Küsimus 1 Küsimuse tekst Aasta lõpul oli Tuntud Firma lühivõlgade üldine kattekordaja 3,0. Kattekordaja arvväärtust suurendaks Vali üks: a. debitoorse lühivõla laekumine b. materjalide ostmine järelmaksuga c. kreditoorse lühivõla äramaksmine d. pangalaenu võtmine 90 päevaks Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma poolt kasutamata laenulimiidid (lines of credit) peaks kõige rohkem huvi pakkuma Vali üks: a. aktsionäridele b. pikaajalistele kreeditoridele c. lühiajalistele kreeditoridele d. klientidele Küsimus 3 Küsimuse tekst Investeerimiskeskuste põhieelis seisneb selles, et Vali üks: a. tema loomise ja käigushoidmise kulud on suhteliselt väikesed b. ta tagab kindla kontrolli kulude üle c. ta tagab põhjaliku, kõikehõlmava mõõtmise üksuse tegevuse hindamiseks d. kulunormatiivide kasutamine tagab standardi, millega saab võrrelda tegelikku toimimist Küsimus 4 Küsimuse tekst Kasumikeskusi
Lõppsaldo 2 520 000 Valmistoodangu konto Deebet Kreedit Algsaldo 126 000 2. 75 000 Käive 0 75 000 Lõppsaldo 51 000 Päevaraamat Nr. Tekst Konto deebet Konto kreedit 1 Osteti materjale Materjalivarud Kassa 2 Müüdi valmistoodangut Kassa Valmistoodang 3 Tasuti kreeditoridele Kreeditorid Arvelduskonto 4 Kustutati pangalaenu Pangalaen Arvelduskonto 5 Osteti põhivara Põhivara Arvelduskonto Summa 87 000 75 000 115 000 200 000 60 000 Käibeandmik Kontod Algsaldod Käibed Lõppsaldod deebet kreedit deebet kreedit deebet
Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846 Pikaajalised kohustused 416 580 067 807 632 1 490 833 Koguvarad 967 952 554 1 594 350 2 378 683 Võlakordaja 0,506366067 0,636009032 0,7490191 Normaalseks võiks üldiselt lugeda võlakordajat 50 %, Eesti keskmine on umbes 57 %. Kreeditoridele on kasulik kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge siis sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest. Soliidsuskordaja Soliidsuskordaja = omakapital / kohustused ja omakapital Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. 2006 2007 2008 Omakapital 477 814 225 580 329 597 004
teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. Tavaliselt kasutavad kiiresti kasvavad firmad rohkem finantsvõimendust kui suured korporatsioonid. Enamus firmasid kasutab kasvõi mingil määral välist finantseerimist. Võõrkapitali kasutamise suhtarvud on järgmised. Võlakordaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / koguvarad Normaalseks võiks üldiselt lugeda võlakordajat 50 %, Eesti keskmine on umbes 57 %. Kreeditoridele on kasulik kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge siis sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest. Kohustuste ja omakapitali suhe ehk pikaajalise maksevõimelisuse näitaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / omakapital Antud kordaja näitab suhet võõrkapitali ja omakapitali vahe. Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma
rahapoliitikale. 4)Vertikaalanalüüsi korral ei saa vaatluse alla võtta negatiivseid arve. 24. Nimetage vähemalt 4 (neli) huvigruppi, kes võiksid olla finantsaruandluse analüüsi andmete kasutajad ? Ettevõttesisesed huvigrupid, konkurendid, investorid, kliendid (näiteks suurkliendid), riiklik regulatsiooniaparaat (maksuamet...). 25. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte lühiajalistele kreeditoridele ja põhjendage enda valikut lühidalt Lühiajalist maksevõimet mõjutab ettevõtte likviidsus ja seega likviidsusnäitajad peaksid kreeditoridele huvi pakkuma. Seega näiteks Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (näitab ettevõtte võimet võlgu maksta käibevara abil, mille abil saab hinnata riski ettevõttele laenu andes), rentaablussuhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel on siiamaani läinud), Maksevalmiduse kordaja (näitab, millise osa laenust
osa) Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja allub selle keskkonna mõjule. Majanduse üldine seisukord sõltub rahamassi liikumise efektiivsusest investeerijatelt kapitali vajavate eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide käsutusse. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja kohustuste loomisele. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja/või võlakirjad, finantsnõuded jne. Finantskohustused kujutavad endast firma võlgnevust kreeditoridele.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") Finantsvarade moodustumine ja liikumine toimubki finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad kapitali puudujäägiga ja kapitali ülejäägiga ettevõtted ning kus neil on võimalik saada varade loomiseks vajalikke vahendeid mitmesugustest erinevatest allikatest. (J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus")) Finantsturg jaguneb rahaturuks ja kapitalituruks. 1.2. Rahaturg 4
rahapoliitikale. 4)Vertikaalanalüüsi korral ei saa vaatluse alla võtta negatiivseid arve. 24. Nimetage vähemalt 4 (neli) huvigruppi, kes võiksid olla finantsaruandluse analüüsi andmete kasutajad ? Ettevõttesisesed huvigrupid, konkurendid, investorid, kliendid (näiteks suurkliendid), riiklik regulatsiooniaparaat (maksuamet…). 25. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte lühiajalistele kreeditoridele ja põhjendage enda valikut lühidalt Lühiajalist maksevõimet mõjutab ettevõtte likviidsus ja seega likviidsusnäitajad peaksid kreeditoridele huvi pakkuma. Seega näiteks Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (näitab ettevõtte võimet võlgu maksta käibevara abil, mille abil saab hinnata riski ettevõttele laenu andes), rentaablussuhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel on siiamaani läinud), Maksevalmiduse kordaja (näitab, millise osa laenust
asutamiseks (Preatoni pank). Majanduse üldine seisukord sõltub oluliselt sellest kui efektiivselt liigub rahamass investoritelt neile ettevõtetele, kes paigutavad selle juba majandustegevusse. Suur osa vabast rahast liigub ettevõtjate kätte läbi rahaasutusteni. Kapitali liikumine tekitab aga finantsvarad ja finantskohustused: finantsvaradeks on raha, teiste ettevõtete väärtpaberid, igasugused finantsnõuded. Finantskohustused on firma võlgnevused kreeditoridele, kas võetud laenudena või tasumata arvetena. Finantsvarade liikumine toimub finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad isikud, kellel on ajutine kapitali ülejääk või puudujääk. Seega koondavad finantsvahendused erinevate allikate finantsvahendeid ning annavad selle arvelt krediiti. Finantsturud liigitatakse rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks: - Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtajaga kuni 1.a.).
majandustegevuse käigus. Informatsiooni allikad/situatsioonid audiitorile ettevõttes, mis võivad anda viite ettevõtte jätkuvusele või seada selle kahtluse alla: 1. Varade ja kohustuste võrdlemine- Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid. 2. Ettevõtte põhivarad finantseeritakse valdavalt lühiajaliste laenudega. 3. Võimetus tasuda kreeditoridele tähtajaks. Kui ettevõte ei suuda nendele kreeditoridele tähtajaks tasuda siis see selgelt näitab, et ettevõttel on finantsraskused. 4. Oluline kahju põhitegevusest- alustav ettevõte ei muutu kohe kasumlikuks. Ettevõtte rekonstrueerimine, selle käigus tehakse palju kulusid. Toodangu muutmine. 5. Suutmatus tagada seaduses ettenähtud omakapitali nõuet. 6
majandussüsteem. Suur hulk rahast liigub spetsialiseeritud rahaasutuste kaudu kes tegutsevad finantsvahendajatena. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja finantskohustuste tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu). Finantskohustused kujutavad ettevõtte võlgnevust kreeditoridele (võlausaldajad, tarnijad(maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks
2. Lõpetage esitatud väide: kui tegevusmaht muutub, siis: a) muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsivkulud ühiku kohta b) muutuvkulud ühiku kohta ja püsivkulud ühiku kohta on konstantsed c) muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsivkulude kogusumma d) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma on konstantsed 3. Kulu-maht-kasum analüüs on otseselt kasulik: a) investoritele ettevõtte aktsia hinna kalkuleerimisel b) kreeditoridele ettevõtte maksevõime analüüsiks c) maksuametnikele ettevõtte tulumaksumäära kehtestamiseks d) juhtidele, võimaldades neil ennustada juhtimisotsuste tulemit 4. Milline alltoodutest on õige kasumiläve korral? Kas a) müügitulu võrdub kogukulude summaga b) müügitulu võrdub püsivkulude summaga c) müügitulu võrdub muutuvkulude summaga d) müügitulu võrdub ärikasumiga 5
ettevõtte kohustused. Kui on oht, et normaalsetes majandustingimustes ei suuda ettevõte kohustusi täita, siis võib tekkida vajadus ümber klassifitseerida ettevõtte varade ja kohustuste väärtus. Jätkuvuse probleemid võivad tuleneda järgmistest asjaoludest: 1. Kohustused ületavad varade väärtust või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid 2. Ettevõtte põhivarad on valdavalt finantseeritud lühiajaliste laenudega 3. Kas ettevõte tasub kreeditoridele tähtajaks, kui ettevõttel tekivad makseraskused kreeditoridele, siis võib see olla likviidsusprobleem, millega võivad kaasneda kreeditoride täiendavad sanktsioonid. Tasumisega viivitamine võib olla ka ettevõtte finantsstrateegia. Kui klient võimaldab, siis tuleb tasumisega viivitada. 4. Märkimisväärne kahjum põhitegevusest. Hooajaline tootmine (põllumajandus) 5. Suutmatus täita seaduses ette nähtud omakapitali nõutavat taset 6
tegemisel, näiteks põhivarade investeeringute ja dividendide osas. Ja samas on näha, et majandusaastatel ei ole omakapitali osatähtsus vähenenud rohkem kui 10%, mis tähendab, et tegu on jätkusuutliku ettevõttega. 6.3 Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe Võlasiduvus kajastab kohustuste suhet omakapitali, iseloomustades võõrkapitali kasutamisega seotud riski. Mida suurem on võlasiduvus, seda enam laieneb ettevõtte risk ka kreeditoridele ning viimastel suureneb risk oma raha mitte tagasi saada. Samas muutub ettevõtte finantsolukord ebastabiilsemaks. Antud näitaja rusikareegliks on see, et kohustused ei tohiks ületada omakapitali 1,25 korda ning moodustada üle 50% omakapitalist. · 2009. aasta võlasiduvus: · 2010. aasta võlasiduvus: · 2011. aasta võlasiduvus: · 2012. aasta võlasiduvus: ICT Support OÜ võlasiduvuse näitajad on nelja aasta lõikes väga head. Veidi kehvem seis oli 2009
ärialasest kui, ka erialasest kompetentsusest. Seetõttu on ka oluline tulevastele partneritele teada anda, milline on Teie haridus, kus ja millistel ametikohtadel olete töötanud ning millised varasemad kogemused Teil on nii ettevõtluses tegutsemisel. Oluline on esile tuua nii omanike kui ka palgatud juhtkonna võimekust ettevõtet juhtida: see lisab 16 kindlusetunnet nii Teie tulevastele partneritele kui ka kreeditoridele. Personal Selles lõigus kirjeldage ka kõiki personaliga seotud probleeme: · kui palju töötajaid firma vajab; · millised on nende töökohustused; · kuidas neid palgatakse; · milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada; · palgatase. Tabel 2 Personalikulud Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi
1. inventuuri läbiviimise kuupäev; 2. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3. viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number; 4. sularaha jääk numbrite ja sõnadega kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 5. komisjoni liikmete allkirjad. Nõuete ja kohustuste inventuur Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi osaühingu nõuetega tegelev raamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldoteatised alates 100 kroonist. Saldoteatistest jääb osaühingule koopia. Nõuete ja kohustute inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1. andmed deebitoride ja kreeditoride kohta; 2. nõuete ja kohustuste summad; 3. nõuete ja kohustuste summad tagastatud saldoteatistelt; 4. erinevused osaühingu raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused; 5
b. ettevõtte kasumiaruanne finantsanalüüsi seisukohalt? Informatsioon, kus kajastatakse ettevõtte majandusaasta tulud ja kulud ning tulemus, kas siis kasum või kahjum. c. ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt? 3 Info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest. Aitab prognoosida ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäride puhul ning intresse ja laenumakseid kreeditoridele. Sisaldab ka mitterahalisi kulusid. 16. Kuidas hinnata ettevõtte maksevõimet? Maksevõime ja likviidsus pole päris samad mõisted. Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime on pigem pikemas perspektiivis mõelduna. Likviidsus hetkeolukorda arvestades. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. Kuidas hinnata? 17
sätestatud tähtaegadeni. Nimetatud dokumente hoitakse raamatupidamisteenust pakkuvas büroos kuni kolm aastat ning seejärel antakse üle ettevõtte juhatusele. 7 2.2 Raamatupidamise aastaaruande koostis ja koostamise käik Raamatupidamise aastaaruande koostamist alustatakse varade ja kohustuste inventeerimisega majandusaasta lõpul. Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi raamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldoteatised. Aruandeaasta lõpetamisel viiakse läbi alljärgnevad raamatupidamistoimingud: varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel tehakse reguleerivad paranduskanded; tehakse tekkepõhised lõpetamiskanded avatud kontodel; tulu- ja kulukontode sulgemine; aastaaruande koostamine. Juhul, kui pärast aastaaruande kinnitamist avastatakse eelmist perioodi mõjutavaid asjaolusid,
3.3.1 Kohustuste ja omakapitali suhe (%) 19 Kohustused x 100 Omakapital Kajastab laenuvahenditest ja omakapitalist finantseeritud varade suhet. AS STV näitajad 2009. aastal 35,2% ja 2010. aastal 32,6%. AS Starman näitajad 2009. aastal 320% ja 2010. aastal 287,50% Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest
väärtus, hindamise keerukus) o Näiteks kas oleme piisavalt konservatiivsed klientide krediidiriskide hindamisel vms · Ettevõttel võib olla mitmeid tegevusvaldkondi o Raskendab ettevõtte tegevuse hindamist · Igale finantsanalüüsile peab eelneva aruannete eelanalüüs o Eesmärk on selgitada välja tõesus ja õigsus o Vajalik skepsis aruannetes kajastatu suhtes o Näiteks: võimalus ilustada aruandlust, et kreeditoridele rohkem meeldida. 4-5. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs (2) 22. Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus? Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning likviidsus pigem likviidsete varade olemasolule. 23. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab
(avatud küsimus) Informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest. Kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). 16. Mis informatsiooni pakub ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest. Aitab prognoosida ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäride puhul ning intresse ja laenumakseid kreeditoridele. Sisaldab ka mitterahalisi kulusid. 17. Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus? 4 Maksevõime ja likviidsus pole päris samad mõisted. Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime- pikem perspektiiv. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. 18
Lühiajalised kohustused 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 446 877 =2,60 171 669 2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 393 696 =3,29 119 800 2014. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 430 033 =2,29 188076 Analüüsi tulemus võiks olla kõige positiivsem just kreeditoridele, sest nagu näha, on käibevarasid kõigil analüüsitaval aastatel üle kahe korra enam kui lühiajalisi kohustusi ning ettevõtte maksevõime on väga kõrge. Samas on see ohumärk ettevõtte juhtkonnale kuna saadud tulemus näitab, et liialt suunatakse varasid käibevaradesse ehk ressursse ei kasutata piisavalt efektiivselt, mis tähendab ka saamata jäänud tulu ja/või optimeerimata kulusid. 3.2 Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase
varade asenuds- või taastamisväärtus Varade turuväärtus Kasutatakse nt ettevõtte likvideerimisel Iga eraldiseisva vara turuväärtus hinnatakse eraldiseisvalt kasutades korrektset meetodit 34. Vabad rahavood ettevõttele (FCFF)? Mida see näitaja iseloomustab? Vaba rahavoog ettevõttele (free cash flow to firm, FCFF) - Ettevõtte poolt teenitud rahavoog mille arvelt saab maksta omanikele nii dividende kui ka kreeditoridele intresse ning teenindada ettevõtte laene. Teenindatakse omanikke kui ka võlausaldajaid. 35. P/E, P/B ning EV/EBITDA suhtarvud ja nende tõlgendamine P Turuväärtus = E Puhaskasum Iseloomustab kui mitu korda on aktsinärid nõus maksma aktsia eeest ühe puhaskasumi aktsia kohta P P = B Book Kus P on price ja Book on aktsia bilansiline väärtus (varad- kohustused)/aktsiate arv
00 99.38 2014 10888 178.00 61.17 2015 17169 91.00 188.67 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja FADN = 33863/11581= 2,92 Sellest suhtarvust me näitame, et ettevõttes X on praktiliselt ei ole kohustused, sest ei ole riskid, et ettvõtte ei või neid maksta, sest maksevõime tase on hea. Puhaskäibekapital pakub lühiajalistele kreeditoridele huvi seetõttu, et näitab, kui suures summas on käibevara finantseerimiseks kasutatud omakapitali ja pikaajalist võõrkapitali. Heaks tulemuseks loetakse kui puhaskäibekapital on 5-6 korda väiksem müügitulust. Puhaskäibekapital = Käibevara - lühiajalised kohustused Taabel 7.Puhaskäibekapital 2006-2015 a. aasta Käibevara L/kohustused Vastus
Juba enne renessanssi õitsele puhkenud Vahemere-äärsete riikide vaheline keskaegne kaubandus nõudis üha suurema hulga kulla olemasolu ja ringlemist, sest kuld oli keskajal põhiliseks maksevahendiks. Et hoiduda suurte kullakoguste pidevast kaasaskandmisest ning ka julgeolulistel kaalutlustel, hakkasid inimesed viima oma kulda kullaseppade juurde hoiule.[2] Termin pankrot tuleneb itaalia kombest, mille kohaselt pankuri pink lõhuti, kui ta ei suutnud oma kreeditoridele tasuda. [1] Miks just kullaseppade juurde? Aga sellepärast, et nad tegelesid niikuinii kullaga ja seetõttu olid neil ka vastavalt sisustatud ja kindlustatud panipaigad kulla hoidmiseks. Toodud kulla paigutasid kullaseppad riiulitesse ning pidasid selle üle ka arvet. Kulla omanikule andis kullasepp vastava kviitungi ehk veksli, mis tõendas kulla hoiustamise fakti, hoidmise eest maksid kulla omanikud kullasepale aga väikest teenustasu. [2]
korral); Biloloogilised · aktiivse turu olemasolu korral määrab õiglase väärtuse varad turuhind; · puudumisel sarnaste varade turuhinda või viimast turuhinda; Tabel 1 Käibevara inveteermine [1 : 48-61]. 8.2 Kohustuste inventeerimine Kohustuste saldod inventeeritakse bilansipäeva seisuga ja selleks saadetakse kõikidele kreeditoridele teadised oma võlgnevuste kohta ning palutakse ede summade õigsust kinnitada või teadata erinevustest. Erinevuste esinemisel selgitatakse välja erinevuste põhjused ja vajadusel tehakse raamatupidamisregistrites vastavad parandused [7 : 14]. Kohustuste inventeerimisel tuleb minimaalselt läbi viia järgmised protseduurid: · kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; · välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a. ettemaksud) ümberhindlus
fundamentaalselt ülehinnatud aktsiaid lootuses et turuhinnad liiguvad fundamentaalse, ehk õiglase väärtuse suunas. Tulude fundamentaalne analüüs ei tööta , ajalooline info ei oma prognoosivõimalusi tulevikuks. Pikaajaliselt reaalselt häid tulemusi eriti ei saavutata. 55. Vabad rahavood ettevõttele. Mida see näitaja iseloomustab? Vaba rahavoog ettevõttele (free cash flow to firm, FCFF) - Ettevõtte poolt teenitud rahavoog mille arvelt saab maksta omanikele nii dividende kui ka kreeditoridele intresse ning teenindada ettevõtte laene. Teenindatakse omanikke kui ka võlausaldajaid. 56. Ettevõtte kontrollväärtuse preemia o Osaluse väärtus millega kaasneb efektiivne kontroll ettevõtte tegevuse üle. o Võib määrata juhtkonna ja selle tasustamise. Kujundada ettevõtte eesmärke ning strateegiaid o Osta ja müüa e/v varasid (restruktureerida) o Osta ja müüa teisi ettevõtteid o Ettevõtte likvideerida
Selline olukord võib survestada ka juhtkonna tegevuse, kes tunnevad et peavadki jätkama kõrge dividendi maksmist isegi kui firma vajab raha muuks otstarbeks. Teiseks teguriks on laenupiirangute mõju dividendidele. Laenuandjad võivad eeltingimuseks seada selle, et dividendi makseid tuleb piirata või ei tohiks nad vähemalt ületada seniseid väljamakseid. Nende huvi on selles, et firma võib dividendide maksmiseks võtta laenu ja firma hilisema pankroti või likvideerimise korral jääb kreeditoridele vähem vara. Oluliseks probleemiks on ka rahavood. Kui firmal on kõikuvad rahavood või on kõikumised tingitud olulistest projektitöödest firmas, siis pole positiivse rahavoo sidumine sellise pikaajalise eesmärgiga nagu dividendide maksmine kuigi hea mõte.Dividendide otsuse tegemine on suhteliselt pikaajaline protsess ning otsuse tegemise ajal võib olla piisavalt rahalisi resursse. Kui aga makstakse dividendid välja, võivad tekkida likviidsusprobleemid seoses laekumiste madalseisuga.
puudujäägiga (ajutine eelarve defitsiit). Raha liikumise efektiivsuse peab tagama finantsvahenduse asutused ehk pangad. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku ettevõtted, kellel on vahendite puudujääk või need ettevõtted kellel on ülejääk ja saavad selle teenima panna. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste
t kui hästi on korraldatud raha üleminek säästjatelt ehk investoritelt neile, kellele seda vaja läheb ehk kellel on ajutine eelarve defitsiit. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku need, kellel on vahendite puudujääk või ülejääk. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (kuni aastase tähtajaga). Selleks võivad olla vekslid, deposiitsertifikaadid.
Infot sellest, et ettevõtte tegevus pole jätkuv, võib saada raamatupidamisaruannetest või muudest allikatest. Jätkuvuse hindamisel on rida suhteliselt lihtsaid kriteeriume, mida audiitor saab aluseks võtta. 1) Kohustused ületavad varasid või lüh.ajalised kohustised ületavad likviidseid varasid. 2) Ettevõtte põhivarad on valdavalt fnantseeritud lüh.ajaliste laenudega. 3) Võimetus maksta kreeditoridele tähtaegselt. (Nt.tarnijad) 4) Oluline kahju põhitegevusest. 5) Suutamatus täita omakapitali nõuet. 6) Pooleli olev majandusvaidlus või kohtuprotsess, mille kaotamine võib tekitada ettevõttelt täiendavaid kohustusi. 7) Olulise turuosa kaotus. Kui audiitoril tekib kahtlus, et jätkuvuse põhimõtete täitmine on küsitav, peab ta hankima piisavalt infot, et oma kahtlused ümber lükata või saada neile kinnitus.
üheks oluliseks ettevõtte arvestusega seonduvaks on maksuseaduse nõuded algdokumentidele. 5. Finantsanalüüs/finantsaruanneteanalüüs Mis tähendab firma käesoleva momendi finantsolukorra hindamist möödunud perioodi andmete alusel.Analüüs peab andma vastuse küsimusele MIKS?. Analüüsiga tuleb välja selgitada finantsnäitajate ja nende muutuste omavahelised seosed. Finantsanalüüsi tulemused on olulised olemasolevatele ja pontentsiaalsetele investoritele, kreeditoridele ja teistele kasutajatele. 6. Sisekontroll/Sisekontrollisüsteem Organisatsiooni tegevuskava, mis hõlmab juhtkonna suhtumist, tegevusmeetodeid, protseduure ja abinõusi, mis annavad juhtkonnale ja töötajatele kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saaavutatakse. Sisekontrollisüsteemi kaudu antakse kindlustunne, et ettevõtte tegevused ja sisemised regulatsioonid on kooskõlas kehtivate seaduste ja muude normatiivaktidega. Ja, et kõik töötajad täidavad neid regulatsioone. 7
ning sellest lähtuvalt järelduste ja ettepanekute tegemine tulevikus. Antud teemal on ilmunud palju erialast kirjandust ja empiirilise uurimuse jaoks vajalikud andmed on vabalt kättesaadavad riiklikest institutsioonidest. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on läbi viia ASi Even maksevõime analüüs ja välja pakkuda võimalused maksevõime parendamiseks. Ettevõtte maksevõime analüüs pakub eelkõige huvi välishankijatele ja kreeditoridele, keda huvitab ettevõtte valmidus kustutada oma võlakohustusi ja muuta vara rahaks. Kuid maksevõimega peab arvestama ka ettevõtte juhtkond uute laenude taotlemisel tegevuse laiendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks uuritakse erinevaid maksevõime analüüsi meetodeid ning finantsaruandeid, mille põhjal analüüsi teostatakse. Põhilisteks meetoditeks, millele analüüsil tuginetakse on suhtarvude analüüs ning horisontaal ja vertikaalanalüüs.
kompetentsusest. Seetõttu on ka oluline tulevastele partneritele teada anda, milline on Teie haridus, kus ja millistel ametikohtadel olete töötanud ning millised varasemad kogemused Teil on nii ettevõtluses tegutsemisel. (Täismahus elulookirjeldusi siin ära ei tooda, need võib vajadusel panna lisasse). Oluline on esile tuua nii omanike kui ka palgatud juhtkonna võimekust ettevõtet juhtida: see lisab kindlusetunnet nii Teie tulevastele partneritele kui ka kreeditoridele. Palgad planeerige mõistlikul tasemel: ka juhtkonna/omanike liiga väikesed palgad võivad näidata, et Te äril pole perspektiivi. Suuremate ettevõtete puhul on soovitav on joonistada välja organisatsiooni skeem, et oleks võimalik määratleda allpool iseloomustatud töötajate tegevusvaldkonda. ÜLESANNE Joonista oma ettevõtte juhtimisstruktuur Personal Selles lõigus kirjeldage ka kõiki personaliga seotud probleeme: · kui palju töötajaid firma vajab;
vajadus hinnata ja klassifitseerida varad ja kohustused ümber. Viiteid sellele, et kliendi tegevus ei ole jätkuv võib saada raamatupidamisaruannetest ja teistestki allikatest. Nt. võivad sellisteks viideteks olla: · Kui kohustused ületavad varad või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid. · Ettevõtte põhivarad on valdavalt finantseeritud lühiajaliste laenudega. · Kreeditoridele ei tasuta tähtajaks · Oluline kahju põhitegevusest · Probleemid laenude ja laenuintresside tagasimaksmisel · Seaduses sätestatud omakapitali nõude täitmise probleemid · Olulise turuosa kaotus · Kui ettevõttel on pooleli majandus- või kohtuvaidlus, mis võib kaasa tuua olulisi kohustusi, mida ei suudeta täita Kui audiitorettevõtjal tekib kahtlusi jätkuvuse printsiibi täitmises, peab ta koguma piisavalt
kompetentsusest. Seetõttu on ka oluline tulevastele partneritele teada anda, milline on Teie haridus, kus ja millistel ametikohtadel olete töötanud ning millised varasemad kogemused Teil on nii ettevõtluses tegutsemisel. (Täismahus elulookirjeldusi siin ära ei tooda, need võib vajadusel panna lisasse). Oluline on esile tuua nii omanike kui ka palgatud juhtkonna võimekust ettevõtet juhtida: see lisab kindlusetunnet nii Teie tulevastele partneritele kui ka kreeditoridele. Palgad planeerige mõistlikul tasemel: ka juhtkonna/omanike liiga väikesed palgad võivad näidata, et Te äril pole perspektiivi. Suuremate ettevõtete puhul on soovitav on joonistada välja organisatsiooni skeem, et oleks võimalik määratleda allpool iseloomustatud töötajate tegevusvaldkonda. Personal Selles lõigus kirjeldage ka kõiki personaliga seotud probleeme: kui palju töötajaid firma vajab; millised on nende töökohustused;
Arvelduste analüütilist arvestust hankijate/tellijatega peetakse hankijate/tellijate lõikes üksikute arvete viisi. Muude arvelduste analüütilist arvestust peetakse üksikute maksete, isikute, jms viisi. 6.10. Arvelduste inventeerimine 13 Arvelduste saldod inventeeritakse seisuga 31.12. Arvelduste inventuur toimub saldoteate väljasaatmise teel deebitoridele nendelt saadaolevate summade ja kreeditoridele nendele võlguolevate summade kohta. Saldoteatise tekstis palutakse oma võlgade (nõude) õigsust kinnitada või märkida ära lahkuminekud aruandeaastale järgneva aasta 15. jaanuariks. Arvelduste saldode lahkuminekute põhjused selgitatakse välja hiljemalt kuu aja joksul. Läbirääkimiste tulemusel viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegelikkusega ja vajadusel tehakse raamatupidamisregistritesse parandused. Bilansipäeva seisuga tehakse kindlaks ka arvelduste
Firma võime lühiajalisi võlgu tähtajaliselt tasuda sõltub suuresti sellest, kas firmal on küllaldaselt raha ja/või kergesti rahaks muudetavat vara. Kõige likviidsem vara on raha kassas või pangakontol, järgnevad kõrglikviidsed väärtpaberid, kolmandal kohal likviidsuse pingereas on ostjate debitoorne lühivõlg (ehk ostjate tasumata arved). kogukäibekapital = käibevara puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustised * puhaskäibekapital pakub lühiajalistele kreeditoridele huvi seetõttu, et näitab, kui suures summas on käibevara finantseerimiseks kasutatud püsivallikaid (omakapitali ja pikaajalist võõrkapitali) lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase = käibevara / lühiajalised kohustised * näitaja arvväärtus peaks jaekaubanduses olema suurem kui hulgikaubanduses või tootmissfääris (käibevara – varud – ettemaksed) / lühiajalised kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest =
tootmisprotsessi pikkusest, tooraine hulk laos sõltub tarnetingimustest ning tooraine iseloomust. Põhivara. Summeerige kõigi ostetud seadmete, hoonete jm põhivara ostuhind. Akumuleeritud kulum. Igal aastal kahaneb põhivara väärtus kulumise arvel. Bilansis summeeritakse iga- aastane amortisatsioon. Põhivara jääkväärtus. Põhivara jääkväärtus võrdub tema ostuhind miinus akumuleeritud kulum. PASSIVA Lühiajalised võlgnevused. Koosnevad kreeditoridele tasumata arvetest, maksuvõlgadest, võlgadest töötajatele, laenudest, mille maksetähtaeg saabub järgneva aasta jooksul. Pikaajalised võlgnevused. Kõik laenud, mille makstähtaeg on pikem kui aasta. Pikaajalise laenu osa, mis tuleb tasuda järgneva aasta jooksul, arvestatakse lühiajaliseks võlgnevuseks. Omakapital. Omakapitali moodustab: omanike poolt firmasse paigutatud vara (firma põhikapital);
väärtus, hindamise keerukus) o Näiteks kas oleme piisavalt konservatiivsed klientide krediidiriskide hindamisel vms Ettevõttel võib olla mitmeid tegevusvaldkondi o Raskendab ettevõtte tegevuse hindamist Igale finantsanalüüsile peab eelneva aruannete eelanalüüs o Eesmärk on selgitada välja tõesus ja õigsus o Vajalik skepsis aruannetes kajastatu suhtes o Näiteks: võimalus ilustada aruandlust, et kreeditoridele rohkem meeldida. 4-5. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs (2) 22. Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus? Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning likviidsus pigem likviidsete varade olemasolule. 23. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab
ja kulud, mis ei ole ettevõtte põhitegevusega otseselt seotud, näiteks makstud ja saadud intressid. Ettevõtte tegevus (tulud kasumiaruand skeemi punkt 1 ja kulud punkt 2 ja 3) liigitatakse kolme rühma: · äritegevus, mida loetakse ettevõtte põhitegevuseks ning sellega seotud tulud ja kulud summeeruvad kirjel "Ärikasum". · majandustegevuse kasumi arvutamisel võetakse lisaks ärituludele- ja kuludele arvesse ka finantstulud ja kulud (kreeditoridele makstud intressid ja eelisaktsionäridele makstud dividendid. · erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe
ja kulud, mis ei ole ettevõtte põhitegevusega otseselt seotud, näiteks makstud ja saadud intressid. Ettevõtte tegevus (tulud kasumiaruand skeemi punkt 1 ja kulud punkt 2 ja 3) liigitatakse kolme rühma: · äritegevus, mida loetakse ettevõtte põhitegevuseks ning sellega seotud tulud ja kulud summeeruvad kirjel "Ärikasum". · majandustegevuse kasumi arvutamisel võetakse lisaks ärituludele- ja kuludele arvesse ka finantstulud ja kulud (kreeditoridele makstud intressid ja eelisaktsionäridele makstud dividendid. · erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe
ja kulud, mis ei ole ettevõtte põhitegevusega otseselt seotud, näiteks makstud ja saadud intressid. Ettevõtte tegevus (tulud kasumiaruand skeemi punkt 1 ja kulud punkt 2 ja 3) liigitatakse kolme rühma: · äritegevus, mida loetakse ettevõtte põhitegevuseks ning sellega seotud tulud ja kulud summeeruvad kirjel "Ärikasum". · majandustegevuse kasumi arvutamisel võetakse lisaks ärituludele- ja kuludele arvesse ka finantstulud ja kulud (kreeditoridele makstud intressid ja eelisaktsionäridele makstud dividendid. · erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe
tähtajad peaks võimalikult ajaliselt kokku langema, kohustuste täitmise tähtajaks peab olema ka piisav varaline kate. Viiteid sellele et jätkuvus pole kindel võib leida finantsaruannetest ja muudest ettevõtte dokumentidest. Jätkuvuse hinnangukriteeriumid võivad olla järgmised: 1) Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustuse likviidseid varasid 2) Ettevõtte põhivarad on valdavas mahus finantseeritud lühiajaliste laenudega 3) Võimetus tasuda kreeditoridele tähtajaks 4) Oluline kahju põhitegevusest 5) Viivituse laenude tasumisel 6) Veimetus tagada seadusest tulenevat omakapitali nõuet 7) Pooleliolev kohtuprotsess sõi muu majandusvaidlus mis võib ettevõtte kaotuse korral tuua talle olulise rahalise sissenõude 8) Ettevõtte olulise turuosa kaotus või lepingute katkemine oluliste tarnijatega Kui audiitoril tekib kahtlusi jätkuvuses, siis peab ta koguma piisavalt tõendeid, et oma seisukohad
tähtajad peaks võimalikult ajaliselt kokku langema, kohustuste täitmise tähtajaks peab olema ka piisav varaline kate. Viiteid sellele et jätkuvus pole kindel võib leida finantsaruannetest ja muudest ettevõtte dokumentidest. Jätkuvuse hinnangukriteeriumid võivad olla järgmised: 1) Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustuse likviidseid varasid 2) Ettevõtte põhivarad on valdavas mahus finantseeritud lühiajaliste laenudega 3) Võimetus tasuda kreeditoridele tähtajaks 4) Oluline kahju põhitegevusest 5) Viivituse laenude tasumisel 6) Veimetus tagada seadusest tulenevat omakapitali nõuet 7) Pooleliolev kohtuprotsess sõi muu majandusvaidlus mis võib ettevõtte kaotuse korral tuua talle olulise rahalise sissenõude 8) Ettevõtte olulise turuosa kaotus või lepingute katkemine oluliste tarnijatega Kui audiitoril tekib kahtlusi jätkuvuses, siis peab ta koguma piisavalt tõendeid, et oma seisukohad
· kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta kinnituskirjade saatmine; · sularahakassade inventuur; · pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks; · muude varade inventuur. · Nõuete ja tehtud ettemaksete ning Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad olulistele deebitoridele/ kreeditoridele olulisuse kriteerium Saldoteatistest asutusele koopia saabunud vastuste võrdlus raamatupidamisandmetega võrdlusleht · Sularaha inventuur tulemused dokumenteerida sularaha inventuuri aktiga · Varude ja põhivara inventuur toimub raamatupidamise sise-eeskirjaga määratud tähtaegadel Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventeerimisel on lubatud kasutada ettetäidetud lugemislehti
Iga korralik äriplaan sisald. kuluarvestuse osa. Hästi toimiv kuluarvestuse süst. vähend. finantsinstitut- sioonide riski laenu andm. ja langevad otseselt e/v laenuintressi kulud. Laiemas mõistes on firma kreeditoriks kõik, kelle nõuded on kajast. bilansi passivapoolel kohus- tuste osas. Kitsamas mõistes on kreeditorideks laenuandjad, rendileandjad jms., kellele firma peab intresse maksma. Erist. lühi- ja pikaajal. kreeditore. 1) Lühiajal. kreeditoridele on tähtis raha õigeaegne laekum. võlgnikult. Neid huvitab nii lühivõl- gade kattevõime, varade neto realis.maksumus kui ka rentaablus. Põhitähelep. firma jooksval tege- vusel ja finantsseisundil. Neid huvitavad järgmised näitajad: · puhaskäibekapital (omakäibekapital), · lühivõlgade üldine kattekordaja, · kiire maksevalmiduse kordaja (happetest - kajast. kõrgema likviidsusega käibevara suhet lühi- ajal. kohust.; näitab, mitu korda käibevara kogumaksumus ület
tähtajad peaks võimalikult ajaliselt kokku langema, kohustuste täitmise tähtajaks peab olema ka piisav varaline kate. Viiteid sellele et jätkuvus pole kindel võib leida finantsaruannetest ja muudest ettevõtte dokumentidest. Jätkuvuse hinnangukriteeriumid võivad olla järgmised: 1) Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustuse likviidseid varasid 2) Ettevõtte põhivarad on valdavas mahus finantseeritud lühiajaliste laenudega 3) Võimetus tasuda kreeditoridele tähtajaks (ostja peaks võimalikult viivitama tarnijate arvete maksmisega) 4) Oluline kahju põhitegevusest 5) Viivituse laenude tasumisel. 6) Veimetus tagada seadusest tulenevat omakapitali nõuet 7) Pooleliolev kohtuprotsess sõi muu majandusvaidlus mis võib ettevõtte kaotuse korral tuua talle olulise rahalise sissenõude 8) Ettevõtte olulise turuosa kaotus või lepingute katkemine oluliste tarnijatega
ja kulud, mis ei ole ettevõtte põhitegevusega otseselt seotud, näiteks makstud ja saadud intressid. Ettevõtte tegevus (tulud kasumiaruand skeemi punkt 1 ja kulud punkt 2 ja 3) liigitatakse kolme rühma: · äritegevus, mida loetakse ettevõtte põhitegevuseks ning sellega seotud tulud ja kulud summeeruvad kirjel "Ärikasum". · majandustegevuse kasumi arvutamisel võetakse lisaks ärituludele- ja kuludele arvesse ka finantstulud ja kulud (kreeditoridele makstud intressid ja eelisaktsionäridele makstud dividendid. · erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe
Mida vähem aega on möödunud kauba müügist, seda suurem on tõenäosus raha kätte saada. Kui ostja ei tasu arveid õigeks ajaks, siis võib ta need üldse tasumata jätta. Pankrotistunud ettevõttest on oma raha hiljem raske kätte saada, sest kaubakrediit ei ole üldjuhul pandiga tagatud. Miks on suur debitoorne võlgnevus ettevõttele halb? Põhjus on selles, et raha on ettevõttel debitoorse võlgnevuse all kinni. Seega peab ettevõte näiteks pangalaenu võtma, et maksta oma kreeditoridele. Kui juhtida debitoorset võlga efektiivselt, siis ei ole võib-olla tarvidust võtta arvelduskrediiti. Samas peab arvestama, et oma ostjatele tuleb tavaliselt pakkuda hiljem maksmise võimalust vastasel juhul lähevad kliendid sellise ettevõtte juurde, kes seda pakub. Iga ettevõte peaks välja töötama oma krediidimüügi tingimused. Krediidimüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab
Tavaliselt on kolme tüüpi agentuurikulusid: · juhtkonna monitoorimise kulud, · juhtkonna ebaratsionaalse käitumise kulud, · alternatiivkulud. Agentuurikonflikt aktsionäride ja võlausaldajate vahel on kerge tekkima, kui ettevõttel on oluline osa võõrkapitali. Asi on selles, et aktsionärid kontrollivad juhtkonna kaudu ettevõtte otsuseid, nt selle riskitaseme kohta. Mida riskantsemaks strateegia läheb, seda halvem kreeditoridele. Tekibki konflikt. Kui riskantsus suureneb, suureneb ka võõrkapitali hind, mis viib automaatselt võla enda väärtuse vähenemiseni. Kui riskantne projekt on edukas, saavad sellest eelkõige kasu aktsionärid, sest võlausaldajatel on fikseeritud nõue. Kui aga projekt on ebaedukas, siis kasu ei saa keegi, aga kahju kannatab eelkõige võõrkapitali andja (kui enamus projektist on võõrkapitaliga finantseeritud). Probleemi lahendamiseks panevad kreeditorid
annaabi.ee 
