee/495630/vaikevalda-kummitab-soltuvus-euroopa-rahast/ ] 20.10.2011.
14