Joonistus tema töödes on lihtsustatud, Paul Gauguin „Autoportree“ Teos valmis 1889. aastal. Esiplaanil on kujutatud kunstniku. Tagaplaanil on mõne toa sein, millel ripub maal. Kompositsioon on tasakaalus. Teoses on iseloomulik tugevad tumedamad kontuurid Jooned on ilmekad, nurgelised ja jõulised. Maalil on olulisem värv, kui ruumilisus- maalimisviis on pinnaline. Kasutatud on rohkelt kollaseid, pruune ja rohelisi toone. Kasutatud allikad: Postimpressionism kokkuvõte Postimpressionism kokkuvõte Vincent van Gogh elulugu Vincent van Gogh elulugu 2 Paul Cèzanne elulugu Paul Gauguin elulugu Henri de Toulouse-Lautrec “Tähisöö” analüüs Henri de Toulouse-Lautrec “Jane Avril“ https://et.wikipedia
Impressionism 1860-1900 Prantsusmaal Impressioon- mulje Maalikunstis kujutati kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse jms. Hiljem oli aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ning erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Väikesed visandlikud pintslitõmbed segamata toonides. Impressionistid maalisid varjud värviliseks, sellega vähenes ruumilisus. Monet (‘’Impressioon.Tõusev päike’’) oli osav andma edasi veepinna sillerdust ja värvirikkust. Auguste Renoir’d kujutas peale maastiku ka akte. Edgar Degas (‘’Tantsijanna oma pahkluud maseerimas’’), Alfred Sisley talvemaastikud. Camille Pissarro maalis peamiselt päikeseküllaseid õhulisi tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ja aedu. Edouard Manet (‘’Olympia’’). Eesti kunstis avaldusid mõjud Ants Laikmaa (Marie Underi portee) ja Paul Burmani loomingu
Referaat Kunst 19.sajandi teisel poolel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010. · Sisukord. · Sissejuhatus........................................................................ ........... · Realism................................................................................... · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel.......................... · Impressionism........................................................................ · Impressionismi kunstnikud 19.sajandi teisel
19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Need olid Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Postimpressionistide hulka loetakse ka Henri de Toulouse-Lautrec (1864--1901), kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. VINCENT VAN GOGH (1853-1890) Vincent Willem van Gogh sündis Hollandis Breda lähedal 30.märtsil 1853.a. paljulapselises protestandi pastori peres. Külas veedetud lapsepõlv jättis temasse kogu elu kestva armastuse
Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! *Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Neoimpressionism. Postimpressionism 12. klassi kunstiajaloo õpiku § 4 ja 5 iseseisvalt läbi töötada ja teha kokkuvõtted 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Impressionismi vastand. Teosetel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Georges Seurat. Hendri Edmond Cross. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Van Gogh on tuntud postinpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole
ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat
ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! * maali sisulise külje rõhutamine · suur tähelepanu on valgusel · toonid on heledad Neoimpressionism. Postimpressionism 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Puäntillism, kunstivool, mis oli tekkinud Prantsusmaal u 1885 impressionismist. Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse tõepärane kujutamine ja esteetilise harmoonia saavutamine
Kõik kommentaarid