Rannajalgpall vs jalgpall (0)

b>Rannajalgpalli võrdlus tavajalgpalliga
Võib öelda, et rannajalgpall ja tavajalgpall on 2 täiesti erinevat mängu. Mitte üksnes selle pärast, et üks mäng toimub liival ja teine muruplatsil vaid leidub ka teisi aspekte . Pall, mängijate arv, mängijate varustus , kohtunikud , mängu kestvus, mängu dünaamika ja ülesehitus on hoopis erinevad. Alljärgnevalt toongi välja rannajalgpalli ja tavajalgpalli erinevused.
VÄLJAK - RANNAJALGPALL
Väljaku pind
Pind koosneb puhtast ja tasasest liivast ning milles ei ole esemeid, mis võivad kahjustada mängijat.
Rahvusvahelistel võistlustel peab liivakiht olema vähemalt 40 cm. See peab olema sõelutud, ei tohi olla ebatasane ja sisaldada ohtlikke elemente. Liiv ei tohi olla ka nii peen, et see tekitab tolmu, mis jääb nahale.
Väljaku märgistused
Väljak peab olema ristkülikukujuline ning märgistatud piiridega. Piirid on väljaku osa.
Kahte pikemat piiri nimetatakse küljejoonteks. Kahte lühemat nimetatakse väravajoonteks, kuigi väravapostide vahel piiri ei ole.
Väljak on kujuteldava joonega poolitatud kaheks, mida märgivad kaks punast lippu väljaspool väljakut.
Väljaku mõõtmed
Küljejoon peab olema pikem kui väravajoon.Pikkus (küljejoon): vähemalt 35 m, maksimaalselt 37 m. Laius (väravajoon): vähemalt 26 m, maksimaalselt 28 m.
Kõik piirid on 8 cm kuni 10 cm laiad ja on sinist värvi. Piir olema paindlik ja hästi vastupidav, kuid ei tohi kahjustada mängijate jalgu . Need piirid peavad olema kindlalt kinnitatud ja fikseeritud väljaku igast nurgast ja keskelt spetsiaalsete kinnitusvahenditega ning kinnitatud värava postide külge kummist rõngaga.
Karistusala
Karistusala kujutletav piir asub 9 meetrit väravajoonest kujutletava keskjoone poole ja tähistatud mõlemast otsast kollaste lippudega, mis asuvad väljaspool väljakut.
Kujutletav penalti löögikoht asub karistusala kujutletava piiri keskel mõlemast väravapostist võrdsel kaugusel.
Lipud
Iga väljaku nurk on tähistatud tömbi otsaga painduvast, vastupidavast ja ilmastikukindlast materjalist postiga, mis on kaetud plastikkestaga ning mille otsas on punane lipp .
Kollane lipp on asetatud kujutletava karistusalajoone mõlemasse otsa ja kaks punast lippu kujutletava keskjoone otstesse ning need on paigutatud 1 kuni 1,5 m väljaspool väljakuala.
Lipuposti kõrgus peab olema vähemalt 1,5 m.
Mängijate vahetusala
Vahetusala piirkond asub küljejoonel, kust mängijad sisenevad ja väljuvad mänguväljakult.
See ala asub ajavõtulaua ees kokku täispikkusega 5 meetrit, kujutletavast keskjoonest 2,5 meetrit mõlemale poole. Vahetusmängijad asetsevad küljejoone taga nii, et vahetusala oleks vaba.
Väravad
Väravad on paigutatud väravajoone keskele . Väravad koosnevad kahest vertikaalsest, nurgalippudest võrdsel kaugusel asuvast postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga.
Postide vahe on seest poolt mõõdetuna 5,5 meetrit ja värava kõrgus maast põikpuu alumise servani on 2,2 meetrit.
Mõlemad väravapostid ja põikpuu peavad olema ühesuguse paksusega vähemalt 10 cm kuid mitte rohkem kui 20 cm ning on liiva värvi tooniga.
Võrk on kinnitatud postide ja põikpuu tagumisele küljele.
Ohutuskaalutlustel on võrk altservast ankurdatud liiva alla.
Ohutus
Väljaku ümber on 1-2 meetri laiune kaitsetsoon.
Väravad võivad olla teisaldatavad, kuid need peavad olema kinnitatud mängu ajal tugevasti maapinna külge.
VÄLJAK – TAVAJALGPALL
Mänguväljak peab olema ristküliku kujuline, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Pikkus : minimaalselt 90 m, maksimaalselt 120 m; laius : minimaalselt 45 m ja maksimaalselt 90 m. Rahvusvahelistel mängudel peab pikkus olema : minimaalselt 100 m ja maksimaalselt 110 m; laius : minimaalselt 64m ja maksimaalselt 75 m.
Väljaku tähistus
Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks (otsajooned). Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud väljaku keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring.
Värava-ala
Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks.
Karistusala
Karistusala määratakse mõlemas väljaku osas järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 16,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 16,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse karistusalaks. Mõlema karistusala sees märgitakse väravapostide keskkohast 11 m kaugusele, kummastki postist ühekaugusele penaltikoht. Väljapoole karistusala joonistatakse penaltipunktist 9.15 m raadiusega kaar.
Lipupostid
Igasse väljaku nurka paigaldatakse lipp, vähemalt 1,5 m kõrguse nüriotsalise lipupostiga. Lipp võib olla paigaldatud ka keskjoone otstesse, vähemalt 1 m kaugusele küljejoonest.
Nurgasektor
Igast nurgalipust tõmmatakse väljakule 1 m raadiusega neljandik-kaar.
Väravad
Väravad peavad olema paigutatud väravajoone (otsajoone) keskele. Väravad koosnevad kahest vertikaalsest, nurgalippudest võrdsel kaugusel asuvast postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 m ja värava kõrgus põikpuu alumise servani on 2,44 m. Mõlemad väravapostid ja põikpuu peavad olema ühesuguse paksuse ja laiusega, mis ei ületa 12 cm. Väravajoon on sama lai kui väravapostid ja põikpuu. Värava võrk peab olema kinnitatud värava ja väravataguse maapinna külge nii, et see ei takistaks väravavahi liikumist. Väravapostid ja põikpuu peavad olema valged.
Turvalisus
Väravad peavad olema turvaliselt ankurdatud maapinnale. Teisaldatavaid väravaid võib kasutada üksnes selle nõude järgimisel.
PALL – RANNAJALGPALL
Pall: on kerakujuline;  on valmistatud nahast või muust sobivast materjalist ning on purunemiskindel, vastupidav veele ja kriimustustele;  ümbermõõduga 68 – 70 cm; mängu alguses kaaluga 400 – 440 g;
rõhuga 0,4 – 0,6 atmosfääri.
Defektse palli asendamine 
Kui pall mängu käigus lõhkeb või muutub kõlbmatuks, siis: mäng peatatakse; mäng jätkub reegliga 8. Kui pall lõhkeb või muutub kõlbmatuks ajal, mil mäng on peatatud (lahtilöögi, väravaesise sisseviske, nurgalöögi, karistuslöögi, penalti või palli sisseviske ajal): mäng taasalustatakse vastavalt reeglitele.
PALL – TAVAJALGPALL

Mõõtmed ja omadused
Pall on: kerakujuline, nahast või muust sobivast materjalist, ümbermõõduga 68 – 70 cm, kaaluga 410 – 450 g mängu alguses, rõhuga 0,6 – 1,1 atmosfääri (600-1100 g/cm2 ).
Defektse palli vahetamine
Kui pall mängu käigus lõhkeb või muutub kõlbmatuks, siis: mäng peatatakse, mäng jätkub uue palli mängu panekuga kohal, kus pall muutus kõlbmatuks Kui pall muutub kõlbmatuks mängu peatamise ajal (lahtilöögi, väravaesise löögi, nurgalöögi, vabalöögi, karistuslöögi, penalti või palli sisseviske ajal): jätkatakse vastavalt kohalt Ilma kohtuniku loata ei või palli mängu keskel vahetada.
RANNAJALGPALL – MÄNGIJATE ARV
Mängijad
Mäng toimub kahe võistkonna vahel, mõlemal võistkonnal on korraga väljakul viis mängijat, kellest üks on väravavaht.
Ametlikud võistlused
FIFA , konföderatsiooni või assotsiatsiooni korraldatavatel võistlustel võib võistkond kasutada viite varumängijat.
Mängijate vahetused on piiramatud ja toimuvad jooksvalt. Mängija, kes on välja vahetatud, võib uuesti siseneda mängu juba teise mängija asemele.
Mängija vahetamine
Vahetusi võib teha igal ajal, olenemata sellest, kas pall on mängus või mitte, kui järgmised tingimused on täidetud:mängija, kes soovib siseneda väljakule, tõstab vahetuse tegemiseks oma pea kohale väljakul oleva võistkonnaliikme numbri, keda ta kavatseb asendada ; mängija, kes lahkub vahetusse, peab seda tegema vahetustsoonis; mängija, kes siseneb mängu, peab seda tegema samuti vahetustsoonis kuid mitte enne kui väljakult lahkuv mängija on ületanud küljejoone; kohtunik otsustab, kas mängija võib siseneda väljakule või mitte; vahetus on sooritatud , kui varumängija on tulnud väljakule ja väljakult lahkunud mängija on enda kätte saanud vahetusnumbri ning sellest hetkest loetakse varumängija mängijaks ja asendatu lakkab olemast mängija. Vahetuste käigus mängu aega ei peatata.
TAVAJALGPALL – MÄNGIJATE ARV
Mängijad
Mäng toimub kahe võistkonna vahel. Võistkonnas ei ole üle 11 mängija, kellest üks on väravavaht. Mängu ei saa alustada, kui ühes võistkonnas on alla 7 mängija. Ametlikud võistlused FIFA, konföderatsiooni või assotsiatsiooni korraldatavatel võistlustel võib võistkond kasutada kolme varumängijat. Varumängijaid esitatakse 3 kuni 7. Võistluste juhendis peab olema määratud, mitu varumängijat täpselt esitatakse.
Mängija vahetamine
Mängija vahetamisel varumängijaga tuleb arvestada järgmisi tingimusi: kohtunikku on informeeritud enne kavatsetavat vahetust, varumängija läheb väljakule alles pärast asendatava mängija väljakult lahkumist ja pärast kohtuniku märguannet, varumängija siseneb väljakule keskjoonelt ajal, mil mäng on peatatud, vahetus on sooritatud, kui varumängija on tulnud väljakule, sellest hetkest loetakse varumängija mängijaks ja asendatu lakkab olemast mängija, väljavahetatud mängija edaspidi mängust enam osa ei võta, loa vahetuse sooritamiseks annab kohtunik
RANNAJALGPALL – MÄNGIJATE VARUSTUS
Turvalisus
Mängija ei tohi kasutada ohtlikku varustust või kanda midagi (sealhulgas mis tahes ehted ), mis võib olla ohtlik endale või teistele mängijatele.
Põhivarustus
Mängija kohustuslik põhivarustus koosneb alljärgnevatest eraldi esemetest: särk - kui kasutatakse alusrõivaid, peab alussärgi varrukate värv ühtima mängusärgi varrukate värviga; püksid - kui nende all kantakse elastikpükse, peavad need olema sama värvi. Jalatsid ei ole lubatud. Võib kasutada elastseid sidemekaitsmeid ja spetsiaalseid plastikust prille.
TAVAJALGPALL – MÄNGIJATE VARUSTUS
Turvalisus
Mängija ei või kasutada ohtlikku varustust ega kanda midagi endale või teistele mängijatele ohtlikku (k.a. kõikvõimalikud ehted).
Põhivarustus
Mängija kohustuslik põhivarustus koosneb alljärgnevatest eraldi esemetest: jalgpallisärk- kui kasutatakse alusrõivaid, peab alussärgi varrukate värv ühtima mängusärgi põhivärviga; spordipüksid (kui nende all kantakse elastikpükse, peavad need olema sama värvi), põlvikud, säärekaitsed, jalanõud
Säärekaitsed: on põlvikutega täielikult kaetud, on valmistatud sobivast materjalist, tagavad mõistliku kaitstuse astme
RANNAJALGPALL – KOHTUNIK
Kohtuniku volitused
Mängu juhivad kaks kohtunikku, kellel on kõik volitused mängureeglite rakendamiseks mängul, kuhu nad on määratud alates hetkest, kui nad sisenevad väljakule kuni väljakult lahkumiseni.
Õigused ja kohustused
Kohtunikud:
·         tagavad mängureeglite täitmise;
·         ei peata reeglite rikkumise korral mängu hetkel, kui see tuleb kasuks rikkuja vastasvõistkonnale ja karistavad rikkujat siis, kui võimalikku eelist ei järgnenud;
·         annavad vastavatele ametnikele mängu protokolli, kus on näidatud kõik mängijatele ja võistkonna ametnikele määratud karistused ning enne mängu, mängu ajal ja pärast mängu toimunud reeglite rikkumised ja muud vahejuhtumid;
·         kohtunik mõõdab ka mängu aega, kui ei ole mängul teisi kohtunikke;
·         peatab, katkestab või lõpetab mängu oma äranägemisel reeglite rikkumise või väliste segavate asjaolude korral;
·         määrab hoiatusi või eemaldusi rikkumise toimepannud mängijatele;
·         võib võistkonna ametnike ebakohase käitumise korral nad väljakult ja selle vahetuslähedusest eemaldada;
·         tagab, et kõrvalised isikud ei tule väljakule;
·         katkestab mängu, kui mängija viivitab mängu jätkamisega;
·         peatab mängu, kui mängija on kohtuniku hinnangul tõsiselt vigastatud ja kindlustab mängija äraviimise väljakult;
·         juhul, kui mängija on kergemalt vigastatud, lubab mängul jätkuda, kuni pall on mängust väljas;
·         annab vile karistuslöögi või penalti sooritamiseks;
·         tagab kõigi kasutatavate pallide vastavuse Reegel 2 nõuetele.
TAVAJALGPALL – KOHTUNIK
Kohtuniku volitused Iga mängu juhib kohtunik, kellel on kõik volitused mängureeglite rakendamiseks mängul, kuhu ta on määratud.
Õigused ja kohustused
Kohtunik: tagab mängureeglite täitmise, juhib mängu koostöös abikohtunikega ja vajadusel koos varukohtunikuga, tagab kõigi kasutatavate pallide vastavuse 2. reegli nõuetele, tagab mängijate varustuse vastavuse 4. reegli nõuetele, mõõdab mängu aega ja täidab võistluse protokolli, peatab, katkestab või lõpetab mängu oma äranägemisel reeglite rikkumise korral, peatab, katkestab või lõpetab mängu oma äranägemisel väliste segavate asjaolude korral, peatab mängu, kui mängija on kohtuniku hinnangul tõsiselt vigastatud ja kindlustab mängija äraviimise väljakult .Vigastatud mängija võib taassiseneda väljakule ainult pärast seda kui pall on uuesti mängus. Juhul, kui mängija on kergemalt vigastatud, lubab mängul jätkuda, kuni pall on mängust väljas 8; tagab, et iga veritseva haavaga mängija lahkub väljakult. Mängija võib naasta väljakule üksnes pärast kohtuniku lubavat märguannet, kui viimane on veendunud verejooksu peatumises; ei peata reeglite rikkumise korral mängu hetkel, kui see tuleb kasuks rikkuja vastasvõistkonnale; ja karistab rikkujat siis, kui võimalikku eelist ei järgnenud; tõsisema eksimuse korral, kui mängija eksib mitme reegli vastu – karistab viivitamatult; määrab hoiatus - ja eemaldamiskaristuse vastava rikkumise sooritanule. Kohtunik ei ole kohustatud tegema seda kohe, kuid peab seda tegema hetkel, kui pall on mängust väljas; võib võistkonna ametnike ebakohase käitumise korral vastavalt oma äranägemisele nad väljakult ja selle vahetust lähedusest eemaldada; talitab abikohtunike nõuannete kohaselt, kui ise antud juhtumit ei näinud; tagab, et kõrvalised isikud ei tule väljakule; taasalustab mängu pärast selle peatamist
RANNAJALGPALL – MÄNGU KESTVUS
Mängu kestuvs
Mäng koosneb kolmest võrdsest 12 minutilisest kolmandikust. Ajavõtja kontrollib mängu aega, kelle ülesanded on määratletud Reeglis 6.
Aeg tuleb seisma panna reeglis 6 kirjeldatud juhtudel:
·         kui on saavutatud värav;
·         kui on määratud karistuslöök või penalti;
·         kui kohtunikud on andnud selleks korralduse;
·         kui kohtunikud on peatanud mängu mängija vigastuse tõttu väljakul või kui mängija viivitab mängu jätkamisega.
Kui mängu aeg saab otsa, kuid on vaja sooritada karistuslöök või penalti, siis see võimaldatakse. Mängu üks kolmandikest või kogu mäng lõpeb, kui:
·         pall läheb otse väravasse ja seega on värav sooritatud;
·         löök on sooritatud ja see ületab väljaku piiri;
·         pall läheb väravavahist, värava postist, värava põikpuust või liivalt põrgates väravasse, siis värav arvestatakse;
·         pall puudutab peale lööki väljakumängijat välja arvatud väravavahti, kuid pole toime pandud reeglite rikkumist, siis karistuslöök või penalti korratakse;
·         kaitsva võistkonna väravavaht püüab või tõrjub palli, või posti või põikpuu põrkest pall ei sisene väravasse.
Ajavõtja teavitab iga mängu kolmandiku möödumist, milleks on 12 minutit.
Kui on kõlanud lõpusignaal või -vile, siis kohtunik annab kolmandiku või mängu lõppu tähistava vile. Peale seda on lubatud vaid eelpool määratletud juhud. Kui sooritati löök värava suunas enne ajavõtja poolt antud lõpusignaali, siis kohtunikud peavad ära ootama resultaadi, kas värava suunas löödud pall läheb väravasse või mitte ning seejärel andma kolmandiku või mängu lõpuvile.
Mängu kestvuse intervallid
Iga kolmandiku vahel on kolme minutiline paus .
Lisaaeg 
Kui mängu tulemus peale kolme kolmandikku on viigis, kasutatakse lisaaega, mille kestvus on 3 minutit. Kui lisaaja lõppedes on mängu seis ikka viigis, järgnevad penaltid karistusala kujutletava joone keskelt, mis on kooskõlas Reegliga 18.
TAVAJALGPALL – MÄNGU KESTVUS
Poolajad
Mäng koosneb kahest võrdsest 45-minutilisest poolajast. Mängu kestust võib kokkuleppel kohtuniku ja mõlema võistkonna vahel muuta. Mängu kestuse muutmise otsus (näit.. lühendada poolaegu 40 minutini ebapiisava valguse tõttu) peab olema tehtud enne mängu algust ja peab vastama mängureeglitele.
Vaheaeg
Mängijatel on õigus vaheajale kahe poolaja vahel. Vaheaeg ei tohi ületada 15 min. Võistlusjuhend peab määrama vaheaja kestuse poolaegade vahel. Vaheaja kestust võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul.
Ajakaotuse arvestamine
Mõlemal poolajal arvestatakse ajakadu, mis tekkis:
 mängijate vahetamisel
 mängija vigastuse hindamisel
 vigastatud mängija väljakult kõrvaldamisel abi saamiseks
 aja raiskamisel
 muudel põhjustel Kaotatud aja korvamine otsustab kohtunik.
Penalti
Mõlema poolaja lõpus või lisaaja lõpus on lubatud penaltite löömiseks mänguaega pikendada. Lisaaeg
Võistlusmäärused võivad ette näha kaks võrdse pikkusega lisaaega. Ka lisaajal kehtivad 8. reegli nõuded.
Katkestatud mäng
Lõplikult katkestatud mäng mängitakse uuesti juhul, kui juhend teisiti ei sätesta.