Kahekordne kirjendamine, lausendid Raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise printsiibil. Kahekordset kirjendamist peavad pidama kõik raamatupidamiskohustuslased, välja arvatud need, kelle aastakäive ületab 200 000€. Selline kirjendamise meetod on kasutusel tekkepõhises arvestuses. Kahekordse kirjendamise puhul kajastatakse iga majandustehing samas summas ühe või osadena mitme konto deebetisse ning teise konto või osadena mitme konto kreeditisse. Kontode omavaheline seos kannab nimetust korrespondets e.vastavus – majandustehingu kirjendamisel kaks või enam kontot on seotud omavahel. Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri ehk lausend. Lausendid jagunevad kaheks – lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend tähendab, et majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto
Raamatupidamislausendid jagunevad lihtlausenditeks ja liitlausenditeks. Lihtlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja ühe konto kreedit. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Majandustehingute kirjendamise võimalused: - Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. - Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 6. Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo?
3.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises kasutatav majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjedamise meetod, mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto. Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel järgnevalt: -ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 4 Kontod Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel
lõppsaldode summad võrduvad vastavalt sünteetilise konto algsaldo, deebet- ja kreeditkäibe ning lõppsaldoga. 16. Kahekordse kirjendamise olemus. Raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendamine on majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga majandustehing kirjendatakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme)konto kreeditisse. Näiteks: Deebet: Kassa Kreedit: Pangakonto, mis tähendab, et kassasse toodi pangast sularaha 17. Mis on pearaamat, millal tehakse sellesse kandeid. Miks on pearaamat vajalik? Pearaamatu puhul on tegemist sünteetilise arvestuse registriga kuhu registreeritakse kõik perioodi majandustehingud kontode lõikes. Siia koondatakse kõik perioodi kronoloogiline- ja süstemaatiline arvestus.Sealt saab kätte kõik vajaliku sünteetilistelt kontodelt koos koodide ja numbritega . 18
Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. 11. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta Algsaldo kijrnedatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 12. Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine Käibeks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtet ilma algsaldota. Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks.
mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses.
Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Kahekordne kirjendamine tagab teabe iga majandustehingu mõjust majandustegevuse suhtes tervikuna. Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust tegemist on seega kontrollisüsteemiga. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise printsiipi põhimõttel, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju
credit - · võlgneb") ,,ta usaldab") · · Saldo · Varade, kohustuste või omakapitali jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. · Kontode avamisel kirjendatakse neile kõigepealt saldod ettevõtte eelmise arvestusperioodi bilansist. · algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · aktivakontode algsaldo deebetisse; · passivakontode algsaldo kreeditisse. · · Käive · Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita. · Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK). · Konto kreeditisse kantud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks (KK). · · Aktivakonto · Deebet Kreedit · Algsaldo · Suurenemine e deebeti- Vähenemine e kreediti-
Analüütilisel kontol peetakse analüütilist arvestust mis on detailsem kui sünteetilisel kontol. Kontraarkontod täpsustavad vastava konto saldot- nt tõenäoliselt mittelaekuvad arved. 9) Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta. Algsaldo kirjendatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10) Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine: Käibeks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtet ilma algsaldota. Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks.
13) Lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis vahetult pärast ''raha'' 14) Pliiatsi ostmine peab vastama millisele printsiibile (konservatiivsuse, tulude-kulude vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema 17) ülesanne, kus oli olemas kauba lõppjääk, ost, müük ja taheti teada, palju oli algsaldo. ( vastus oli 50) 18) Lineaarne meetod. Antud soetusmaksumus ja lõppmaksumus ja aastad.Mis summas toimub igaastane mahakanne. (ühesugused summad on lineaarses meetodis iga aasta!) ostuhind lõpuhind = ja selle summa jagad aastatega ja saadki vastuse.
1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus - Peakonto, kus on summeeritud mitme konto arvestus. Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine
Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos “Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita”. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit “Raamatupidamise Isaks” kuigi ta ei leiutanud süsteemi
mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses.
Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Koondkonto 791 on tulude ja kulude koond . Aruande koostamisel kogutakse selle konto kreeditisse kõik tulukontode kokkuvõtte summad. Tulukontod suletakse neid debiteerides . Deebetisse kantakse kõik kuludekontode kokkuvõtte summad ning kulukontod suletakse neid krediteerides. Lahutades koondkonto 791 kreedit käibe kokkuvõtte summast 791 koondkonto deebet käibe, saame kasumi (kahjumi). NB! Koondkonto 791 kreeditlõppsaldo on puhaskasum, deebetlõppsaldo on kahjum. Lõpus suletakse koondkonto 791 aruandeaasta kasumile/ kahjumile lõplikult 282 ja
D Kasum 50 000 K Dividendivõlad 50 000 D Kasum 30 000 K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 000 D Dividendide tulumaksukulu 13 291 K Dividendide tulumaks 13 291 4. D Eelmiste perioodide jaotamata kasum 100 000 K Aktsiakapital 100 000 5. D Müügiks ostetud kaubad 350 000 D Käibemaks 70 000 K Võlad tarnijatele 420 000 6. D Arvelduskonto 15 000 K Tulud finantsinvesteeringutelt 15 000 TULUD KOGUME ALATI KREEDITISSE! (Omakapitalis kreedit suurendab) 7. D Arvelduskonto 450 000 D Kassa 11 000 K Nõuded ostjatele 461 000 8. D Võlad töötajatele 100 000 D Üksikisiku tulumaks 17 000 D Käibemaks 40 000 D Sotsiaalmaks 33 000 D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000 K Arvelduskonto 341 000 9. D Nõuded ostjatele 1 680 000 K Käibemaks 280 000 K Müügitulu (ilma käibemaksuta) 1 400 000 10. D Dividendivõlad 50 000 D Dividendide tulumaks 13 291
Vähenemine ehk deebetikäive 1. Algjääk ehk kreeditsaldo (debiteerimine) 2. Suurenemine ehk kreeditikäive 4.Lõppjääk ehk kreeditsaldo 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta Algsaldo (jäägid) kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis o Aktivakontode saldo deebetisse o Passivakonto saldo kreeditisse Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel) Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele
majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. · Tulemuskontol kirjendatakse tulud kreediti poolele ja kulud deebeti poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu 3
vahel. Iga konto kuulub omaette kontoklassi, nii et klassimääratlus on samuti vajalik. Konto klassid Kontodest rääkides peab märkima, et erinevaid kontosid eristatakse teineteisest olenevalt konto iseloomust erineva klassikuuluvusega. Kontode klassideks (või konto poolteks, või suunaks, või veel milleks muuks neljandaks) nimetame me konto iseloomust tulenevat vajadust saldo suunamiseks kas deebetisse või kreeditisse. Ehk siis on kontod, mis kuuluvad varade klassi, kohustuste (võlgade) klassi, omakapitali klassi või tuluklassi. Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel. Konto liigid Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod, kontraaktivakontod, kontrapassivakontod ja tulemuskontod. Jagamine-liigitamine käib selle järgi, millisele konto poolele (kas vasakule-deebetisse või paremale- kreeditisse) peab konto saldo jääma.
ja rühmitamiseks. Seega kulud suurenevad konto deebetis ja vähenevad konto kreeditis. Kulukontodel ei esine majandusaasta (kuu) alguses ja lõpus saldot. Näiteks: Osteti kantseleitarbeid , tasuti sularahas D kantseleikulu K kassa Tulude kontod on passivakontode iseloomuga perioodilised kontod. Tulukontodel ei ole samuti majandusaasta (kuu)alguses ega lõpus saldosid Aasta jooksul kogunevad kulud kulukonto deebetisse ja tulud tulukonto kreeditisse. Siin puuduvad kontodel samuti alg ja lõppsaldod. Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve D nõuded ostjate vastu K müügitulu Perioodi lõpul suletakse kõik ettevõtte tulude- kulude kontod ja tulemus kantakse tulude- kulude koondkontole (tulemuskontodele) Majanduusaasta lõpul selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid
SALDO: Kontojääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. KONTOALG SALDO: Algjääk kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub alg bilansis. Aktiva kirjete summad vastavate kontode deebetisse, passiva kirjete suunad vastavate kontode kreedetisse. KÄIVE: Majandustehingusttulenevate muudaduste summa perioodi jooksul. DEEBETKÄIVE: Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. deebet käibeks(DK) KREEDITKÄIVE: Konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. kreedit käibeks. DEBITEERIMINE: Sissekande tegemine konto deebetisse. *Aktivia kontodel leitakse lõppsaldo(e.deebet lõppsaldo) kui deebet saldole liidetakse deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive. *Kontode lõppsaldode alusel koostatakse majandus aasta lõpp bilanss. * Kui aktivia kontodel puudub algsaldo siis leitakse lõppsaldo + deebeti ja kreediti käibe vahena. * Passivakontodel leitakse lõppsaldo(e
Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Kontode avamise, neile majandutehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust: 1. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · Aktivakontode algsaldo deebetisse; · Passivakontode algsaldo kreeditisse; 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks on: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Raamatupidamises kasutatakse aktiva-passivakontosid, kontraktiiva- kontrapassivakontosid ning tulemuskontosid. 13. Kahekordne kirjendamine raamatupidamises.
Ühtse päevaraamatu (zurnaali) asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. 10 Süstemaatilised registrid pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Registrite kuju ehk vormid võivad olla näiteks raamatud, kaardid jne. Pearaamatus on kajastatud kõik ettevõttes kasutatavad kontod, antud kontodel registreeritakse kõik selle konto deebetisse ja kreeditisse tehtavad sissekanded. Igal kontol märgitakse algsaldo arvestusperioodi algul ning arvutatakse lõppsaldo arvestusperioodi lõpuks. Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse ja seda nimetatakse zurnaal-pearaamatuks. Algdokumendid, mis kuulvad kindla arvestusregistri juurde komplekteeritakse kronoloogilises järjekorras ja köidetakse. RAAMATUPIDAMISREGISTRID
Kontodel on alati kaks poolt: vasak pool – deebet (D) ja parem pool kreedit (K). Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Konto avamise, neile majandustehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib kolm seaduspärasust: 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: a) aktivakonto algsaldo deebetisse, b) passivakonto algsaldo kreeditisse. 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmine: D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K
Kasumiaruande kontod – tulu ja kulu kontod, suletakse perioodi lõpul (pole alg- ja lõppsaldot) Aktiva- ja passivakontod – püsivad, neil on alg- ja lõppsaldo (näitab varade, kohustiste ja omakapitali jääki teatud kindla kuupäeva seisuga) 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Kontod 1) Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis (aktivakontode saldo deebetisse, passivakontode saldo kreeditisse) 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo Deebet: Vara – suurenemine Kohustis – vähenemine Omakapital – vähenemine 4 Tulud – vähenemine Kulud – suurenemine Kreedit: Vara – vähenemine Kohustis – suurenemine Omakapital – suurenemine Tulud – suurenemine
on tagasiostetud, ongi siis vaja reguleerida tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglases väärtuses. Kulude kontod on aktivakontode iseloomuga perioodisisesed kontod kulude rühmitamiseks ja kogumiseks, millel üldjuhul ei ole algsaldot ega lõppsaldot. Kulud koonduvad aasta jooksul konto deebetisse, kulude sulgemine toimub perioodi lõpul kontode kreeditite kaudu. Tulude kontod on passivakontode iseloomuga, kus tulud koonduvad kontode kreeditisse ja kontode sulgemine toimub deebetite kaudu. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupidamises avatud kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Hea tava järgi hakkavad aktivakontod 1-ga, passivakontod 2-ga, tulukontod 3-ga ja kulukontod 4-ga. Näit 1011 kassa, kus 1 näitab , et on aktivakonto, 01 bilansikirjet ja 1 konto nimetust
2/9/2015 Mai Takkis 60 20 T- konto (kontorist) Deebet Konto nimetus Kreedit Konto vasak pool Konto parem pool ehk deebet ehk kreedit Deebetkäive – konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte Kreeditkäive – konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte Deebet- või kreeditsaldo – konto käivete vahe ehk konto deebet- või kreeditjääk 2/9/2015 Mai Takkis 61 Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algsaldo e. deebetalgsaldo 3. Vähenemine e. kreeditkäive 2. Suurenemine e.deebet- (krediteerimine) Käive (debiteerimine) 3. Lõppsaldo e. deebetlõpp- saldo
sajaprotsendiliselt või sada protsenti, täiesti, kõik finantsressurss või raha, tuluallikas, rahalised vahendid lugupeetud lühendina on "lp" või "lgp" arvelduskonto lühendatakse "ak", "a/k" või "a/a" b. Kasuta ,,Väikest paronüümisõnastikku" ja leia, kumb pakutud variantidest on õigem pakutud kontekstis kasutamiseks. Tõmba õigele joon alla. Kirjendab/kirjeldab selle summa konto kreeditisse. Praktikumis kinnitasime/kinnistasime saadud teadmisi. pigem ehk enne/ennem Lähiajal on võimalus normatiive/norme täita veel mitmetel tippsportlastel.
Põhiaruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad. 24.Kontode liigid · Bilansikontod : aktiva ja passiva · Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude · tulemuskontod · sünteetiline konto · analüütiline konto 25.Deebet ja kreedet lausendid(kirjendamine) Kontod jagunevab omavahel deebet(vasak) pooleks ja kreedit(parem) pooleks. Kahekordse kirjendamise puhul jaotatakse maj. Tehinguid deebetisse ja kreeditisse korraga. 26.Kreeditor ja deebitor ¤ Deebitor(võlgnik) isik, kes on meile võlgu. Debitoorne võlgnevus on võlgnevus meile. ¤ Kreeditor(võlausaldaja) isik, kellele meie oleme võlgu. Kreditoorne võlgnevu on meie võlg teistele. 27.Kellele on vaja majandusarvestust? · Aktsionäridele · kreditoridele(kas firma on võimeline laenu tagasi maksta?) · töötajad · kliendid · Valitsus
Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo; varade vähenemine, kohustuste ja omakapitali vähenemine kirjendatakse sellele algsaldo vastaspoolele; lõppsaldo asub algsaldo poolel.
2. KONTODE ÜLESEHITUS 2.1. Konto mõiste Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate jääkide, samuti jääkides majandustehingute tulemusel toimunud muutuste kohta. Raamatupidamiskontol on kaks poolt. Vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Sissekande tegemist ehk kirjendamist konto deebetisse nimetatakse konto debiteerimiseks ja kirjendamist konto kreeditisse konto krediteerimiseks. Konto kõige lihtsam vorm (kontorist ehk T-konto) on järgmine. Näide on toodud konto “Kassa” kohta: Deebet “KASSA” Kreedit Kontod avatakse aruandeperioodi (majandusaasta) algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. 2.2. Kontode liigid Kontode liigitus on lühidalt esitatud järgmises tabelis:
Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo; varade vähenemine, kohustuste ja omakapitali vähenemine kirjendatakse sellele algsaldo vastaspoolele; lõppsaldo asub algsaldo poolel.
Reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises Reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 16. 17. KONTOD 18. Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 19. Konto debiteerimine – summa kandmine konto deebetisse 20. Konto krediteerimine – summa kandmine konto kreeditisse 21. 22. 23. 24. 25. 26. Tulude ja kulude koondkonto on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto. Kulukonto sulgemisel: D tulude ja kulude koondkonto; K(vastav) tulukonto. Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul. 27. 28. 29. 30. BILANSI(põhi)KONTO JA KONTRAKONTO 31. 32
majandusüksus, milles kasutataksevarude pidevat arvestussüsteemi, saab vastata kohe pärast oma kaubajäägi kontrollimist. Kuigi varusid säilitatakse ladudes on arvestuslikud jäägid igapäevaselt teada. Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida. Pideva asrvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varu konto lõppsaldo: SL= SO+ DK-KK (lõppsaldo= algsaldo+ deebetkäive- kreeditkäive). Varu füüsilise jäägi saab kindlaks teha ainult perioodi lõpul teostatava inventuuri abil (võib esineda puudujääke). Üksikute varukontode saldod peavad võrduma vastavate varuliikide laoarvestuse lõppjääkide kokkuvõtetega. Lahknevused korrigeeritakse inventeerimise tulemustele vastavaks. (1,
Finants- e. kapitalikonto Kapitalikonto kajastab finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride. Paljud kapitalikonto kirjed on laenud ja maksed vastavalt jooksva konto kirjetele. Positiivne saldo tähendab, et mingi riik on laenanud raha partneritele, et viimased saaksid osta laenajalt kaupa. Samas võib jooksva konto defitsiit sundida riike laenama raha, et maksta impordi eest. Kapitalikonto protseduurid on analoogsed teistega Kreeditisse kantakse sissetulev finantskapital. Dividendid kajastuvad jooksva konto kreeditis. Deebetisse kantakse väljaminev finantskapital. Näiteks, kui Eesti kodanik ostab USA-st aktsia, siis on see kapitalikonto deebet, ehkki see aktsia muutub Eesti kodaniku omanduseks. 14 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Kapitalikonto Vaba kapitali on maailma finantsturgudel väga palju ning miljonid
See süsteem toodab infot kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. Kuigi varusidd säilitatakse ladudes, on arvestuslikud jäägid igapäevaselt teada. Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida. [9:68]. Pideva arvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varukonto lõppsaldo: [9:69]. Lõppsaldo = Algsaldo + Deebetkäive + Kreeditkäive (1) 6 Varude jäägi ja selle maksumuse ning müüdud toodete omamaksumuse kindlakstegemiseks kasutatakse perioodi lõpul tehtavat inventuuri [2:171].
bilanssi ja välja tuua majandustulemusi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Läbi aegade on kasutusel olnud mitmesuguseid raamatupidamise süsteeme. Enam kasutusel olevate ja levinumate põhisüsteemide hulka kuuluvad itaalia, saksa, prantsuse- inglise ja ameerika süsteemid. 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve Omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus maksta oma kohustisi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on oma iseloomult teenus
3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. · Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. · Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. · Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. · Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. · Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. · Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. · Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. · Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK · Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited.
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kui palju peame nõuetest maha lahutama, aga me ei tea täpselt ostjat, see selgub hiljem missugune ostja) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kogusumma, me ei tea milline ostjatest ei maksa) see on kontraaktivakonto K Ostjate tasumata arved (kui osta on teada, kanname kreeditisse) Kanded statistiliste meetodite korral (2) Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine D Ostjate tasumata arved K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) 2. Raha laekumine D Pangakonto K Ostjate tasumata arved Konto Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) on kontraaktivakonto, mis täpsustab Ostjate tasumata arvete jääki bilansis. Näide (1) 1. AS A krediitmüük 20x1. aastal oli 1 000 000 krooni. Raamatupidamiskanne:
1.A+A- 2.P+P- 3.A+P+ 4.A-P- KONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu- Kontod kontod kontod kontod Täiend- Täiend- Täiend- Täiend-
Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited.
Analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastava sünteetilise konto saldodele ja käivetele · tulude/kulude koondkonto kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist perioodi lõpus on koondkonto deebetis kõik kulud ja kreeditis kõik tulud Kontode seaduspärasused 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: - aktivakontode algsaldo deebetisse - passivakontode algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele - poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele · 3. Konto lõppsaldo asub algsaldoga samal poolel.4 Kahekordne kirjendamine · kõik tehingud kirjendatakse samas summas vähemalt ühe konto deebetisse ja vähemalt ühe konto kreeditisse. · Iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel.
saldoks. Eristatakse deebet- ja kreeditsaldod. Kontodel, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldo alati deebeti poolele. Kontodel, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldo alati kreediti poolele. Seejärel kirjendatakse kontodel kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetkäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditkäibeks. Kõige laiemalt on levinud T- kujuline konto formaat, millest ka nimetus T- konto. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Nende tähendus aktivakontodel (bilansi aktivakirjetele avatud kontodel) ja passivakontodel (bilansi passivakirjetele avatud kontodel) on erinev. Deebet Konto Kreedit ----------------------------------------------------------- 1
Arvesta töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku. Koostada palgaarvestuse, riigimaksude ja kõigi raamatupidamislike tehingute kohta vastavad lausendid. Töötasu kanti üle palgapäeval töötaja pangakontole järgmise kuu algul. Koosta kontoskeem "Võlad töövõtjale" PALGAARVESTUS KONTOL " VÕLAD TÖÖVÕTJALE" Arveldusi töötasude kohta peetakse kontol "Võlad töövõtjatele" Tegemist on kohustuste- ja passiva tüüpi kontoga. Seega konto kreeditisse kirjendatakse arvestatud põhi- ja lisatasude summad. Konto deebetisse töötajatelt kinni peetud ja neile väljamakstud summad. D Võlad töövõtjale K 1) väljamakstud palk, Arvestatud palk, lisatasud jne. puhkusraha, 2) kinnipidamised töötasudelt lisatasud jne. K K
Hiliskeskaja leiutis on ka kahekordne raamatupidamine deebet ja kreedit. Selle eelkäijaks oli arveraamat. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Hiliskeskaja kaubandus 13. sajand ja 14. sajand esimene kolmandik oli kaupmeeskonna õitseaeg. Paljudes Euroopa linnades moodustas kaupmeeste ladvik, kes oli enda kätte koondanud tohutud rikkused, linna valitseva kihi ehk patritsiaadi, kellel oli linna käekäigule otsustav mõju. Kuigi moodustasid arvuliselt tähtsusetu osa linnaelanikkonnast, oli nende käes kogu võim linnas. Kaupmehed istusid raadides, ajasid endale kasulikku maksupoliitikat,
millest on maha arvatud kogukulud samal perioodil (Allen & Myddelton, 1992, lk 3). Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil järgides tekkepõhist arvestusprintsiipi, see tähendab, et see ei sõltu tulu laekumisest või kulu tasumisest. Samas tuleb ettevõttel järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi ehk tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes ja samas perioodis (RPS, § 16). Tulud kogutakse tulukonto kreeditisse ning kulud kulukonto deebetisse. Majandusaasta lõpul suletakse tulu- ja kulukontod ning tulem kirjendatakse bilansikirjel „Aruandeaasta kasum (kahjum)“ (Palmipuu, 2015, lk 34). Kasumiaruande põhivalem: Kasum = Tulud − Kulud (1) Juta Tikk (2016, lk 252) on öelnud, et majandustegevus ettevõttes on kasumi teenimisele suunatud. Stabiilne kasumi teenimine suurendab omanike ja töötajate heaolu, selletõttu on
Igal juhul peaks nii füüsilisest isikust ettevõtjatel kui ka juriidilise isiku juhtidel olema selged raamatupidamise põhitõed, et osata teha õigemaid otsuseid oma äritegevuses. Raamatupidamiskohustuslane peab pidama raamatupidamist kahekordse kirjendamise põhimõttel (s.o majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Raamatupidamises tuleb tagada ettevõtte ärisaladuste hoidmine. Raamatupidamises on ärisaladuste objektiks info ärisuhete, firma allüksuste ja toodete valmistamise kulude ning rentaabluse, toodete omahinna kalkulatsioonide ja hinnakujunduse ning ettevõtte finantsstrateegia ja -taktika kohta. Ärisaladuseks olevat infot ei või firmalt nõuda raamatupidamisaruandes. Kõigil isikutel, (s.h. ka revidentidel) on vaikimiskohustus neile
annaabi.ee 
