( sosistamine ). Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest
MAAILMAMAJANDUS KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. HIILGUS JA VILETSUS 1. Täida lüngad. Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väit, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad andsid laene ja tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli sõjakahjude korvamine teistele riikidele, majanduslik seisak kestis 1924. aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta korteri, külmkapi, Ford T.
John Dalton (1766-1844) avastas daltanismi , mis on nähtus , kus inimene ei suuuda eritsada mingeid kindalid värve teisest (nt: puasta värvi rohelisel taustal). Oimusagar peaajupunkt kus lkujunevad lõplikult vlja lõhna kui ka maitseaisting .Maitsmine 4 keeleeripiirkonda , mis kõik on jaotatud keelele eraldis osadeks : magus , hapu , kibe/mõru , soolane . Aistingute seaduspärasused : 1)Kompensatsioon (korvamine teisega ) on ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on tundlikkuse muutumine ärritaja toimel 3) Sünesteesia (uute teke ) ühele meeleelundile iseloomulikku ärrituse teke teise meeleelundi ärritamisel . Taju : *mõju avaldavad varasemad kogemused *mõtlemine *hoiakud ja emotsioonid *muutumatu iseloom . Tajuliigid : 1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese
KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE.
Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi Kvaliteet - igal aistingul on oma kvaliteet, mida saab võrrelda Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta Aistingute seaduspärasused on: 1. adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine 2. kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega 3. sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel Kasutatud allikad Toomela, Aaro 1999. Ülevaade psühholoogiast. Tallinn. Koolibri Kidron, Anti 2008 Psühholoogia põhisuunad. Mondo Vendelin, Vilja. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid. http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:DyMkcxrSdNsJ:eller.tmk.ee/UserFUser/File/Oppematerjalid/ Vilja/Tunnetusprotsessid2.rtf+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE
Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepetteid tekitavad ained Kepikesed inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, hämaras nägemiseks KNS kesknärvisüsteem. peaaju reguleerib kogu elutegevuse Kofeiin legaalne stimulant. Kokaiin legaalne stimulant, põhjustab energiapuhangu Kolvikesed silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, värvuste nägemiseks Kompensatsioon ühe haistinguliigi korvamine teisega Kompimine ehk puudutamine, kindlaks teha eseme kuju, materjali, suurust jne Kurt puudub kuulmine või on tugevalt häiritud. Mõne haiguse või trauma tagajärjel Kurttumm sünnist saati. Ei kuule ja seega ei oska ka rääkida Kuulmine võime eristada helilaineid LSD hallutsionigeen Maitsmine nelja maitse eristamine, magus, hapu, kibe ja soolane Marihuana hallutsionigeen, saadakse india kanepi kuivatatud lehtedest ja õitest
Asustati ka Siberi ala, arvatakse, et u 15 000 a. tagasi rändasid inimesed sealt ka Ameeriksse. Inimasutuse levik erineva kliima ja looduslike oludega piirkondades tõi kaasa suure spetsialiseerumise. skandinaavias ja Läänemere ümbruses muutusid oluliseks elatusallikaks kalastus ja mereloomade kõttimine. Teisal peeti rohkem tähelepanu suurulukite küttimisele. Paljudes piirkondades oli küttimise ja kalastamise kõrval elatusallikana tähtsal kohal viljade(pähklite) korvamine ja varumine. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Toonaste küttide ja korilaste ühiskondlike olude kohta saab järeldusi teha loodusrahvaste elukorraldse põhjal. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev kogukond- sugukond. Peamine tööjaotus käis soo ja vanuse järgi: mehed põhendusid küttimisele ja naised korilusele. Ning saagi varumisele, aga ka lapsed, noored ja vanad täitsid ühiskonnas jõukohaseid ülesandeid.
Tundlikkuse alumine absoluutne lävi on ärrituse minimaalne toimiv tugevus. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi on ärrituse maksimaalne intensiivsus, mida suudame taluda. Eristuslävi on kõige väiksem erinevus kahe ärritaja vahel, mida suudame eristada. Aistingutel eristatakse nelja põhidimensiooni: 1) intensiivsusdimensioon, 2) kvaliteedidimensioon, 3) ajadimensioon, 4) ruumidimensioon . Adaptatsioon, st ärritajaga kohanemine. Kompensatsioon, st ühe aistinguliigi korvamine teisega. Kui mõni aisting on nõrgem kui teised või kahjustunud, arenevad teised tugevamini välja. Sünesteesia, st teiseste aistingute teke. Ühe meeleelundi ärritamisel tekib aisting mõnes teises meeleelundis. TAJU Peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult ja töötleb põhjalikumalt. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju omadused:
üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelunditele. · Aisting on vahetu ( siin ja praegu toimuv protsess) · AISTINGUTE LIIGID : Nägemisaisting Kuulamisaisting Haistmisaisting Maitsmisaisting Kompimisaisting · AISTINGUTE OMADUSED : Adaptatsioon- ärritajaga kohanemine Kompensatsioon- ühe aistingu liigi korvamine või asendamine teisega Suuraju poolkerade koore ehitus · Suuraju koor on ca 3 mm ja ta sisaldab 10-14 miljardit närvirakku · Suuraju jagatakse ajusagarateks: otsmikusagar, kiirusagar, oimusagar,kuulmissagar Otsmikusagar- seotud liigutuste planeerimise,teostamise ja kontrollimisega Kiirusagar-seotud naha- ja lihastalitusega Oimusagar- seotud kuulmisega Kuklasagar- seotud nägemisega · Ajusagareid nimetatakse nende peal asuvat kojuluude järgi
ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist. Rohelise võrgustiku eesmärk on • kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest • kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur. Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine. Roheline võrgustik koosneb: Tuumaladest, mis sisaldavad olulisi elupaiku ja kasvukohti, mis tagavad soodsad tingimused liigipopulatsioonidele nagu näiteks raba- või metsamassiivid või ka linnurikkad luhaalad. Koridoridest, mis ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine. Eristatakse veel:
alguses midagi. Mõne aja pärast on silmad hämarusega harjunud ja me hakkame taas selgelt nägema. Sisenedes tuulutamata ruumi võib sealne lõhn tunduda väljakannatamatu, aga mõne aja möödudes, ei pane me seda enam tähele. Samamoodi toimub adaptatsioon kõikides meeltes. See on kiirem puute- ja haistmisaistingute korral ja veidi aeglasem nägemis-, kuulmis- ja maitsmisaistingute puhul. Kompensatsioon See on ühe aistingu korvamine teisega. Kui inimesel puudub mingi aisting või see on liiga nõrk, siis arenevad tugevamalt välja teised, et kompenseerida puuduvat. Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke Näiteks võib kuulmismeele ärritamisel tekkida nägemisaisting- pildilised kujutlused. Tundes toidu lõhna võime tunda selle maitset jne. 4.Taju Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks.
märkab, nim eristusläveks. Kvaliteet aistinguid erinevad üksteisest ja igal aistingul on oma kvaliteet. Aeg- aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum-eatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. AISTINGUTE SEADUSPÄRASUS adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. TAJU Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk.
Riigi sekkumine majandustegevusse suurendab ühiskonna kuii terviku heaolu (Kui sissetulekud suurenevad 1% võrra, siis nõudlus avaliku sektori hüviste suhtes (G/Y) kasvab rohkem kui 1% võrra) Avaliku sektori funktsioonid: • Majanduse õiguslik reguleerimine- turukonkurentsi kaitse ja soodustamine • Majanduskasvu ja-stabiilsuse tagamine • Avalike hüviste pakkumine- ressursside jaotuse reguleerimine • Tulude ümberjaotumine • Välismõjude korvamine • Kindlustusteenuste pakkumine Avaliku sektori kulud: • Tarbimiskulutused (G) • Investeeringud (I) • Turusiirded (TR) • Võlaintressid (rD) Avaliku sektori tulud: • Maksutulud (Ti, Td) • Riigiettevõtete kasumid • Riigivara võõrandamine • Laenud Eelarvedefitsiit = kulud – tulud Riigieelarve- valitsuse kulude ja tulude finantsplaan • Valitsusprogrammi rahaline väljendus • Planeeritud tulud ja kulud
Kõige tavapärasem varakindlustusliik on kodu ja koduse vara kindlustamine. Mida ja millises ulatuses milliste juhtumite vastu oma vara ja majapidamist kindlustada, lepitakse kokku kindlustusvõtja ja kindlustusseltsi vahel sõlmitavas kindlustuslepingus. Reisikindlustuse eesmärgiks on reisiga seotud võimalike ootamatute kulude hüvitamine. Eelkõige selliste kulutuste hüvitamine, mis võivad tekkida välisreisil toimunud õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu. Samuti kulutuste korvamine seoses reisi ärajäämise, hilinemise või katkemisega, pagasi kaotsimineku, kahjustumise või vargusega jm kindlustuslepingus kokkulepitud kulud. Õnnetusjuhtumi kindlustuse eesmärgiks on hüvitada kulud kui kindlustatu jääb õnnetusjuhtumi tagajärjel ajutiselt või püsivalt töövõimetuks või vajab pikaajalist ravi. Elukindlustus pakub nii sulle endale kui ka sinu lähedastele rahalist kaitset. Elukindlustusleping
Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Kvaliteet -- igal aistinguliigil on oma kvaliteedid, mida saab võrrelda. Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine, kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega ja sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel. Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks.
lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist. Rohelise võrgustiku eesmärk on • kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest • kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur. • Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Tuumalad sisaldavad olulisi elupaiku ja kasvukohti, mis tagavad soodsad tingimused liigipopulatsioonidele nagu näiteks raba- või metsamassiivid või ka linnurikkad luhaalad. Koridorid ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine. Eristatakse veel:
Vaheaeg Mängijatel on õigus vaheajale kahe poolaja vahel. Vaheaeg ei tohi ületada 15 min. Võistlusjuhend peab määrama vaheaja kestuse poolaegade vahel. Vaheaja kestust võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul. Ajakaotuse arvestamine Mõlemal poolajal arvestatakse ajakadu, mis tekkis: mängijate vahetamisel mängija vigastuse hindamisel vigastatud mängija väljakult kõrvaldamisel abi saamiseks aja raiskamisel muudel põhjustel Kaotatud aja korvamine otsustab kohtunik. Penalti Mõlema poolaja lõpus või lisaaja lõpus on lubatud penaltite löömiseks mänguaega pikendada. Lisaaeg Võistlusmäärused võivad ette näha kaks võrdse pikkusega lisaaega. Ka lisaajal kehtivad 8. reegli nõuded. Katkestatud mäng Lõplikult katkestatud mäng mängitakse uuesti juhul, kui juhend teisiti ei sätesta.
vastama mängureeglitele. Vaheaeg Mängijatel on õigus vaheajale kahe poolaja vahel. Vaheaeg ei tohi ületada 15 min. Võistlusjuhend peab määrama vaheaja kestuse poolaegade vahel. Vaheaja kestust võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul. Ajakaotuse arvestamine Mõlemal poolajal arvestatakse ajakadu, mis tekkis: mängijate vahetamisel mängija vigastuse hindamisel vigastatud mängija väljakult kõrvaldamisel abi saamiseks aja raiskamisel muudel põhjustel Kaotatud aja korvamine otsustab kohtunik. Penalti Mõlema poolaja lõpus või lisaaja lõpus on lubatud penaltite löömiseks mänguaega pikendada. Lisaaeg Võistlusmäärused võivad ette näha kaks võrdse pikkusega lisaaega. Ka lisaajal kehtivad 8. reegli nõuded. Katkestatud mäng Lõplikult katkestatud mäng mängitakse uuesti juhul, kui juhend teisiti ei sätesta. 8. REEGEL – MÄNGU ALUSTAMINE JA TAASALUSTAMINE
looduslike ja antropogeensete süsteemide vahelisi disproportsioone. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule.·Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine. 28. Maastikuplaneerimise (üld ja detailplaneering) eesmärk. Maastikuarhitektuuri mõiste, selle kujunemine Eestis ja mujal. Planeerimise põhiülesanne on planeeritava maaala arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Maastikuarhitektuur on teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume. 1
Nt võrdleme helide kvaliteeti: helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; · sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. Adaptatsiooni nt satume ereda päikesevalguse käest hämarasse tuppa, algul ei näe midagi. Mõne aja pärast silmad harjuvad hämarusega, hakkame nägema nagu tavaliselt. Kompensatsiooni nt pimedatel ja vaegnägijatel on hästi arenenud kuulmine ja kompimine. Sünesteesia nt kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting; Vene heliloojal Nikolai Rimski-
sotsiaalsetest riskidest: vanadus. ajutine või püsiv töövõimetus, töövigastus või kutsehaigus, emadus, lapse hooldamine, töötus ja surm. Viimane selles mõttes, et põhjustab perekonnale täiendavaid kulutusi, mida arenenud riikides on kombeks kompenseerida. Aga mitte ainult sotsiaalsed riskid pole see põhikriteerium. Lisan, et peetakse silmas ka seda, et need riskid põhjustavad sisse-tulekute vähenemist, puudumist või väljaminekute suurenemist ja selle korvamine ongi sotsiaalkindlustuse ülesanne (Einasto 1999: 478). Nad on enamasti põhjustatud sideme katkemisest tööga. Töö on sotsiaalkindlustuses üks võtmemõisteid. Siinkohal pole vajadust põhjalikumalt selgitada. mis on töö ja kuidas on töö olemus praegusel ajal muutumas nii meil kui mujal maailmas ning mis probleem sellest tulenevad sotsiaalkindlustusse. Näiteks üha rohkem räägitakse ka muudest inimeste turvalisuse tagamise instrumentidest, nagu erakindlustus ja ka hoolekanne
töötamise toetamise teenus; toetatud elamise teenus; kogukonnas elamise teenus proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; lapsehoiuteenus; koduteenused; eluasemeteenused; hooldamine perekonnas; asenduskoduteenus; hooldamine hoolekandeasutuses ; toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused. · Sotsiaaltoetused: ajutise töövõimetuse hüvitised, elatisabi, kuriteoohvridele kahju korvamine, pere- ja lastetoetused, sotsiaaltoetused puudega inimesele, sünnitoetus, toetus represseritutele, toetused töötutele, toimetuletoetus, vanemhüvitis. Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad pakuvad vägivalda kogenud naistele (vajadusel koos lastega) turvalist pelgupaika pärast vägivallajuhtumit või vägivallaohtu, vajadusel ajutist
b) kogutakse maksu ostetavatele kaupadele ja teenustele tehtavate kulutuste protsendina c) võetakse väiksemalt tulult kõrgem protsent kui suuremalt tulult d) võetakse kõikidelt tuludelt võrdne protsent 36. Hinnad on kõige jäigemad tavaliselt a) oligopoolsel turul b) monopolistliku konkurentsi turul c) monopoolsel turul d) täieliku konkurentsi turul 37. Raha funktsioonideks on: a) kapitalikulutuste, amortisatsiooni jm korvamine b) väärtuse mõõt, vahetusvahend, vara kogumise vahend c) investeeringute, intresside jm mõõt d) õige vastus puudu 38. Kes ja millistel tingimustel võib saada laenu Eesti Pangast? a) Vähemalt 18 aastane Eesti Vabariigi kodanik, kel on pangalaenu tagatiseks kinnisvara, mille turuväärtus laenuhetkel on võrdne laenusummaga b) Eesti Vabariigi kodanikud kuni 500 000 krooni ulatuses, kui tal on kaks kinnisvara omavat käendajat
sama aistingu tekitab · eristuslävi ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub. Kvaliteet võrrelda ei saa erinevaid aistinguid, vaid ühe ja sama aistingu kvaliteeti. Aeg - aistingu kujunemise kiirus. Ruum ärritaja asukohta ruumis on võimalik määrata nägemis, kuulmis- või haistmisaistingu abil. SEADUSPÄRASUSED Adaptsioon ärritajaga kohanemine. Kompensatsioon - ühe aistingu korvamine teisega. Sünesteesia teise aistingu koosteke. Näiteks temperatuuri aistingu koosteke nägemisaistinguga ; nägemisel kollane = soe tunne. Taju Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tekib nagu aistingki, kuid tajust peegelduvad nii ärritaja kui ärritajate vahelised suhted. Terviklik taju tekib tänu ärritaja lähedusele, sarnasusele, suletusele, heale jätkub. Taju omadused
närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min), lõhnad, puuteaistingud Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke. Värvide kuulmine, külm-sinine värvus, soe- kollane värv 2. Inimese meeled ja meeleelundid. · Nägemine - silmad · Kuulmine - kõrvad · Maitsmine - keel · Haistmine - nina · Kompamine - nahk 3. Maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanismid. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus
töötajad. 65. Ettevõtte elutsükkel alustamine, kasv ja laienemine, küpsus, langus. 66. Sisemine ja väline kasv, nende eelised ja puudused. Sisemine iseloomulik soov säilitada pereettevõtet, omada täielikku kontrolli, uued tooted ja teenused, kasumi investeering. Eelised: tasakaalukas kasv, max kontroll, säilib kultuur Puudused: aeglane kasvuvorm, vajadus omandada uusi ressursse, ebaõnnestunud investeeringu raske korvamine. Väline ühinemised ja ülevõtmised, litsenseerumine, strateegilised liidud ja ühisettevõtted, frantsiis. Eelised: konkurentsi vähenemine, juurdepääs uutele toodetele ja teenustele, juurdepääs uuele tehnikale, mastaabiefekt, äririskide hajutamine. Puudused: tippjuhtide kokkusobimatus, eri kultuuride kokkupõrge, jooksvad toimimisprobleemid, äri keerukuse tõus, monopolide vastane seadusnõudlus. 67. Argumendid ettevõtlustoetuste rakendamise poolt ja vastu
o Structure – 5 parts (law of property, family property etc) The courts of criminal jurisdiction o Criminal actions take place between the state and a individual, it is the aim of a criminal court to determine whether the accused person has committed a crime and punish the wrongdoer o It is important to ensure the safety of the society and that only the guilty are punished o Guilty or not guilty Terms 33-3 1. Remedy (korvamine) - a legal reparation a. Legal remedy - a way of using the legal system to make sure that someone's rights are not taken away from them; courts are asked to provide it 2. Wronged party (kannatanud pool) - someone, who has been treated unfairly or in an unaccepted way 3. Wrongdoer - a person who does something bad or illegal a. Criminal, offender, tort feasor, perpetrator 4
Samas juurdepääs ressurssidele üha olulisem osa konfliktidest Keskkonna poliitika keskne lähenemine: Inimeste ellujäämise tagamine Tarbimine, tootmine, ressursside kasutamine Securitization Teema muutmine julgeoleku poliitika osaks, ohud ja haavatavad kohad 9 Keskkonnajulgeoleku peamised teemad: Sõjaliste konfliktide käigus tekkinud kahju korvamine või selle ennetamine Keskkonnast põhjustatud konfliktide ennetamine või nende lahendamine Keskkonna kaitsmine tema väärtuste tõttu Poliitika analüüs: Eesmärgiks poliitika tulemuste ja mõjude mõistmine Ex ante ja Ex post analüüsid Õigusaktide mõjude analüüs (Regulatory impact analysis, RIA) Tegelikest mõjudest arusaamine Erinevate poliitikate eesmärkide lõimimine Läbipaistvuse ja huvigruppide kaasamise parandamine Valitsuse vastutuse suurendamine
alumine lävi ja stiimuli maksimaalne tugevus samalaadse aistingu tundmiseks (nt kuulmisaistingu muutus liiga valju heli korral valuaistinguks) e. ülemine lävi; b) Kvaliteet - Omavahel ei saa võrrelda erinevaid aistinguid, aga saab võrrelda sama aistingu eri kvaliteete, nt. kollane vs sinine värv; c) Aeg – aistingu kujunemise kiirus; d) Ruum – aistingute abil saab leida ärritaja asukohta; e) Adaptatsioon –ärritajaga kohanemine; f) Kompensatsioon – ühe aistinguliigi korvamine teisega; g) Sünesteesia – teisese aistingu teke. Taju: peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Loob aistingutest saadud informatsioonist tervikstruktuuri. Taju omadused. a) püsivus – inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud; b) valivus – objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev; tähtsus; mõni omadus on olulisem ja sellele pöörame ka rohkem tähelepanu;
Kuidas konflikte vältida, neid lahendada? Selget seost KK ja julgeoleku vahel ei ole suudetud tõestada. Samas juurdepääs ressurssidele üha olulisem osa konfliktidest. Keskkonnapoliitikakeskne lähenemine. Inimeste ellujäämise tagamine. Tarbimine, tootmine, ressursside kasutamine Securitization teema muutmine julgeolekupoliitika osaks; ohud ja haavatavad kohad. Keskkonnajulgeoleku peamised teemad : Sõjaliste konfliktide käigus tekkinud kahju korvamine või selle ennetamine. KK-st põhjustatud konfliktide ennetamine või nende lahendamine. KK kaitsmine tema väärtuse tõttu.
aste, vahetu tunnetamine. kogu psüühilise tegevuse alus ning algus. koosneb aistingutest ja tajudest. Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundeile. jaotatakse meelte järgi nägemis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaistinguks Aistingute seaduspärasuses adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine; kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünteesia ehk teiseste aistingute teke. Taju Taju on objekti terviklik peegeldus teadvuses. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust: lähedus suletus sarnasus hea jätk Taju omadused Püsivus ehk konstantsus. Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Isikutaju mehhanisme:
Üldvalitsuse struktuur · Keskvalitsus (riigieelarvelised asutused, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja äriühingud) · Kohalikud omavalitsused (haigekassa ja töötukassa) · Muud institutsioonid Avaliku sektori funktsioonid · Majanduse õiguslik reguleerimine Turukonkurentsi kaitse ja soodustamine · Majanduskasvu ja stabiilsuse tagamine · Avalike hüviste pakkumine Ressursside jaotuse reguleerimine · Tulude ümberjaotamine · Välismõjude korvamine (ka positiivsed välismõjud, nt koduaia konkurss) · Kindlustusteenuste pakkumine (nt pensionikindlustus, arstiabi) · Riigi reguleeriva osa suurenemine · Kõiki funktsioone üheaegselt täita ei saa prioriteetide määratlemine · Majanduslike otsuste tegemine nihkub üha enam poliitikasse · Poliitilised otsused ja huvigruppide majanduslikud erahuvid ühiskondliku valiku teooria · Eesti: riik on oma osaluse viinud miinimumini probleemid EL rahade kasutamisega
ilustav moment- vara tootlus suurem, kohustust ei ole- laenuvõime suurem LIISING ON SOBIV FINANTSEERIMISE VIIS JUST VÄIKEFIRMADELE Andres Laar 2008 2007 INVESTEERIMINE Investeerimisprojektide analüüs pikemaajaliste investeerimisotsuste kaalumine maa, hoonete, seadmete soetamine või korvamine, uue toote arendamine ja turuletoomine, laienemine uutele turgudele või teise tegevusvaldkonda. Analüüsi eesmärgiks on määrata kindlaks, kas plaanitav projekt on tasuv. Investeerimisprojektide analüüsi etapid: 1. Võimalike projektide analüüs ja valik, idee tootmis-, turundus- või arendusosakonnalt. Võib-olla "alkeemikult"? 2. Äriplaan ja selle hindamine, prognoosid müügi, tootmisvõimsuste, turunduse kohta, nende prognooside
Sõnade ja arvude tähistamiseks kasutati hieroglüüfe Hieroglüüfkirjas kujunesid 3000-2500 e.m.a välja märgid järguühikute tähistamiseks 1 – papüürusleht 10 – painutatud papüürus 100 - keerdus nöör Arvet peeti nii kaubanduses kui ka ehituses Varajasem rahaühik – seekel (kuld või hõbe) Arvepidamise peaeesmärgiks oli laoseisu arvestus Riigi raha, kuld ja muu riigivara Esimesed teadaolevad inventuurid Üleminek savitahvlitelt papüürusele Puudujääkide korvamine Punase storno idee 4. Vana-Kreeka Kaks arvutussüsteemi Varaseim tugines arvudele 5 ja 10. Igat numbrit tähistas kreekakeelse nimetuse esimene täht 1. sajandiks e.m.a vastas igale kreeka tähestiku 27 tähele oma number Arvepidamine teiste antiikaja riikidega võrreldes tagaplaanil Ei väärtustatud kulda ja hõbedat Kirjakunst sai alguse vajadusest märkida üles kaup ja selle liikumine 8. sajand e.m.a tekkisid esimesed antiiksed pangad (pantimine, hoiustamine, laenamine).
võlgniku vara vastu, vara arestitakse, seejärel panditakse maksmine kindlustusfirmale; 3)liisitud vara säilimise FV= PV(1+i) t Efektiivne intressimäär: i ef või müüakse ·sissenõue pööratakse võlgniku hoiusele tagamine; 4)kahjude korvamine liisingufirmale =(2*t*n*ia)/t*n+1, kus t-aasta; n-päev, kuu, mitu korda ·varale ja rahale, mis on teiste isikute käes; 7)nõuete tagasi makstakse. (rentijale); 5)liisinguvara kolmandale isikule edasi- rahuldamine pankrotimenetluse korral
Nt võrdleme helide kvaliteeti: helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; · sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. Adaptatsiooni nt satume ereda päikesevalguse käest hämarasse tuppa, algul ei näe midagi. Mõne aja pärast silmad harjuvad hämarusega, hakkame nägema nagu tavaliselt. Kompensatsiooni nt pimedatel ja vaegnägijatel on hästi arenenud kuulmine ja kompimine. Sünesteesia nt kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting; Vene heliloojal Nikolai Rimski-
(Teadvustamata otsuste teooria) Gibsoni järgi moodustuvad tajukujundid meelte poolt registreeritud andmetest (aistingud), ilma et inimene sellele mõtlema peaks. (Ökoloogiline tajuteooria) · Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon (ehk kohanemine) on tundlikkuse kohanemine pidevalt mõjuva ärritajaga, mis avaldub lävede madaldumises või kõrgenemises. Adaptsioon on üks aistingute seaduspärasusestest (lisaks on kompensatsioon ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünteesia ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel). Erinevatele eluorganismidele on evolutsiooni käigus välja kujunenud just tema elukeskkonnas tarvilikud valgus-, heli-, puute-, lõhna- ja maitsetundlikkuse süsteeme. Samas on liikidel üsna lai kohanemisvõime, vmis võimaldab varieeruvas keskkonnas elada ja efektiivselt toimida. Erinevate ärritajate puhul on adaptsioonivõime erinev:
Liisingutehingu objektiks ei saa olla toore ja materjalid, mis tootmise käigus füüsiliselt ära tarvitatakse, samuti ei saa liisida väärtpabereid. Rentniku peamised kohustused liisimisel on: 26 1. rendimaksu tasumine liisingufirmale 2. renditava vara kindlustamine ja kindlustuspreemia maksmine kindlustusfirmale 3. liisinguvara säilimise tagamine 4. kahjude korvamine rendileandjale 5. liisinguvara mitteandmine kolmandale isikule ilma rendileandja loata 6. liisinguvara väljaostmine (kui see on ettenähtud lepingus). Liisingu põhieelised rentnikule on: 1. rentnik saab kauba vajadusel, mitte aga vaba raha olemasolu, st.. rentniku maksevõime ei nõrgene 2. rentnik kindlustab ennast uue tehnikaga ja tehnoloogiaga 3. üldjuhul pole vaja lisatagatist 4
Leping Sõlmitav leping võiks sisaldada järgmisi punkte: Tellija nimi, aadress Hooldatava objekti aadress Lepingu kehtivusaeg, võimalusel katseaeg, teenuse ostja ja müüja vastutus kui leping katkeb katseajal Lepingu katkestamine, põhimõte, aeg Teenuse maksumus, maksmise aeg ja – viis, viivis, võimalikud muutused, nende määramise alused Vastutus, võimalike materiaalsete kahjud, korvamine, kindlustused Personal, töösaladuste hoidmine, töö juhtimine ja vastutusalad, üleminev tööjõud Kvaliteedi kontroll, koostöörühm, kasutatavad kontrolli meetodid, hindamise kriteeriumid, tagasiside toimuvast: kvaliteedi personal, klient Koostöö, ohud ruumides, telefoni kasutamine, tööruumid puhastustöid sooritavatele töötajatele, teenuse ostja poolsete rutiinidega ja asutuse rutiiniga kurssi viimine, kontaktisikud, koostöö põhimõtted.
Nt võrdleme helide kvaliteeti: helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; · sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. Adaptatsiooni nt satume ereda päikesevalguse käest hämarasse tuppa, algul ei näe midagi. Mõne aja pärast silmad harjuvad hämarusega, hakkame nägema nagu tavaliselt. Kompensatsiooni nt pimedatel ja vaegnägijatel on hästi arenenud kuulmine ja kompimine. Sünesteesia nt kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting; Vene heliloojal Nikolai
Sõda on alati halb, aga et maailm on patune, siis on vahepeal sõda on õiglane ja vajalik. Rahu on kõige eesmärk ning ka sõda teenib seda. Võit üheski sõjas pole juhuslik. Kõik asjad toimivad Jumala auks, Jumal annab sõjas võidu või põhjustab kaotuse. Sõda pole vaimse riigi, jumalariigi, ala, vaid maise riigi valdkond. Millised sõjad on õiglased? 1. kaitsesõjad on alati õiglased, 2. ründav sõda on õiglane vaid siis, kui muul moel vastase tekitatud kahju korvamine ei toimi. Sõjad kuuluvad maise riigi valdkonda ning sõdade eesmärgiks on maiste hüvede nautimine. Kaks riiki (civitas terrena ja civitas Dei, maine ja Jumala riik) on loodud kahe armastuse poolt: 1) esimeses riigis valitseb enese armastus ja põlgus Jumala suhtes, 2) teises jumalaarmastus ja põlgus enda suhtes. Jumalariigis inimene kiitleb Jumalas, maises riigis inimene kiitleb iseendas. Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt, maises riigis otsib ta au inimestelt.
· transporditeenuse kasutaja/tarbija kulu (tarbija üldistatud reisimaksumus) o tarbija otsesed rahalised kulud o tarbija kaudsed rahalised kulud · transporditeenuse osutaja kulud · infrastruktuuri kulud · väliskulud Transporditeenuse tarbija üldistatud reisimaksumus peaks võtma arvesse nii otseselt arvutatavad rahalised kui ka muud (hinnangulised) kulud. Tarbija üldistatud reisimaksumuses sisalduvad järgmised kulud: · rahaline korvamine ühistranspordi ettevõttele/sõidukiga seotud kulud autokasutaja puhul · riigimaksud ja erinevad tasud 103 · reisile kuluv aeg · liiklusõnnetuses vigastumise risk, sõiduki ja/või kauba kahjustamine · transporditeenuse saadavus ja kvaliteet Transporditeenuse osutaja kulud jaotatakse: · kapitalikulu · kasutus-, hooldus- ja remondikulud
o tarbija otsesed rahalised kulud o tarbija kaudsed rahalised kulud transporditeenuse osutaja kulud infrastruktuuri kulud väliskulud 131 Transporditeenuse tarbija üldistatud reisimaksumus peaks võtma arvesse nii otseselt arvutatavad rahalised kui ka muud (hinnangulised) kulud. Tarbija üldistatud reisimaksumuses sisalduvad järgmised kulud: rahaline korvamine ühistranspordi ettevõttele/sõidukiga seotud kulud autokasutaja puhul riigimaksud ja erinevad tasud reisile kuluv aeg liiklusõnnetuses vigastumise risk, sõiduki ja/või kauba kahjustamine transporditeenuse saadavus ja kvaliteet Transporditeenuse osutaja kulud jaotatakse: kapitalikulu kasutus-, hooldus- ja remondikulud kindlustuskulud personalikulud transporditeenuse osutamisega kaasnevad üldkulud
sunnielement (S) ja õiguslik tagajärg (G). Sümboleid kasutades võib normi loogilist struktuuri väljendada vormeliga: N: (x) F S(x)G Seda vormelit tuleb lugeda järgmiselt: kõigist x-dest on õige, et kui x toimib viisil F, siis x-le tuleb mõista otsus G. Sunnielement ühendab õiguslikud faktid ja tagajärjed üksteisega. Tagajärg, näiteks kahju korvamine, ei tulene loogiliselt õiguslikust faktist. Normi valemis "kui-siis" (valemis märk ) ei väljenda loogilist implikatsiooni. Tagajärjesuhe ei ole ka kausaalne. Juriidilised faktid ei tingi tagajärge samas kui näiteks temperatuuri tõus tekitab metalli paisumise. Õigusnormisse struktureeritud tagajärjesuhe on n-ö imputatsioon. See on inimese seatud sunnivahekord: tagajärg, näiteks karistus, tuleb määrata. Kui nii ei toimu, rakendatakse ametiisiku enda 1
Sõda on alati halb, aga et maailm on patune, siis on vahepeal sõda on õiglane ja vajalik. Rahu on kõige eesmärk ning ka sõda teenib seda. Võit üheski sõjas pole juhuslik. Kõik asjad toimivad Jumala auks, Jumal annab sõjas võidu või põhjustab kaotuse. Sõda pole vaimse riigi, jumalariigi, ala, vaid maise riigi valdkond. Millised sõjad on õiglased? 1. kaitsesõjad on alati õiglased, 2. ründav sõda on õiglane vaid siis, kui muul moel vastase tekitatud kahju korvamine ei toimi. Sõjad kuuluvad maise riigi valdkonda ning sõdade eesmärgiks on maiste hüvede nautimine. Kaks riiki (civitas terrena ja civitas Dei, maine ja Jumala riik) on loodud kahe armastuse poolt: 1) esimeses riigis valitseb enese armastus ja põlgus Jumala suhtes 2) teises jumalaarmastus ja põlgus enda suhtes. Jumalariigis inimene kiitleb Jumalas, maises riigis inimene kiitleb iseendas. Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt,
deerimine, ristlaadimine jms. Erandina ei vaja transpordimarkeeringuid täiskoormad, kus kogu kaubaruumi mahu täidab üks saadetis. Markeerimine on kaubasaatja kohustus. Seetõttu kuulub puudulikust markeeringutest tule- nevate võimalike lisakulude korvamine kaubasaatja vastutuse hulka. Saatja peab markeerima kõik pakkeühikud. Veopakendil olev markeering peab langema kokku informatsiooniga, mis sisaldub veose saatedokumentidel (pakkeleht, veokiri). Markeeringutega edastatav informatsioon jaotatakse alljärgnevalt:
annaabi.ee 
