Vana Egiptuse kunst
1. Egiptuse Ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kehtis absoluutne monarhia. Alumisel astmel olid
orjad, ning tipus seisis jumalikustatud kuningas– Vaarao. Egiptus oli maaÜhiskond. Religioon oli
polÜteistlik ehk austati paljusid jumalaid (nt Amon– Loomingu ja viljakuse jumal. Anubis–
Surnute jumal. Anubiseks kehastusid enamasti preestrid) Jumalad võisid olla nii inimese– kui ka
linnu või loomakujulised või veel ka poolinimesed, poolloomad/linnud (Sfinks on lõvi keha ja
inimese peaga, tähistasid valitsejat või päikesejumalat). Egiptlased olid sÜgavalt usust
mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu
jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast.
Riietus peegeldas Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline
leiutis oli peegel, seda ei valmistatud mitte klaasist vaid metallist.
Sfinks.Joonis 1. Anubis. Joonis 2.
2. Elamu ja lossiarhitektuur ei olnud niivõrd oluline. Olulised olid hauaehitised, sest usuti et
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
391745
Õppematerjali autor
võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka mastabad või väikesed püramiidid nii kujunesidki omapärased surnute linnad. Egiptuse templi lihtsam tüüp oli nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õui, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud
eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoof foorum- Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus. Linnaväljakud teede ristumiskohtades. Väljakut ümbritsesid raamatukogud, templid, monumendid jm. Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum. Peaaegu igale keisrile ehitati foorum. (allikas: Helle Saue esitlus Vana Rooma ehituskunstist) gallid- rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teasel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal germaanlased- Germaanlased olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk- Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Roomlastele said germaanlased tuntuks keltide kaudu, kes nimetasid nii oma naabreid teutooni hõime.Germaanlased olid roomlastest tunduvalt madalamal arengutasemel, riike neil veel polnud, elu juhtisid hõimupealikud, kelle
) Palee oli mitme siseõuega, nende ümber oli koondunud üle 60 erineva ruumi. Sumerlaste viimane tõus oli Sumeri - Akkadi riigi ajal ( 3. at lõpus eKr.), peagi aga varises see kokku semiidi päritolu suguharude rünnakute all. Sumerlased assimileerusid sissetunginud rahvastega, nende kultuuri elujõust aga annab tunnistust see, et nende poolt saavutatut arendati edasi kõikide hilisemate riikide ajal. Järgmise riigi, 2. at. eKr. eksisteerinud Vana - Babüloonia valitsejad pidasid küll lakkamatult sõdu, jätkasid aga samal ajal intensiivset ehitustegevust. Vana - Babüloonia riik saavutas õitsengu kuningas Hammurapi ajal ( 1728 - 1686 a. eKr. ), mil laiendati vanu ja ehitati uusi niisutusseadmeid. Eriti intensiivne oli ehitustegevus Babüloni linnas, kuhu püstitati mitmeid tsikuraate ning ehitati isegi 3 - 4 korruselisi elumaju. Hhammurapi on lisaks sellele tuntud ka suure seadusetundjana. Tema poolt loodud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid