vitamiine. Suudab organismist mürgiseid aineid välja viia. Kasutata võib ühepaja toidus, hautises, praadides jne. PATISSON Patisson on kiirekasvuline hariliku kõrvitsa teisend. Tihket viljaliha ümbritseb valge või kollane kest. Maitselt meenutab patisson artishokki. Nagu teistegi suvikõrvitsate puhul, tarvitatakse toiduks ainult noori 3-7- päevaseid pehmeid vilju, mis sobivad ka marineerimiseks. Viimasel ajal on hakatud patissoni kutsuma ka UFO-kõrvitsaks. Päritolu:Kesk- ja Lõuna Ameerikast. Patisson sarnaneb oma omadustelt suvikõrvitsaga. Patissoni viljad on ribilise äärega, taldrikukujulised. Patissonid pestakse ning noori vilju ei ole vaja koorida. Vanemad viljad kooritakse ja eemaldatakse seesmine pehme osa koos seemnetega. Noorivilju võib marineerida eraldi või koos teiste köögiviljadega. Konserveerimiseks kasuta 3-5 päeva vanuseid vilju, kui diameeter on 6-9 cm ja kaal 80-100 g. Värskelt
kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200-700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks. Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. Patissoni viljad on ribilise servaga taldriku või kausi kujulised. Valminud vili muutub seest tühjaks ja osa puitub. Seepärast tarvitatakse toiduks 5-8 päeva vanuseid vilju, mis tavaliselt kaaluvad 100-500 grammi. Patissoni viljad sobivad hästi marineerimiseks. 2.12.2012 Ilukõrvits on samuti hariliku kõrvitsa teisend. Ta on üheaastane ronitaim, keda kasvatatakse sõrestikul või kolmest teibast tehtud püramiidil. Tema viljad on väikesed ja erksavärvilised, vahel ka kirjud
1. Valminud kõrvitsa viljad sisaldavad milliseid toitaineid? Valminud viljad sisaldavad: - rohkesti süsivesikuid (suhkruid, tärklist),- kuivainet 6 8%, - suhkruid (polüsahhariide) keskmiselt 5 6, mõnedel sortidel kuni 10%, - tärklist 2 7%,- C vitamiini 15 20 mg, - karotiini, lämmastikaineid, orgaanilisi happeid, kiudu, pektiinaineid. Seemned sisaldavad kuni 50% õli. 2. Kõrvitsa säilitamise nõuded. Kabatsokki ja patissoni saab säilitada: - kuni 14 päeva 0 - 4°C, - suhtelise õhuniiskuse 90 95% juures.Toatemperatuuril säilivad 5 6 päeva. Harilikku ja suureviljalist kõrvitsat saab säilitada: - kuni pool aastat 10 - 12°C, - 70 75% õhuniiskuse juures. 3. Suurimad arbuusi tootjad maailmas, arbuusi olulisus, kasutusvõimalused. Suurimad tootjad Hiina, Venemaa, Türgi, Iraan, USA. Euroopas Itaalia, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Makedoonia, Ungari, Prantsusmaa, Albaania.
S Mineraalainetest on enim: - kaaliumi, - kaltsiumi, - fosforit, - rauda. Soodne on viljalihas naatriumi ja kaaliumi suhe. Leidub fermente, mis: - soodustavad seedimist, - valkude omastamist. Madal kalorsus: 100 g kõrvitsat annab 24 kcal enetgiat. eemned sisaldavad kuni 50% õli. 19. Kõrvitsa säilitamise nõuded. Kabatsokki ja patissoni saab säilitada: - kuni 14 päeva 0 - 4°C, - suhtelise õhuniiskuse 90 95% juures. Toatemperatuuril säilivad 5 6 päeva. Harilikku ja suureviljalist kõrvitsat saab säilitada: - kuni pool aastat 10 - 12°C, - 70 75% õhuniiskuse juures 20. Suurimad arbuusi tootjad maailmas, arbuusi olulisus, kasutusvõimalused. Suurimad tootjad Hiina, Venemaa, Türgi, Iraan, USA.
b. 220g köögi- või juurviljasalatit tomatitest, kurgist, salatist ,,Romen", sellerist ja/või rohelisest või punasest paprikast. c. Arbuus mitte enam kui 500g. Arbuusi võib asendada teiste puuviljadega (2-3 erinevat), samas koguses või 2-4 banaaniga. d. Kokku 240-500g vastavalt valikule: - 1-2 vedelat muna; - 30g tooreid seemneid või pähkleid; - 120g putru (kaera, hirsi, kooritud riisi või tatra, kartuli, jamsi, kõrreliste, patissoni). Pähklid ja seemned on parem asendada munakollastega. Märkus: grupis d olevad toiduained on soovitatavad füüsilise töö tegijatele või algajatele (kes on alles hakanud praktiseerima Loomuliku Hügieeni dieeti). Suvel, kui organism vajab palju vedelikku, võib arbuusi süüa rohkem. Keskpäevaeine (lants) 1. Köögi- või juurviljamahl (vt ,,hommikueine"). 2. 220-360g salatit rohelisest köögiviljast, tomatist ja kurgist. 3. Mingisugune üks puuvili või 1-2 toorest maisi tõlvikut. 4
mullas. Külvata võib 2 viisil: ridadena või ruutpesiti. Väiksel pinnal külvata ridadena, jättes reavaheks toidu valmistamisel toorelt, 60-70 cm ja taimede vaheks reas 20-30 cm. keedetult, külmutatult, Suurematel pindadel külvata harimise konserveeritult jne. hõlbustamiseks pesiti 60x60 cm või 70x70 cm. 1. Väikesed tõlvikud (10cm) juhul peab pesas olema 2 taime, 2. juhul 3 taime. marineeritakse. Selleks, et saaki saaks pikemat aega, külvatakse patissoni nädalaste vahedega 2-3 korda. Külviskeem 60x60 cm; sügavus 5-7 cm kergel mullal ja 3-4 cm raskel. Igasse auku pannakse 5-6 cm vahedega 2-3 seemet ja kaetakse pealt mullaga. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse, jättes vaid 1 taime kasvama. Istutustihedus 3,5 taime/m2. Liigsed taimed istutada teise kohta. Mullapinnale puistatakse turvast, et säilitada niiskust. Et tõusmed ilmuksid ühtlaselt, kasutatakse multsina ka kilet (seda ei tohi kasutada liiga niiske mulla puhul, siis tõusmed
Sisaldab 6% süsivesikuid, kuni 1% valku, mineraalaineid, vitamiinidest eriti palju karotiini, millest on tingitud ka vilja sisu kollane värvus. Kujult lapikümarad, ovaalsed ja silindrid, erineva värvusega. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Kabatsokk ehk suvikõrvits on piklik, silindrikujuline, õrna ja mahlaka sisuga. Värvus võib olla olenevalt sordist heledast tumeroheliseni ja kuldkollane. Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju. Patissoni vili on taldrikukujuline, ribilise servaga ning valkjasrohelise värvusega. Omadustelt lähedane eelmisele. Arbuusil on punane mahlakas ja magus viljaliha. Sisaldab kuni 11% suhkruid, peamiselt fruktoosi. Meil kasutatakse toiduks põhiliselt värskelt, lõunapoolsetes maades ka soolatakse, hapendatakse ja valmistatakse veini. Valminud arbuusid on läikiva pinnaga ja kuivanud viljavarrega. Suurima ristlõike läbimõõt peab olema vähemalt 15 cm.
annaabi.ee 
