Kõrvits (0)

9.08.2019
Kõrvits
Referaat
Õppejõud:
Koostajad: Mariliis Allas
Kuressaare 2008
Eessõna
Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari.
Kõrvitsaliste perekond
Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. Kõrvits on rohttaim . Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks . Köitraagudega võivad varred toele üles ronida. Kõrvitsa varred on sügavasoonelised, teravakandilised. Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3-4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5-20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina.
Kabatšokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200-700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks. Kabatšokki kasvatatakse ka Eestis.
Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatšokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatšokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. Patissoni viljad on ribilise servaga taldriku või kausi kujulised . Valminud vili muutub seest tühjaks ja osa puitub. Seepärast tarvitatakse toiduks 5-8 päeva vanuseid vilju, mis tavaliselt kaaluvad 100-500 grammi. Patissoni viljad sobivad hästi marineerimiseks.
Ilukõrvits on samuti hariliku kõrvitsa teisend. Ta on üheaastane ronitaim, keda kasvatatakse sõrestikul või kolmest teibast tehtud püramiidil. Tema viljad on väikesed ja erksavärvilised, vahel ka kirjud. Kuivatatud vilja võib säilitada kevadeni.
Ka õlikõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred lamenduvad ja lehed on rohkem lõhestunud kui kõrvitsal. Tema viljad on keskmise suurusega, kõrvitsakujulised. Ilma puitunud kestata seemnetest toodetakse õli, seemnete õlisisaldus võib ulatuda kuni 55%-ni.
Suureviljaline kõrvits ehk Cucurbita maxima on tähtsuselt teine kõrvitsaliik. Lõuna-Ameerikas kasvatati teda juba kaua aega tagasi, nüüd on levinud maailmas laialdaselt. Suureviljaline kõrvits on ka ise suur. Tema silinderjate varte pikkus võib ulatuda 5 meetrini. Lehed on suured ja pole lõhestunud. Suureviljaline kõrvits on üks vormirohkemaid kultuure, viljade suurus ja värvus on erinevatel sortidel erinev. Vili võib kaaluda kuni 100 kilogrammi. Toiduks kasutatakse valminud vilju. Neist tehakse kompotti, marmelaadi või valmistatakse keedutoitu. Mõnedes piirkondades kasutatakse peamiselt loomasöödana. Suureviljaline kõrvits on harilikust kõrvitsast soojanõudlikum.
Käsnkõrvits ehk Luffa cylindrica on üheaastane ronitaim. Ta kuulub kõrvitsaliste sugukonda, arvatakse, et pärit on ta Indiast . Käsnkõrvitsa varred on peened , lehed sarnanevad kurgi lehtedega . Viljad on kujult silinderjad või keegeljad, ligikaudu 60 cm pikkused. Viljad on söödavad, neid kasutatakse nagu kurke. Kõige rohkem kasvatatakse teda Jaapanis ja Egiptuses. Käsnkõrvitsad on eriti tähtsad oma valminud viljade juhtkimpude tugeva võrgustiku poolest. Võrgustiku saamiseks lastakse vili üle küpseda, kooritakse, leotatakse mitme päeva jooksul vees ja pestakse viljaliha välja. Neid võrgustikke kasutatakse (ka Eestis) saunanuustikena, kasutatakse ka sadulate, tuhvlite, suvemütside ja muude asjade valmistamisel.
Pudelkõrvits ehk Lagenaria vulgaris on pärit Aafrikast. Seal kasvatati teda juba 5000 aastat tagasi. Tänapäeval kasvatatakse teda kõikjal troopikas ja subtroopikas. Pudelkõrvitsa lehed on peaaegu ümmargused, õied on valge. Viljad võivad olla väga erineva kujuga, tavaliselt on nad pirnjad. Mõnede vormide viljad on söödavad, kuid peamine tähtsus on pudelkõrvitsatel anumate valmistamisel.
Tarvitamine
Kaubanduslik jaotus jagab kõrvitsad kahte suurde rühma: suvi- ja talikõrvitsad. Esimesi iseloomustab õhukene elastne koor, mis on söödav, pehmed seemned ja lühiajaline säilivus. Kabatšokil tarvitatakse toiduks põhiliselt noori 7 – 10 päeva vanuseid vilju või päris noori viljahakatisi. Patissoni ribilise äärega taldrikukujulisi vilju tarvitatakse toiduks veelgi nooremas kasvujärgus (3 – 5 päeva vanuselt). Kabatšokist ja patissonist saab valmistada väga mitmesuguseid toite. Noored viljad või viljahakatised sobivad hästi ka marineerimiseks.
Pikema säilimisajaga talikõrvitsatel ehk nii-öelda tavakõrvitsatel on mitmed omadused on risti vastupidised, võrreldes nende suviste sugulastega . Nende kooreosa on paks ja tihke , seemned kõvad ning toidulauale rändavad viljad valminud kujul. Ka säilivusaeeg on neil pikk, ulatudes mitmete kuudeni.
Talikõrvitsast langeb ligikaudu kolmandik jääkide arvele. Siia kuuluvad tavakasutaja mõistes koored, säsi ja ka seemned. Tegelikult aga kasutati juba vanasti kõrvitsaseemneid parasiteerivate usside väljutamiseks organismist. Purustatud seemnetel on ka neerude talitust korrastav mõju. Et seemned on õlirikkad (kuni pool nende kaalust moodustab õli), siis saab neist ka kõrvitsaõli pressida. Seemnetes on rikkalikult rasvlahustuvaid vitamiine A ja E ning mikroelementidest mainimisväärselt tsinki. Eeskätt viimase tõttu on kõrvitsaseemnete tarbimine leidnud aktsepteerimist eesnäärme healoomulise suurenemise puhul ühe abivahendina. Õli ja valgurikkusest johtuvalt lisatakse purustatud seemneid ka erinevatesse küpsetistesse, isegi piparkookidele.
Kõrvitsa kasulikkus
Kaloritevase viljaliha tõttu sobib kõrvits hästi kaalujälgijate menüüsse. 100 g viljaliha annab ligikaud ainult 30 kcal . Kalorsusest annavad lõviosa süsivesikud, valke on viljalihas minimaalselt, rasvollus puudub üldse. Kiudainete rohke sisalduse tõttu kasutatakse kõrvitsat kodumeditsiinis kõhukinnisuse ja soolepõletiku leevendajana ning vähendab mõningal määral organismi kolesteroolihulka. Lisaks sellele eemaldab kõrvitsa tarbimine organismist liigeid sooli ja vett. Viimast tänu kaaliumi rohke sisaldusele. Kõrvitsas on palju B-rühma vitamiine ja mõnevõrra ka askorbiinhapet ning rohkesti karatenoide. Kõrvitsa kollane värvus tulenebki karatenoidide rohkest sisaldusest, eriti beetakaroteeni küllusest, mis on vitamiin A eelühendiks meie organismis ja toimib ka tõhusa antioksüdandina .
Kõrvits toidulaual
Konservatiivne kõrvitsa kasutus koduköögis piirdubki kõigest paari käiguga. E namik viljalihast pannakse kuubikutena marinaadis purki ja väike osa leiab kasutust kõrvitsasaias. Tegelikult saab kõrvitsast valmistada vägagi mitmeid roogasid. Nii saab veerikkast viljalihast teha mahla, smuutit või püreed. Kõrvitsat võib toidulauale pakkuda nii toorelt , keedetult, hautatult, ahjus küpsetatult, marineeritult, praetult kui isegi grillitult. Ka toitude valik, mida kõrvitsast teha saab, on aukartustäratav. Sortimenti kuuluvad salatid , supid, pudrud , hautised, omletid , vormi- ja voki­ road , kotletid, koogid , saiad, moosid ning marmelaadid. Nii et kõrvits väärib julget pealehakkamist ja mitmekülgset lähenemist.
Mõningaid retsepte

Pohla-kõrvitsapüree

Koostis
2 l pohli
1 l kõrvitsakuubikuid
5 dl suhkrut

Valmistamine

Keeda katkisurutud marju ja kõrvitsatükke seni, kuni kõrvits muutub läbipaistvaks ja on veel punakat värvi. Lisa suhkur ja keeda veel, kuni kõrvits on täiesti pehme. Säilitamiseks tõsta püree kohe kuumadesse purkidesse.
Kõrvitsa-sinihallitusjuustupirukas
Koostis:
350 g muretainast
500 g kõrvitsat (viljaliha)
2 dl piima
4 muna
2 dl 10% rõõska koort
1 sl värsket aed- liivateed e. tüümiani
muskaatpähklit
soola
musta pipart
100 g sinihallitusjuustu
Valmistamine:
Lõika kõrvits kuubikuteks ning laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Maitsesta soolaga ning küpseta seejärel 200kraadises ahjus umbes 30 minutit, kuni kõrvits on pehme.
Vooderda pirukavorm muretainaga ning eelküpseta 10-15 minutit, kuni põhi on kergelt pruunistunud.
Samal ajal püreesta kõrvitsa viljaliha ja piim köögikombainis, siis klopi munad rõõsa koorega ning lisa kõrvitsapüree. Maitsesta tüümiani, soola, pipra ja muskaadiga.
Vala täidis eelküpsetatud pirukapõhjale, laota peale juustukuubikud (võid neid veidi täidisesse suruda).
Küpseta 200kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni täidis on küpsenud. Kui pirukas kipub pealt liialt pruunistuma, siis kata fooliumiga.
Lase pirukal enne serveerimist 5-10 minutit taheneda, kõrvale paku salatit .
Austraalia kõrvitsapirukas
Kogus: kaheksale
Koostis:
Tainas :
3 dl nisujahu
125 g hakitud võid
2 tl suhkrut
4 sl jääkülma vett
Täidis:
2 kergelt klopitud muna
2 dl pruuni suhkrut
500 g puhastatud kõrvitsat
0.75 dl 35% rõõska koort
1 sl magusat šerrit
1 tl jahvatatud kaneeli
0.5 tl riivitud muskaatpähklit
0.5 tl ingveripulbrit
Valmistamine:
Valmista tainas:
Sõelu kaussi jahu, lisa hakitud või. Mudi jahu ja või näppudega puruseks.
Lisa suhkur, enamus veest ja sõtku ühtlaseks siledaks tainaks .
Rulli tainas kergelt jahusel laual lahti ning vooderda sellega 23cm läbimõõduga pirukavorm.
Pane tainasga vooderdatud vorm pooleks tunniks külmikusse.
Tainas vajab eelküpsetamist: vooderda tainaga kaetud pirukavorm küpsetuspaberiga ja täida kuivatatud herneste või riisiga. Küpseta 175-kraadises ahjus umbes 10 minutit. Eemalda küpsetuspaber ja riis /herned. Pane vorm uuesti ahju ja küpseta veel 10 minutit, kuni pirukapõhi on kuldne . Lase jahtuda.
Valmista täidis:
Keeda, püreesta ja jahuta kõrvitsa viljaliha.
Vahusta munad suhkruga , lisa jahtunud kõrvitsapüree, rõõsk koor, magus šerri ja maitseained .
Sega hoolega ning vala täidis jahtunud pirukapõhjale. Silu ühtlaseks ja küpseta 175-kraadises
ahjus umbes 40 minutit, kuni täidis on settinud.
Vajadusel kata vorm pealt fooliumiga, et vältida liigset pruunistumist.
Lase pirukal toatemperatuuril jahtuda, serveeri vahukoore või jäätisega.
Kõrvitsa-juustutort
Põhi :
200 g Digestive küpsiseid
75 g võid
2 sl suhkrut
Täidis :
500 g maitsestamata toorjuustu
3 dl suhkrut
500 g tükeldatud kõrvitsat
2 dl hapukoort
2 tl vanillsuhkrut
1 tl kaneeli
1,25 tl soola
4 muna
Peale :
2,5 dl hapukoort
3 sl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut
Kaunistamiseks :
kreeka pähkleid
Kuumuta ahi 200 kraadini. Purusta küpsised ning sega sulatatud või ja suhkruga. Suru segu küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva 24 cm läbimõõguda tordivormi põhja. Küpseta põhja 10 minutit. Kuumuta kõrvitsatükke kastrulis nõrgal kuumusel, kuni vedelik eraldub. Hauta pehmeks ja püreeri. Vahusta kausis toorjuust ja suhkur. Lisa kõrvitsapüree, hapukoor , vanillsuhkur, kaneel ja sool. Lisa ükshaaval ja pidevalt vahustades munad. Kalla segu põhjale ja küpseta 175-kraadises ahjus 1 tund. Vahusta omavahel hapukoor, suhkur ja vanillsuhkur. Määri segu küpsenud koogile ja küpseta veel 5 minutit. Jahuta vormis. Enne serveerimist hoia vähemalt 6 tundi külmikus. Tort läheb seistes aina paremaks.
Kõrvitsa glögi
Koostis:
1 dl vett
jupp kaneelikoort
ingveripulbrit
1 sidrunit - pressitud mahl ja riivitud koor
5 dl õunamahla
5 dl kõrvitsamehu
suhkrut
Valmistamine:
Keeda maitseained vees, kurna.
Lisa mahlad , maitsesta suhkruga ja kuumuta uuesti keemiseni.
Punase värvuse saamiseks võid asendada osa õunamahla jõhvika- või punasesõstramahlaga
Jah, kõrvits on tõesti ronitaim! 
Kasutatud kirjandus
Normaalne söömine – M. Zilmer , U. Kokassaar, T. Vihalemm
http://www.eestitoit.ee/?page_id=86&language=et
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=273
www.kokaraamat.ee
http://www.nami-nami.ee/
http://blog.ekspress.ee/viewdoc/69F83366BE7ECFCEC225737E0050BC45