Rubens ja Rembrandt (1)

RUBENS JA REMBRANDT
PETER PAUL RUBENS (1577-1640)

Xvii sajandi algul kerkis Flandrias esile maalija, kes oma kunstiga pidi õigustama romanistide viljatuid katsetusi. Peter Paul Rubens (1577-1640)oli mitte ainult flaami koolkonna suurim kunstnik, vaid ta kehastas oma loomingus peaaegu kogu selle aja Flaami kunsti. Peale selle mõjutas ta kogu kunsti XVII sajandi Lääne-Euroopas. Rubens oli Baroki tähtsaim maalikunstnik .

Peter Paul Rubensi elu oli pikk, sündmusrikas, rahutu ja tegevusrohke.
Legendiks sai Rubens juba oma eluaajal.
Ta elas lossitaolises luksuslikus majas ning ei tundnud millestki puudust. Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju lugenud ning reisides oma silmaringi laiendanud, ta suutis ennast väljendada seitsmes keeles. Reisidelt tõi ta kaasa maale, millega ta oma kodu kaumistas ning kogu laiendas.
Juba noore kunstnikuna sai talle osaks suur tunnustus. Ta maalis vürstide ja kuningate õukondadele Mantovas, Madriidis, Pariisis, Londonis ja Antverpenis. Jesuiitidelt sai ta hulgaliselt tellimusi altaripiltide maalimiseks.
Kuid Rubensi suurel menul olid ka omad varjuküljed nimelt ei suutnud ta nii palju maalida, kui telliti, et hädast välja tulla rajas ta hiigeltöökoja. Seal töötas suur hulk õpipoisse ja abilisi, kes Rubensile maale maalisid . Tellija andis Rubensile teema, Rubens visandas sekiiskavandi ning õpipoisid e. sellid maalsid maali valmis. Ta töökojas valmis Rubensi maalide nime all umbes kolmtuhat maali, milledest vaid vähestel oli mõni pintslitõmme Rubensi enda tõmmatud. Alles vanaduspõlves loobus ta oma töökoja abist, ning lõi oma kõige silmapaistvanad meistritööd.
Rubens oli käinud õppimas romanistide juures, ta varasemad portreed olid küll veel pisut jäigad, kuivad ja sarnanesid XVI sajandi õukondlike portreedegakoid juba oli neis tunda tõelist annet . Itaalias võttis Rubens omaks mõõdutunde ja graatsiameele, mis madalmaade romanistidel puudusid. Itaalias olles õppis Rubens tundma ka antiiki, eriti mõjutas teda Itaalia maal, mis püüdles suurte pindade poole, rubens võttis selle omaks ning tast sai esimene monumentaal-maali meister madalmaades.
Pikaajalise kunstialase tegevuse jooksul täiustas Rubens oma meisterlikkust ja rikastas maalimise tehnikat. Tema noorpõlve töödes on selgelt tunda Itaalia meistrite eriti Carvaggio mõju. Nendes maalides ilmneb terav modelleerimine , teatav vormikäsitluse raskepärasus, tasakaalustatud kompositsioon jamõnevõrra liiga mõõdukas kujutamislaad . XVII sajandi kahekümnendatel muutus Rubensipintsli tehnika kergemaks, tema maalidesse tulirohkem liikumist. Elu viimasel aastakümnel saavutas Rubens oma maastikes ja mütoloogilistes piltides erilise peensuse. Värvid on kantud lõuendile kergelt ja õhuliselt, väga õrnad, läbipaistvad toonid mõjuvad emailpinnana.
Kõige selle juures tuleb rõhutada, st Rubensi stiil ei muutumud nii teravalt nagu paljudel tema kaasaegsetel juba kahekümneviie aastase Rubensi töödes olitema meetod põhijoontes välja kujunenud. Maalides “Risti püstitamine” ja “ Ristilt võttmine” Antverpeni katedraalis oli Rubens juba Itaalia mõjudest vabanenud ning esines täiesti küpes meistrina.
Rubensi kohta võib öelda, et ta maalis kogu elu ühtainust, suurt ja kõikehõlmavat eepost. Iga tema maal on selle eepose osa, iga figuuri võiks ühelt maalilt teisele üle kanda. Rubens kujutab maailma kahekihilisena: ülemine on taevas kokkukuhjunud pilvedega, millel troonivad kristlikud pühakud ja paganlikud taevaasukad rõõmu ning igaveseõndsuse paistes, ja alumine on maa, kus inimesed väsimatult oma toimekat elu elavad. Tema pilte iseloomustab enne kõike hoogsus, jõulisus, dünaamilisus, liikuvus, elulust. Ta kasutab oma piltidel palju sooje hõõguvaid värve. Tema piltidel on kõik toredsev ja ilus.
REMBRANDT (1606- 1669 )
Rembrandti on peetud kõigi aegade üheks suurimaks kunstnikuks.
Esialgu olid tema maalid soojas kullakas toonis ning elurõõmsad siis hiljem olid tema maalid sügavad, tõsised, kannatust ja muret väljendavad.
Selline pööre tuli tema maalidesse suuresti tema oma elusaatuse pärast. Tema paljud lähedased, ka tema väga armastatud ja palju maalitud abikaasa Saskia surm, tellijate tüdinemine kunstist ning vaesumine .
Kuid siiski võib olla just see on tema maalid teinud arusaadavaks ka lihtinimesele.
Rembrandti loomingu tipuks peetakse tema viimast tööd “Kadunud poja tagasitulek”.
Kuid siiski suri 700 maali ja paljude graafiliste lehtede autor unustatuna viletsusse.
Alles hilisematel aegadel on teda väärtustama hakkatud.
Rubensi ja Rembrandti juures vist ongi parimaks võrdlus momendiks see et kui Rubens’i maalidel on kõik särav ja elurõõmus, siis Rembrandt’il on see just vastupidi, tema maalid on täis süngust ja sügavust, valu ja kannatusi.
Kasutatud kirjandus:

“Suuri kunstnike” lk 40-41

“Üldine kunstiajalugu ” lk 181-182
“Kunstiajalugu” lk 174-187
“Madalmaade maalikunst 15-17 saj.” lk 76-131, 140-156
“Kunstiraamat noortele” lk 111-114, 116-117