Romaani kunst (2)

ROMAANI KUNST
Romaani kunsti ehk romaani stiili üldiseloomustus
Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus Lääne-Euroopas peale antiiki.
Kestis: 10.-12. sajand.
Romaani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa – Prantsusmaa.
Ajalooline taust: On feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne-Euroopas – ristiusu kirik (katoliku kirik just). Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga . Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses.
I Arhitektuur
Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad.
võlvik – nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga
nelitis – nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põikhoone ristumisel
apsiid – altari asukoht
koor – põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel ehk krüpt.
kooriümbriskäik – moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi
kabel – väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum
Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni metallist (või puidust) ülaosa nimetatakse tornikiiver . Romaani stiilis kirikud olid sageli kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve.
Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus. Iseloomulik tunnus – ümarkaar ( akende , ukseavade jm juures). Veidi on rõhutatud horisontaalne suund.
Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder - või ristvõlvid. Raskete kivimasside toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8- nurkse või keerulisema põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteel (kuubikujulisel kiviplokil olid alumised nurgad ümardatud). Ka antiikseid kapiteele kasutati.
Fassaadi ehk esikülje huvitavaim osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem.
Romaani stiilis arhitektuuri näiteid:

• Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud.
  
• kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn – kuulus viltune Pisa torn (Itaalias oli kombeks ehitada kellatornid kirikust eraldi).
  
• Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk toomkirikud) Saksamaal – saksa romaanika parimad näited
  

Eestis romaani stiilis ehitisi pole, kuna Lääne-Euroopa ehitustraditsioonide siia jõudes 13. sajandi algul oli valitsevaks juba gooti stiil. Romaani stiili jälgi võib veidi näha Saaremaa kirikutes (Valjala).
II Skulptuur ja maalikunst
Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja –tegelasi, pühakuid. Kujutamislaad oli kohmakas , naiivne . Kuid usutundeid anti edasi väga siiralt ja ilmekalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks.
Kirikute seinu katsid ka usuteemalised seinamaalid – samuti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud.
Tähtsal kohal olid vitraažid ehk värvilised klaasaknad (värvilistest klaasitükkidest, vahel tinaribad).
Olemuselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos – nn Bayeux ` /bajöö/ vaip . See asub Prantsusmaal Bayeux` linnas muuseumis . See on 70 m pikkune linane riie , kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglismaa-retk (1066 Normandia hertsog William/Guillaume tungis Inglismaale , pidas Hastingsi lahingu). Vaip on valmistatud 11. sajandil.