9.08.2019
Kõrvits
Referaat
Õppejõud:
Koostajad: Mariliis
Allas
Kuressaare 2008
Eessõna
Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste
toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see
taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal
palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab
kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab
kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari.
Kõrvitsaliste perekond
Harilik
kõrvits ehk Cucurbita
pepo on suur üheaastane taim. Kõige
paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik
mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal
parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. Kõrvits on rohttaim . Tema
roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks .
Köitraagudega võivad varred toele üles ronida. Kõrvitsa varred on
sügavasoonelised, teravakandilised. Õie läbimõõt on umbes 30 cm.
Juured ulatuvad 3-4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5-20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni.
Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt
keedetult salati või supina.
Kabatšokk ehk
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-07-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tatarlane
Õppematerjali autor
Sisukord 1. Kõrvitsa eluloost 2. Kasvust ja liikidest 3. Millena kasutatakse ja retseptid 4. Kasutatud kirjandus -1- Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerik at, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaa nilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond - Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik
Õunakoogid (jm magustoidud) Mõnus kreemine õunakook Vaja läheb: PÕHI 3dl jahu 3spl suhkrut 0.5tl küpsetuspulbrit ~75g võid (toasoe) 1 muna ÕUNAD 3-4 suuremat õuna 50g võid 3sl fariinisuhkrut 2sl konjakit kaneeli KREEM 4dl piima 4 muna 6sl suhkrut 4sl jahu 2tl vanillisuhkrut Põhja jaoks sega omavahel kuivained, lisa või ja töötle purutaoliseks massiks. Lisa ka muna ning sõtku (puulusikaga) tainaks. Suru tainas 24cm küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi, toksi kahvliga taina sisse väikesed augud ja pane külmkappi. Samal ajal koori õunad, eemalda südamikud ja lõika paksemateks sektoriteks. Kuumuta pannil või ning sulata selles fariinisuhkur. Lisa veidi kaneeli ja konjak. Laota õunad pannile ja küpseta poolpehmeks. Valmista keedukreem. Selleks pane üle poole piimast madalal kuumusel soojenema, aga päris keema ära lase. Teises kausis, kus on ülejäänud piim, klopi lahti munad ja lisa suhkur ning vanillisuhkur. Viimasena sõelu juurde jahu ning kanna
HARAKA LASTEAED MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID 2010 ANDERI JA ARONI LEMMIKSALAT Meie pere tervislik toit, mis ka lastele maitseb, on salat. Koosis: hiinakapsas, tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ELYS ANETTE RETSEPT
esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Prantsuse röstsai Sinihallitusjuustu omlet Kaerajahupuder Kirsstomatid ja Clafoutis maasikaga ja beekon jahutatud marjaga mozzarella
1tl küpsetusp. 1 tl jahvatatud invger 1/2 tl soola 1/2 tl jahvatatud muskaatpähklit. 1 tass kristallsuhkurt 2/3 tassi purgi kõrvitsat. 1tl sidruni mahla 1 tass hakitud pähkleid tuhksuhkurt 28 g koorejuustu 1/3 tassi võid 1 1/2 tl vanillit 1 1/2 tassi tuhksuhkurt 1) Lase munadel olla toa temp. 30Min. Väikses kausis sega kokku jahu, kaneel, küpsetusp. Ingver, sool, ja muskaatpähkel. Pane kõrvale. 2) Pane ahi 190 C. Vahusta munad u. 5 minutit. Pane juurde suhkur segada, lisa juurde kõrvits ja sidrun. Sega sisse jahu. Määri taigen pannile, puista peale pähklid ja küpseta u. 15 minutit. Keera biskviit plaat tuhksuhkruga kaetud rätiku peale ning keera rulli. Lase jahtuda. 3) Samal ajal. Sega kausis kokku toorjuust, või ning vanilli keskmisel kiirusel kuni kreem on sile. Lõpuks sega sisse 1 1/2 tassi tuhksuhkurt. 4) Keera kook lahti, eemalda rätik. Pane täidis põhjale jäädes 2,5 cm kaugusele äärtest. Keera kook kokku ning lõika ääred ära
APELSIN LILLKAPSAS REFERAAT SISUKORD APELSIN....................................................................................................................................2 Ajalugu,päritolu..........................................................................................................................2 Kirjeldus......................................................................................................................................2 Tervislikkus.................................................................................................................................3 Apelsinirull..................................................................................................................................4 Apelsinisalat................................................................................................................................5 Apelsinikeeks..........................
MAHU MÕÕDUD RIIK KLAAS SUPILUSIKAS DESSERTLUSIKAS TEELUSIKAS KANADA 250ML 15ML 10ML 5ML USA 240ML 15ML 10ML 5ML AUSTRAALIA 250ML 20ML 10ML 5ML SUURBRITANNIA 250ML 15ML 10ML 5ML EESTI 200ML 15ML 10ML 5ML 1DL = 100ML = 0.1LIITRIT KUI MÕÕTEKLAASI EI OLE, SAAB DETSILIITREID ARVESTADA KA NIIVIISI: · KLAASIGA : TAVALINE TEEKLAAS ON 2 DL , SEEGA 1DL = ½ KLAASI , 0.5DL = ¼ KLAASI JA 2 DL = 1 KLAAS · SUPILUSIKAGA : 1 SUPILUSIKATÄIS ON 15ML , SEEGA 3.5 SL (KUHJAGA ) VÕI 4 SL (TRIIKIS) ON UMBES-TÄPSELT 0.5DL JA 7SL = 1DL · TEELUSIKAGA : 1 TEELUSIKATÄIS ON 5ML , SEEGA 10TL (TRIIKIS ) = 0.5DL JA 20TL = 1DL NB! KUI INGLISE KEELSES RETSEPTIS KASUTATAKSE MÕÕTÜHIKUT PINT, SIIS PIDAGE MEELES , ET USA S = 4.7DL ( EHK 5 DL ) JA UKS = 5.7 DL (EHK 6DL ).
Virsik Virsik on virsikupuu vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 510 cm pikk ja kaalub keskmiselt 7075 g. Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju õlisid. Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid. Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt. Virsikust toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid