Michelangelo Merisi da Caravaggio (0)

Michelangelo Merisi da Caravaggio
(29. september 1571 – 18. juuli 1610 )

Biograafia

Itaalia maalikunstnik Caravaggio elas baroki ajastul aastatel 1571-1610. Kodaniku nimega Michelangelo Merisi sündis Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, sünnilinnast on ta võtnud ka oma kunstniku nime. Teda peetakse üheks revolutsioonilisemaks omaaja maalikunstnikuks. Ta on realistliku maalisuuna kuulsaim esindaja ja parim näide oma sajandil. Caravaggio on suutnud ühendada oma loomingus kõik tema suurte eelkäiate kaasmaalaste maalikunsti kogemused ja nende parima .
11aastaselt oli Caravaggio õpipoiss Simone Peterzano juures Milaanos, õpingud kestsid neli aastat. Ajavahemikus 1588 ja 1592 , oli Caravaggio Roomas ja töötas, kui õpilane Giuseppe Cesari juures, tundud ka kui Cavaliere d'Arpino, kellelt ta omandas ka puuviljade ja lillede erilise maalimise oskuse. Alates 1595 aastast algas Caravaggiol suurem müügiedu ja tellimused tulid koguni kardinal Francesco del Montelt eneselt. Tema varasemad tööd kujutasid enamasti just argipäeva inimesi ja loomulikult noori kenasid mehi nagu, " Muusikud "(1591-1592, Metropolitan Muuseumis , New Yorgis ) -- mis oli pühendatud just tema esimesele tähtsale patroonile, Francesco Cardinal del Montele. Pärast tema varaseimaid aastaid Roomas pühendus Caravaggio enamasti religiossete teemade ja portreede juurde.
Caravaggio maalid on enamasti allegoorilise süžeega. Väljendusvahendite hulgas tõusid esiplaanile värvid ja valguse-varju mäng. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteostes teravad ja valgus suundub tegelaskujudele tavaliselt ülevalt. Tema loomingu lähtekohaks sai ümbritsev elu - ja mis eriti tähelepanuväärne - ka lihtsate inimeste elu.Ta valis oma modellid enamasti lihtrahva seast või lausa kurjategijate ja sulide hulgast. Caravaggio põlgas idealiseerimist, ta püüdis kujutada elu ja inimesi just sellisena, nagu ta neid nägi. Inimeste poosid ja asendid tema maalidel pole peened, valitud, vaid rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole, sealjuures aga väga hoogsad ning veenvad. Caravaggio eesmärgiks ei olnud suursugune ja täiuslik kompositsioon. Caravaggio suri 1610. a väikeses kalurikülas, olles ainult 37-aastane.

Looming

Tema barokkstiilis piibli– ja mütoloogiaainelistel maalidel on tegelasteks lihtrahvas igapäevases elus. Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, nende asendid mõjuvad juhusliku mitte otsituna. Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud, nagu varasemas kunstis tavaks. Caravaggiot tuntakse barokkmaali naturalistliku suuna rajajana (vastukaaluks ja võistlejaks sellele oli barokis ka idealistlik suund).
Caravaggio valgusekäsitlus mõjutas kogu Euroopa 17. sajandi maalikunsti. Kujutise muudab dramaatiliseks ja ruumiliseks nn heletumedus. Valgus on maalidel suunatud ülevalt vasakult kompositsiooni keskmesse. Sellist valgust nimetatakse keldriluugivalguseks.
Michelangelo da Caravaggio sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi Caravaggio maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed, ta kujutas piiblilugusid nii, nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus vaidleb Caravaggio piltidel talupoegadega nagu võrdväärsega ja me tunneme ta vaevu teiste hulgast ära.
Kuulsaks ei teinud kunstnikku mitte niivõrd pühakute deheroiseerimine, vaid äärmuslik realism , millega ta käsitles nii inimesi (vanadust, soonilisi käsivarsi, musti jalgu , katkisi riideid ) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma, savikruuside krobeline pind oli tajutav jne. Caravaggiost kujunes väljapaistev natüürmordi meister. Kui naturalism oli omane Caravaggiole ja tema koolkonnale, siis Caravaggio maalide teised jooned - tume taust, millel helendusid figuurid , ja harjumatud, rõhutatult juhuslikud poosid - said tunnuslikuks barokile laiemalt.
Iseennast on Caravaggio kujutanud väga vähe, tuntuim on "Bakchos", kus kunstnik samastab end veinijumalaga, kes hoiab käes pokaali viinamarjaveiniga. Portree on maalitud ajal, mil kardinal del Monte tellis Caravaggiolt noori poisse kujutava sarja . Robert Cummingi arvates on maal "Autoportree Bakchosena" varjamatult homoerootiline: Bakchose lihaseline käsi vastandub tema naiselikule näole, värvitud kulmudele ja süsimustadele lokkidele. Veinijumal ulatab pilgeni täis veiniklaasi, nagu kutsudes liituma lihalikeks naudinguteks. Ent mitte tellimustöö erinõudmiste pärast ei tasu Caravaggioga kohtuda. Andekas kunstnik oskas lõuendil jäädvustada inimnaha pehmet ilu ja näidata vastandite abil elu sügavamaid mõtteseoseid. Caravaggio mõistis, et igal asjal siin elus on oma hind. Hoiatusena liialduste eest mõjuvad kolm negatiivsust rõhutavat detaili: Bakchose sõrmes olev musta värvi armupael, veinijumala mustad küünealused ning plekilised, mädanenud õunad puuviljavaagnal.
Tõetruult kujutatud puuviljad pildil "Autoportree Bakchosena" andsid Caravaggiole justnagu tõuke maalida neid omaette tööna. Valmis vaikelu "Puuviljakorv". Ühtlasi on see kohtumine Caravaggioga kui väljapaistva natüürmordimeistriga. Kunstnik leidis, et puuviljad on kõige halvemad modellid: nad püsivad küll paigal, kuid muutuvad vastavalt päikesele ja varjudele, närtsivad ja kaotavad värvi ning seepärast peab neid maalima kiiresti. Tõestuseks, et Caravaggio kujutas loodust naturalistlikult ega sallinud peenutsevat ilu, on taas pisidetailid. Lisaks ahvatlevatele puuviljadele jäävad meelde ussiauguga õun, putukate poolt äranäritud aprikoosilehed ja päikese käes kipra tõmbunud viinamarjapuuleht. Maalil "Vaikelu lillede ja puuviljadega" lahvatab aga ehmatav ilu. Kaks sisalikku, kes köögiviljade, lillevaasi ja puuviljade vahel sibavad, muudavad vaikelu õhustiku pingeliseks.
Natüürmordilikke elemente kohtab ka pildil "Lautomängija". Laual lebavate pirnide kõrval on lilled. Kirju suvekimp, naiseliku õrnuse motiiv , on nagu rõõmsatooniline värvi- ja lõhnabukett, mis inspireerib muusikat looma ja kaasa laulma. Muusikahelid on tunnetatavad ka maali "Muusikud" vaadates. Üks noor poiss hoiab käes lautot ja tegeleb pilli häälestamisega. Poisid on pildil elusuurused ja neis võib märgata pillimängijatele omast tundelisust, pisut mõtlikku süütust. Nooremat, unelevat ja melanhoolset poissi maalis Caravaggio kaks korda. Poiss on maali vasakul poolel, kisub varre otsast viinamarju. Sedasama noorukit, selg vaataja poole, näeme veel paremas nurgas nooti lugemas. R. Payne on "Muusikute" kohta arvanud, et poisid tungivad liialt esile, kukuvad peaaegu pildist välja, lõuend on üle kuhjatud ning pole õieti ruuttolligi, mis jääks poistest vabaks ja annaks neile hingamisruumi. Eelneva arvamuse kõrvale võib lisada Michelangelo Buonarroti sõnad: "Hea maalikunst on muusika , meloodia , ainult väga elav intellekt võib tajuda, kui väga raske see on."
Kuna Caravaggiole ei meeldinud klassikalised eeskujud ja ta ei tundnud mingit austust ideaalse ilu vastu, on tema stiili nimetatud naturalistlikuks. Isegi religioosseid sündmusi ning usutegelasi esitas Caravaggio olustikuliselt, ilma aupaisteta. Pühakirja jõhkravõitu käsitluslaadi tõttu on Caravaggiot nimetatud "maalikunsti antikristuseks" ning "mustade jalgade maalijaks". Kardinal Albani iseloomustas Caravaggio stiili veelgi äärmuslikumalt: "Tema stiil on kuristik ning kõige üleva ja tehniliselt täiusliku hävitamine maalikunstis."
Ristija Johannes ja Püha Matteus olid Caravaggio lemmiktegelased, neist on ta maalinud terve sarja. Miks on aga Caravaggiot nimetatud "maalikunsti antikristuseks", saab selgeks tema religioossete tööde põhjal. Kompositsioonil "Püha Matteuse kutsumine" seisavad Kristus ja Püha Peetrus , mõlemad paljaste jalgadega , pimedas nurgas. Nad kutsuvad Matteust jumala teenistusse - evangeeliumi kirjutama. Kristus on tõstnud käskivalt käe ja osutab sõrmega Matteusele. Püha Peetrus saadab Kristust varjuna, temagi on tõstnud käe, et kinnitada oma õpetaja soovi. Tölner Matteus ja tema maksukogujatest abilised istuvad laua taga. Nende uhked rõivad, laual olevad hõbedased mündid ja punnis rahakukrud näitavad maist rikkust. Mõned neist ei pööragi tähelepanu kutsumata külalistele, vaid loevad hoolega münte kokku. Nooremad maksukogujad on tulijaid siiski tähele pannud ja jälgivad neid umbusklikult.
Matteus vaatab Kristust ja Peetrust imestunult. Keldriluugivalgus on suunatud otse Matteusele, märkides tema kutsumist taevalike jõudude poolt. Matteuse, Kristuse ning Peetruse käed moodustavad ruumis mõttelise kolmnurga - püha kolmainsuse märgi.
Teine pilt Matteuse-tsüklist on "Püha Matteus ja ingel ". Vanaldane paljaste jalgadega Matteus kirjutab evangeeliumi. Töömees Matteus hoiab kohmakalt paksu köidet ja pingutab, kulm murelikult kortsus, harjumatu kirjatöö kallal. Ingel sosistab talle sõnu ette ja juhib ettevaatlikult Matteuse kätt, nagu õpetaja juhib õpilase oma.
Maali tellijad olid šokeeritud säärasest lugupidamatust suhtumisest pühakusse ja keeldusid pilti vastu võtmast. Skandaali tõttu pidi Caravaggio tegema uue altarimaali. Hiljem sattus "Püha Matteus ja ingel" Berliini, endisesse Keiser Friedrichi Muuseumi, kust see 1945. aastal kaduma läks. Arvatakse, et see Caravaggio maal on II maailmasõja ajal hävinenud. Altarimaali "Püha Matteuse inspiratsiooni" teises variandis puudub esimese töö ausus ja siirus: pildil on Matteus, hallipäine, pisut jõetu vanake , kes on häbelikult oma jalad mantliga katnud . Õhus hõljudes jagab ingel õpetussõnu. Püha Matteuse ähmis pilk räägib suuremast nõutusest kui esimesel altarimaalil.
"Püha Matteuse martüüriumis" puudub igasugune kangelaslikkusele viitav joon. Matteus, kiilaspäine habemik, lamab jõuetult põrandal. Hirtacus on haaranud raugal käest ja valmistub teda mõõgaga läbi torkama. On jäänud veel üksainus kohutav vaikuse hetk. Keegi meestest on tõstnud hirmunult käed - kümme sõrme - , mis on justkui alateadlik meeldetuletus kümnest käsust. Teine mees on vajutanud kõik oma sõrmed kiviplaadile - külmadele käsulaudadele. Tapatöö tunnistajate seas on ükskõikseid, kes kiirustavad lahkuma ja on toimuvale selja pööranud. Aga on ka veretööst põnevil, käsi põsakil istujaid ja sündmuse jälgijaid. Kuigi ingel püüab Matteusele ulatada sulge , teab pühak, et sõna jõud enam ei aita. Hetk on möödas. Jeesuse sõnu "Kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka" on Caravaggio sümboolselt kujutanud kahe detailiga: löögivalmis mõõgatera on Matteuse kohal, aga kellegi mõõgaots on poolkogemata suunatud ka Hirtacusele.
Tavaliselt kujutasid maalikunstnikud apostleid väärikatena, kaunilt drapeeritud rõivais (näiteks Hendrick Terbrugghen "Matteuse kutsumine", Andrea di Orcagna "Püha Matteus ja stseenid tema elust"). Caravaggio piltidel aga seisavad pühakud nagu lihtsad tööinimesed, seljas üleskääritud varrukatega särgid või vammused, mis õmblusest rebenenud. Tema pühakute seljad on kühmus, näod tuulest parkunud, otsaesised kipras, pea juustest hõre. " Karta inetust oli Caravaggio arvates põlastusväärne nõrkus," ütleb E. H. Gombrich. Tõe tunnetamine selle ilus ja inetuses on Caravaggio loomingu suurimaid väärtusi. Temaga kohtumine õpetab igaüht vaatama iseendasse.

Tuntumad maalid

• "Amor võitjana"
  
• " Haudapanek "
  
• "Maarja surm"
  
• "Matteuse kutsumus "
  
• "Püha Matteuse martüürium"
  
• "Söömaaeg Emmauses"
  
• " Uskmatu Toomas"
  
• "Peetruse ristilöömine“
  
• "Lautomängija"
  
• "Hea ennustus "