seal rüütliseisuse tarvis ette valmistataks, mõnikord isegi juba siis, kui nad vaid seitsmeaastased olid. Noort rüütli õpipoissi hüüti paaziks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Samuti õpetati paazidele lauas teenindamist ning liha lahtilõikamist. Daami teenindades õppis noor paaz armastusväärsust ja viisakust. Kui paaz umbes neljateistkümnene oli, sai temast skvaier ja teda hakati rüütliks välja õpetama. Alates 13. sajandist tuli skvaieritel oma isandate kõrval ka võidelda. Kui arvati, et aeg on küps (kaheksateistkümnenda ja kahekümne esimese eluaasta vahel), löödi skvaier rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli ta välja õpetanud. Skvaier tegi läbi sümboolse puhastava kümbluse ja pidas terve öö kabelis oma relvade üle vahti. Seda nimetati vigiiliks. Rüütliturvistikud
tal oli täiesti suva, mis teistega juhtub. Omakasupüüdlik valetaja, kellest ei saadud loo lõpuni lahti. Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi. Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal tööd ,,laevakokk" (John Silver), kes tegelikult oli piraat ja mässaja ning kavatses laeval koos oma käsilastega mässu korraldada. Kõigepealt palkas ta paar meest ning laevakapteni, hiljem sattus ta ,,laevakoka" (John Silveri) otsa ning see lubas tuua veel omakorda head
Nende õpioskuste hulka kuulus ka hobuste eest hoolitsemine ning nendega ratsutama õppimine. Jahipidamine väga armastatud, see pärast tuli õppida pistrike ja jahikullidega ümber käimist. Põhimõtteliselt kasutati õpipoisse ära tasuta tööjõuna, sest rüütliks hakati poisse õpetama alles siis, kui nad olid umbes neljateistaastased. Õpinguid alustati nii vara, sest siis oli laps kõige mõjutavam ning seda said mõjutada mõtlema rüütelikult. Paazist järgmine aste oli skvaier. Varem õpitut hakati edasi arendama. Relvade õppimisest ja kasutamis põhitõdest astuti sammu võrra kõrgemale ning hakati relvade käsitlemist lihvima. Harjutati vibulaskmist vastu puutulpa, nad pidid olema võimalised tegema hirvele lõppu peale. Musklijõu treenimiseks harjutati kaks korda raskemate relvadega kui lahinguväljal. Turviste puhastamisest mindi üle selle kandmisele. Skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loolik osa
Eriti veel võrrelda sellega, millised on tänapäeva seitsmeaastased. Mõni ei suuda emast üldse kaugemale minna ja ei saa endaga absoluutselt veel hakkama, aga see on jahmatama panev, millist elu vanal ajal nii noores eas juba läbi elama pidi. Mis sest, et poisiklutid harjusid sellega, ikkagi on jube mõelda. Igal juhul, poiss täitis nende ''kõrgete ninade'' antud ülesandeid, tegeles hobustega, õppis sõjarelvade käsitlust ning tegutses ka turvistega. Neljateistkümnesena sai temast skvaier ning leidis aset tõeline rüütliväljaõpetus. See seisnes raudrüüga täielikult äraharjumises, piigivõitluses. Ning kui mõeldi, et õige aeg on käes, et skvaier rüütliks lüüa, siis tehti seda. Sageli sai see tehtud rüütli väljaõpetaja poolt. Rüütlikslöömine seisnes selles, et rüütli mõlemat õlga puudutati mõõgaga. 4 2.RÜÜTLITE KASVATUS
2002 Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus 2012 staabikapten; Peep; Eller – Andrus Kivirähk 2002 Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I Kevadine Luts 2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant 2013 Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja Julia 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla 2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased Wabadusrist saavad jalad alla Rollid mujal
Tuglas Popi ja Huhuu 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2002 episoodid – T. Johnson Elluastuja 2002 Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus 2002 Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel Julia 2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased saavad jalad alla 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up 2006 Gösta Berling – Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Aleksander/Aragon – Andrus Kivirähk Syrrealistid
asevalitsejad ja nende jäerltulijad.Eetikaustavus(poliitilinekuningale, feodaalneoma senjöörile, kogukondlik oma perekonnale) heldekäelisus(sõjakäikudel ja turniiridel saadud saak jagati) vahvus(vapper, aus, reeglitest kinnipidav). 10.Rüütlik saamise etapid §196 aastaselt läks öaps senjööri perekonda paaz pidi õppoima armastust, häid kombeid, käis jahiretketel kaasas.13 a. Saab paazist skvaier e. Kannupoissta hakkab õpopima võitlust ja on ka rüütlile lahingutes kannupoisiks. 1821 a lüüeakse ta rüütliksviiakse läbi puhastav kümblus. Skvaier peab terve öö kabelis oma varustust valvama, hommikul vahetatakse riided(ta saab punase keebi, valge kuue, jalas on tal pruunid jalanõud) Talle pannakse vööle mõõk millega on talle eelnevalt lapiti õlale löödud. 11.Vaimulikud rüütliordud §19rajati Pühale Maale kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad
Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit pilli mängima) ja kombeid. Hiljem kaasnesid relvatundmine, ratsutamine ja jahipidamine. Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18 a vanuselt said neist kannupoisdi, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega , millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Ta saatis oma isandat, kuid lahingus hoidsid nooremad kannuposid tahapoole. Paa või skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi.Vanuses 18-21 löödi noormees pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlus oskust. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Noormees löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga
annaabi.ee 
