Kohtukõne analüüs (0)

6.03.2012, kell 10.00
Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, saal 202
Kohtunik Eha Poppova
Kohtu koosseis: Eva Poppova, Linda Luhaäär, Liina Läll
Prokurör Rita Siniväli
Kaitsja Rein Kiviloo
Kriminaalasi KarS § 114 p1,3
Süüdistatav Juri Danilišen.
Kannatanu Ljudmilla Potsina.
Kui kohtunik siseneb kohtusaali, siis rahvas tõuseb püsti. Istumiseks annab loa kohtunik. Kohtunik avab istungi sissejuhatavate sõnadega ning rääkis tunnistajatele nende kohustusest rääkida tõtt. Siis luges ta ette süüdistatava õigused ning pärast seda kannataja õigused. Edasi luges kohtunik ette kohtu koosseisu. Järgnevalt saadeti tunnistajad kohtusaalist välja.
Kuna süüdistatav ja mõned tunnistajad ei osanud eesti keelt, siis oli kohtusaalis kohal ka tõlk.
Algas prokuröri süüdistuskõne. Kõigepealt andis ta ülevaate juhtunust: 19. – 21. juulil 2011 aastal tapeti Süsta 14-11 Sergei ja Andrei Potsin tahtlikult ja julmalt viisil. Edasi luges ta ette, mis täpselt kannatanutega tehti. Järgnevalt annab prokurör lühiülevaate juhtunust: Sergei, Andrei ja Juri läksid kolmekesi Sergei ja Andrei korterisse alkoholi tarbima. Üks hetk tekkis meeste vahel tüli ning Juri ründas nugadega kõigepealt Sergeid ja seejärel ka Andreid. Laibad leiti üksteise peale asetatuna ning nad olid pesupulbriga üle kaetud.
Siis luges prokurör ette asjad, mis süüdistatavalt leiti, kui ta kätte saadi. Nende asjade seas olid kaks mobiili ja mitu sim- kaarti , mis olid arvatavasti varastatud .
Edasi mainib ta, et Sergeil oli näo peal mustriline jälg, mis vastab jalanõu talla jäljele ja sobib süüdistatava tossu jäljega.
Järgmine oli kaitsja kõne. Kaitsja pööras tähelepanu sellele, et Juri sõnul ründas Sergei Jurit noaga esimesena ja Juri kaitses end. Siiski tõdeb kaitsja, et antud juhul oli omakaitse piiride ületamisega.
Nüüd oli tunnistajate kord.
Esimeseks tunnistajaks oli Ljudmilla Potsina, Sergei isa ja Andrei abikaasa. Ta rääkis, et Sergei ja Andreil tarvitasid alkoholi peamiselt kuu alguses ning muidu ei olnud füüsilise vägivallaga probleeme, aga kui alkoholi tarbiti, siis mõned sõnelused ikka tulid ette. Veel rääkis ta, et süüdistatavad teab ta umbes 5-6 aastat. Viimati oli ta ise kodus käinud 18. juulil ning jättis ka pojale veidi raha. Ljudmilla oli see, kes leidis oma abikaasa ja poja 21. juulil surnuna nende korterist ning helistas häirekeskusesse mõni aeg pärast koju jõudmist.
Järgmine tunnistaja oli Potsinade alt naaber Triin Kark . Ta mäletas kellaaegade täpsusega toimunut , mis oli järgmine: 20. juuli õhtul kell veerand üheksa kuulis ta ülevalt korterist Andrei ropendamist ning seejärel kukkumist. Siis käis ta korra bussijaamas ning tagasi tulles ei kuulnud ta enam midagi. Tema rääkis, et üldiselt on seal korteris rahulik ning mingeid kaklusi ega sõimlemisi ta ei kuule ja, et Sergei ei olnud eriti suur joomamees, aga Andreile meeldis rohkem napsutada. Ta mainis ka, et lapsepõlves oli ta Sergeiga natuke läbi saanud ning talle tundus Sergei rahulik inimene olevat.
Järgmine tunnistaja oli majahoidja Valentina Sinovjeva. Ta ütles, et ta oli kadunuid tundnud umbes 30 aastat. Tema ja eelneva tunnistaja iseloomustused Sergei ja Andrei kohta suhteliselt klapivad. Ka tema sõnul jõi Andrei rohkem kui Sergei ning suuri pidusid tema teada seal korteris polnud olnud. Ta räägib, et 20. juuli õhtul nägi ta kadunuid minemas nende majja koos ühe mehega, kellel olid heledad riided seljas .
Järgmine tunnistaja oli Juri endine tüdruksõber Maria Bogona. Tema rääkis, et ta oli koduarestis olnud kuriteo toimepaneku ajal ning Juri oli talle lilli viinud. Enamus küsimuste peale vastas ta, et ta ei mäleta. Enne süüdistatava kinnipidamist elasid nad koos Juri sõbra juures. Veel rääkis ta, et tema juuresolekul jäi Juri ainult purgi õlut ja viimasel ajal enam ei tarbinud narkootikume ka. Varasemalt oli Juri tarbinud amfetamiini. Juri raha teenimise kohta rääkis Maria, et kui kellelgi oli vaja midagi maha müüa, siis helistati Jurile ja selle pealt ta teenis. Maria ei olnud Sergeist ja Andreist varem kunagi midagi kuulnud.
Järgmine tunnistaja oli Juri tuttav, kes kohtuprotsessi ajal oli ise teises asjas süüalune ning tema tuli kohtusaali sisse politseinike saatel. See tunnistaja iseloomustas Jurit kui täiesti tavalist inimest ning ka nendevaheliste suhete kohta ütles, et need olid tavalised .
Viimase tunnistaja asukoht oli teadmata tema enda kriminaalasjaga seoses.
Nüüd hakati tõendeid näitama. Kõigile kohtusaalis viibijatele näidati videot, mis salvestati arvatavasti politseinike poolt sündmuskohale jõudes. Seal oli selgelt näha kaks laipa üksteise otsa asetatuna, Andrei oli all ja Sergei peal.
Nüüd oli süüdistatava kord küsimustele vastata. Sergeid iseloomustas ta kui vaikset aga tasakaalutut. Kui ta oli kaine , siis oli vaikne, aga kui ta tarvitas alkoholi, siis ta muutus. Hiljuti oli Juri teada saanud, et Sergeil oli peatrauma ning sõltuvus narkootikumidest. Andrei kohta ei osanud ta eriti midagi öelda.
Siis hakkas ta kirjeldama juhtunut . Sergei ja Andrei kutsusid Juri poodi ja meelitasid ta ka nende korterisse alkoholi tarvitama. Jookide eest maksis Sergei. Korteris oli alguses õhkkond üsna sõbralik, aga mingi salalikkus peitus seal. Juri meelest oli Andreil ja Sergeil mingisugune kavatsus Juri vastu. Kuskil tund aega pärast kohale jõudmist tekkis konflikt Sergei ja Juri vahel. Selleks ajaks oli poolt liitrit viina ära joodud. Sergei solvas Jurit, oli öelnud ta kohta jõledusi. Juril oli piinlik öelda, mida Sergei täpselt ütles. Sergei solvas Jurit sellepärast, et Juril oli tüdruksõber, aga Sergeil polnud. Selle peale lõi Juri rusikaga Sergeile vastu lõuga, mille tagajärjel Sergei kukkus. Juri aitas Sergei uuesti teadvusele ja viis ta suurde tuppa tugitoolile istuma. Juri enda sõnul ei läinud ta sealt ära, sest „ta ei ole mingi rott, kes lööb ja siis paneb plehku “. Siis hakkas Serigei õiendama Juriga, et too teda lõi. Juri üritas seletada, miks ta lõi, aga Sergei haaras noa. Andrei istus sellel hetkel diivani peal, Sergei tõusis püsti ning tõstis käe ründamiseks. Juri põikles kõrvale ja võttis laua pealt noa ning lõi Sergeid sellega silma. Alguses ütles ta, et lõi kogemata silma, aga kui prokurör ütles, et tavaliselt panevaid inimesed kaitseks endale automaatselt käed näo ette siis Juri pakkus välja, et võib-olla tegi ta enne mingi petteliigutuse, et saaks lüüa teda näkku. Pärast esimest noahoopi jätkas Sergei noaga ründamist. Siis tõusis Andrei püsti ja tõstis samuti käe löögiks. Juri haaras laualt teise noa ning lõi sellega ka Andreile silma. Juri sõnul ei olnud ka see löök sihitud. Sergei istus sellel hetkel diivanil. Andreid lõi ta veel kolm korda, mille tagajärjel Andrei karjus midagi ning siis kukkus maha. Sergei üritas püsti tõusta ning Juri lõi teda veel mõlema noaga. Juri täpselt ei mäleta, mitu korda ta lõi, aga tema sõnul kindlasti mitte nii palju, kui prokurör ütles. Prokurör ütles, et Sergeil oli üle 15 noahaava. Sergei veel ütles midagi sellist, et Juri veel vastutab selle eest ja siis kukkus ka tema. Juri katsus mõlema pulssi, nad olid surnud.
Süüdistatav ütles, et maas lamavaid kannatanuid ta ei löönud, ta ei teanud, kuidas tema jalanõu jäljed said Sergei näo peale. Prokurör küsis Jurilt selle kohta, et Andreil olid ka kuklas noahaavad ja Juri ei mäletanud selle kohta midagi. Süüdistatav ei teadnud ka seda, et kuidas pliit tööle sai. Ta oli kruttinud küll neid nuppe , aga tööle ei olnud seda saanud. Juri ütles, et ta helistas kiirabisse, aga tal sai telefoni aku tühjaks. Ta oli šokis. Ta mõtles veidi juhtunu üle ning läks siis vannituppa, pesi käed ja näo puhtaks. Noad kukutas ta vanni. Vanni pani ta veel need klaasid , millest joodi ning pudelid ja mahlakarbi. See tegevus oli tehtud selleks, et nendest asjadest lahti saada. Siis pani ta mingid asjad pliidi peale. Pliiti ta tööle ei lülitanud. Juri sõnul läks pesupulber lihtsalt ümber, keegi oli rüseledes sellele pihta läinud. Pärast puistas ta veel selle toas laiali. Ta ei teadnud, miks ta seda tegi. Natuke enne kella kümmet läks ta sealt korterist minema. Ta teadis seda kellaega, sest ta läks veel poodi alkoholi juurde ostma. Ööseks läks ta Õismäele.
Juri ei rääkinud juhtunust kellelegi. Ta mõtles küll politseisse minna, aga ei jõudnud. 2. augustil võeti ta kinni. Lõpus tuli välja ka see, et Juri oli abielus ning tal oli 4-aastane tütar. Abikaasaga ta enam koos sellel hetkel ei elanud ning laps elas abikaasaga koos. Lõpus palus ta veel kannatanult vabandust.
Autori kommentaarid
Prokuröri süüdistuskõne ajal oli väga raske aru saada, mida räägiti, sest tõlk rääkis prokuröriga samal ajal ja peaaegu sama tugeva häälega. Enamus jutust olid lihtsalt faktid, mis tundusid minu jaoks üsna seosetud, sest ma polnud veel teadlik asjaoludest, millega need faktid seondusid. Prokurör kasutas mitmeid kõnekeelseid väljedeid. Süüdistused aga esitas ta veenvalt. Ta rõhus sellele julmusele, millega oli kuritegu korda saadetud . Kannatanu rääkis tunnistajapingis väga vaikse häälega vene keeles. Siin kohal oli tõlk abiks, sest ainult tänu temale oli kuulda midagi, mis tunnistaja ütles. Samas oli ka arusaadav, et kannatanu ei tahtnud rääkida oma kadunud abikaasa ja poja surmast suure rahva ees. Ljudmilla tunnistuse juures tekkis väike segadus . Eeluurimisel oli ta öelnud, et ta andis pojale 200 eurot, aga nüüd ütles, et andis hoopis 150 eurot. Triin Kark’ilt küsis ka süüdistatav mõned küsimused. Neile vastates asus Triin kaitsvasse positsiooni. Majahoidja tunnistusega tekkis palju segadust . Ta rääkis väga arusaamatult. Prokurör pidi oma küsimusi kordama, mis minu arust olid arusaadav, sest ka mina ei saanud ta vastustest aru, aga kohtunik manitses prokuröri, et ta mitu korda ühte ja sama asja küsib. Pärast seda tunnistajat ning enne järgmist tunnistajat oli näha, kuidas süüdistatav ja süüdistatava isa omavahel vestelda üritasid. Süüdistatava isa naeris üsna kõva häälega millegi peale. Kui oli Juri endise tüdruksõbra kord tunnistada, siis oli süüdistatava meel väga rõõmus. Ta rääkis oma perekonnaga juttu , kes istusid esimeses pingis päris lähedal süüdistatavale. Nad viskasid nalju ja tundusid tundvat ennast päris hästi. Kõige suurem müsteerium kohalolevate tunnistajatega oli selle tunnistajaga, kes oli ise sel hetkel vahi all. See käis väga kähku ning mul ei õnnestunud isegi ta nime kuulda. Ka selle tunnistaja ütluste ajal süüdistatav naeris.
Tõendite ettelugemine oli kõige igavam osa selle protsessi juures. Prokurör vuras need võimalikult kähku ette nii, et vaevalt sai midagi aru.
Kui näidati seda videot kuriteopaigast, siis Juri pööras oma näo ära. See oli ainukene märk sellest, et ta midagi tundis seoses oma teoga. Muidu oli tal terve kohtuprotsessi ajal hea tuju ja isegi see vabandus Ljudmillale tundus olevat ebasiiras . Kui süüdistatav rääkis juhtunust, siis tundus, nagu ta räägiks millestki tavapärasest. Ta oli rahulik ning emotsioonitu. Süüdistatav kasutas palju slängi. Vahepeal oli isegi tõlgil natuke raskusi tõlkida neid slängi sõnu eesti keelde.