Vana Egiptuse kunst (0)

Vana Egiptuse kunst    1. Egiptuse  ​Ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kehtis absoluutne monarhia.  Alumisel astmel olid  orjad, ning tipus seisis jumalikustatud kuningas– Vaarao. Egiptus oli maaÜhiskond. Religioon oli 
polÜteistlik ehk austati paljusid jumalaid  ​(nt Amon​– Loomingu ja viljakuse jumal. Anubis–  Surnute jumal. Anubiseks kehastusid enamasti preestrid ​)​ Jumalad võisid olla nii inimese– kui ka  linnu või loomakujulised või veel ka poolinimesed, poolloomad ​/linnud  ​(Sfinks on ​lõvi​ ​keha​ ja  inimese ​ peaga​, ​tähistasid valitsejat või​ ​päikesejumalat​)​.  ​Egiptlased olid s​Ügavalt usust  mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu 
jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. 
Riietus peegeldas ​Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline 
leiutis oli peegel, seda ei valmistatud mitte klaasist vaid metallist.    Sfinks.Joonis 1.                               Anubis. Joonis 2.  2. Elamu ja lossiarhitektuur ei olnud niiv ​õ​rd oluline. Olulised olid hauaehitised, sest usuti et  inimese vaimne teisik elab peale surma edasi ning hingel on vaja kohta kuhu minna . 
sellepärast ka palsameeriti et keha s ​äiliks kuna kui see kõduneb siis ka hing kaob.  Palsameeriti ehktehti muumiateks enamasti vaaraosid ja ​Ü​likuid. Hauakambrite  arengul oli mittu etappi, esimene oli mastaba, teine oli astmikpüramiid ja kolmas 
püramiid. Esimene nimepidi teatav arhitekt oli Imhotep. Egiptuse püramiid oli 
suuremõõtmeline kivist ehitis, mille nelnurksest alusest tulenevad kolm kulge 
kohtuvad tipus ühes punktis. Tuntumad püramiidid ol Giza püramiidid. Olulised olid 
ka templid, neid ehitati jumalate kummardamiseks ja vaaraode mälestamiseks. Seal 
viidi labi rituaale . Ja neid peeti selle jumala voi vaarao eluasemeks. Templil oli kahe 
nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravaehitis, mida nimetatakse pülooniks. 
Sambad olid ka olulised, need kaunistasid templites taimevormid ja hieroglüüfid. 
Egiptuse arhitektuur pidi sisendama lihtinimesse aukartust maiste ja taevaste 
võimukandjate ees, selle üldilme iseloomustamiseks kasutatakse väljendit 
,,Masendav suurejoonelisus​“ 


  Joonis 3. Chephreni püramiid ja selle ees nn Suur sfinks. Joonis 4. Mykerinos püramiid     Mastaba astmikpüramiid ja püramiid. Joonis 5.  3.  ​Skulptuuris​ kujutati peamiselt Vaaraosid, ent ka mõningaid lihtinimesi. Vaaraodel olid kindlad poosid,  nende ilmed olid pidulikud, idealiseeritud ja tardunud. Kujud olid mõeldud vaatamiseks eestpoolt. Sageli  oli istuvatel ja seisvatel figuuridel oli vasak jalg eespool ja käed surutud külgedele või üks rinnal.  Kujutatavate suur vormistus ja üldistav kujutamislaad pidi rõhutama nende igavikulist suurust ja  tähtsust. Lihtinimesi kujutati elavamate, vabamate ja loomulikumatena, sest nende tähtsus igaviku  seisukohalt oli väiksem ning nad ei pidanud olema taiuslikud. Peamiselt valmistati kujusid kivist, puidust,  või harvematel juhtudel kullast.  


  Joonis6. Vaaraode ja ülikute portree  Joonis 7.  Lihtinimese portree. Istuva kurjutaja kujuke  Vaarao Mykerinos oma abikaasaga  4.  ​Maalikunsti​ alla võib peamiselt liigitada püramiidide ja teiste ehitiste seintel olevad  seinamaalingud,millel kujutati sageli jumalaid mõtlemas, kas surnu väärib hauatagust elu. Igat jumalat  kujutati erinevalt, aga üldine pilt ehk riietus, ehted,keha positsioon olid sarnased. Kujutati ka lihtinimesi  aga pigem sooritamas igapäevaseid tegevusi, nagu näiteks lõbustused, jahiretked, lauljad ja tantsijad.  Umbrusele erilist rohke ei pandud, seda kujutati vaid uksikute taimemotiividega, varvid sobotati  umbritseva keskkonnaga kuhu loodi maal, näiteks hauakamber jne. Maalidel kasutati hulgaliselt  kirjamarke ehk hieroglüüfe, jutustamaks pildil toimuvat. Nagu ka klassiühiskond ja riietumisstiil püsis ka  kunst aastatuhandeid muutumatuna.   


Joonis8. Katkend Ani surnuteraamatust  5.  ​Nofretete büst​.​ ​Kuninganna paremat silma asendab mäekristall mustast puust silmateraga ja vasak  silmakoobas on tühi. On võimalik, et tegemist on mingi sakraalse tagamõttega, kuid võimalik on ka veaga 
iidse meistri töös.    Joonis 9.  6.  ​Uued m​õi ​sted   Vaarao ​- maapealsed jumalad, keda peeti justkui jumalateks  Palsameerimine​- Surnukehade säilitamine vastava töötlemisega  Muumia​- Vana-Egiptuse konserveerunud surnukeha  Mastaba​- Vanim hauaehitiste tüüp  Astmikpüramiid​- Mastabast väljakujunenud püramiid, mis nägi välja nagu oleks mitu mastabast 
üksteise peal.  Püramiid​- Suur kivist ehitis, mille alus on nelinurkne ja kolmnurksed kuled kohtuvad tipus ühes 
punktis  Tempel​- Nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis  Püloon​- Kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravehitis  Hieroglüüf- ​Egiptuse kirjasüsteemis mõistet või silpi tähistav tähemärk  Kriska​- keeruka kujuga tähemärk 


Obelisk​- Templi ees olev kivisammas  Kaljutempe​l- Kalju sisse raiutud tempel  Pinnakunst- ​valitse üldistamine ja stiliseerimine  Polüteism-​ Paljusid jumalaid tunnistav immanentne usuvorm  Dunastia-​ Uhest kuninglikust perekonnast polvnenud valitseja  Tsikuraat-​ Nürinurksed astmeliselt tõusvad ja ulespoole ahanevad tornid, mille tipus on jumala 
elukoht ehk tempel. Seal peeti usurongkaike ehs pritsessioone.    Kasutatud allikad  https://et.wikipedia.org/wiki/Sfinks   Joonis 1.  ​https://bit.ly/3d5PtOI   Joonis 2.  ​https://bit.ly/2Ql1CWf   Joonis 5.  ​https://bit.ly/33twb15   Info, Joonis 3. Joonis 4.  ​https://e-koolikott.ee/kogumik/18739-5-Egiptuse-kunst   https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=JVkalender201710.2.40.3   Joonis9. ​ ​https://bit.ly/2wYMiYp   Joonis6, Joonis7, Joonis 8, informatsioon ​ ​https://e-koolikott.ee/kogumik/18739-5-Egiptuse-kunst