Kakskeelne laps (0)

Kakskeelne laps-erivajadusega laps? Loengukonspekt I Mitmekeelsus on inimese võime kasutada kahte või enamat keelt suhtlemisvahendina 
enamikes suhtlusolukordades, oskus vajadusel lülituda ümber ühelt keelelt teisele. (vahetada 
koodi). Keelte kasutamises on kvantitatiivseid, kvalitatiivseid ja funktsionaalseid erisusi, mis 
sõltuvad inimese vanusest, sotsiobiograafiast ja muudest sotsiaalsetest ja kultuurilistest 
kriteeriumitest nt keelekasutussfäär. /E.Oksaare defineering/ Kakskeelne on see õpilane, kes vajab iga päev kahte keelt, et elus toime tulla (nt kodus vene 
keel, lasteaias eesti keel – on vaja mõlemat keelt). Kakskeelsus on  mitmekeelsuse prototüüp. Uuringud on näidanud, et kolme või nelja keele 
igapäevane kasutamine on oma olemuselt sarnane kahe keele kasutamisele. Näites toodud segakiri ehk segistatud koodiga kiri väljendab seda, et kirjutaja valdab nii 
kõnes kui keeles hästi nelja keelt. Mitmekeelsus on huvitav nähtus.  😊 Kakskeelsuse probleemi aktuaalsus. Kakskeelset arengut mõjutavad tegurid
Miks ja milleks on kakskeelsuse teema oluline. 
Ligi pool maailma elanikkonnast on kakskeelne. Maailmas on üle 200 riigi, kuid keeli on üle 
6000, seega ükskeelse riigi olemus on praktiliselt välistatud. (Nt Soome – ametlikult 
kakskeelne – rootsi ja soome keel). Kristiina Praakli uuringute tulemusena räägitakse Eestis 211erinevat  emakeelt. Keelemaastik 
muutub igapäevaselt. Inimeste liikumine riigist riiki, ühest kultuuriruumist teise põhjustab 
erinevate keelte segunemise, vajaduse uue keele omandamise järele.  Kokkupuutumine teise keelega, mis pole meie emakeel võib toimuda erinevatel tasanditel. 
Igapäevaselt tuleb keelde võõraid sõnu, mida kasutatakse sageli. Nt inglise keel – ok, point, 
Facebook, diil, laikima, sheerima. Need on sisse tulnud sõnad mis hakkavad muutuma nii 
häälduslikult emakeelekõlaliseks kui grammatiliselt „painduvaks“ ning saavad varem või 
hiljem meie laensõnadeks. Võõrkeelte õppimine on tänapäeval möödapääsmatu nii noortele kui täiskasvanutele. Tööd ja 
tegemised nõuavad keeleoskust. Ühiskondlik-poliitiline situatsioon - kui laps tuleb kakskeelsest perest, eestlane suundub 
elama väljapoole eesti keeleruumi ja omandab seal omad võtted keelega kohanemiseks, 
migratsioon, vähemusrühmad Huvi mitmekeelsuse teema vastu: 1920ndate aastate alguses – I MS oli lõppenud, suur majanduskriis põhjustas inimeste 
liikumist, kus leida parem teenistus, parem elu. Liiguti ameerikasse, seal tekkis palju 
immigrante. Kohanemise eelduseks on keeleoskus. Muidu ei kohane. Psühhomeetriaetapp – 
leiutati testid mõõtmiseks – intelligentsustest – test oli keeleliselt raske ja mõistetamatu ning 
paljud inimesed ei sooritanud seda positiivselt. Arvati, et immigrandid on lollid…


1950 – kosmoseajastu. Sputnik kosmosesse. Ameeriklased häiritud sellest, et turvalisuse risk. 
Nad leidsid, et on vaja muid keeli omandada, et teisi mõista ja miks mitte spioneerida. Selleks
oli vaja õppida keeli. Taas ameerika  😊 1960 Chomsky – keele omandamise võime on kaasa sündinud. Chomsky koolkonda ei 
huvitanud ainult emakeeleõpe, vaid uurisid kuidas omandatakse teist keelt. Kas sama moodi 
kui esimest? 1965 - Kanadas esimene keelekümblusklass inglise-prantsuse (lõpuks Eestis 2000) 1980ndad aastad keele vähemuste etapp Inglismaa ja Prantsusmaa lasid asumaad vabaks. See 
tekitas vajaduse taas oma kodukeelt omandada. Kaasaeg – keelepuue, teised riigid, vaimne alaareng Teadlased, keda võiks teada: Marilyn May Vihman – kuulus keeleteadlane. Tema mees väliseestlane. Üks laps Eestis Tartu
Ülikoolis tegeleb mitmekeelsuse teemaga. Alustas 70ndatel, uuris oma laste mitmekeelseks 
kujunemist. Els Oksaar – tema laps kasvas kolmkeelseks Sirje Häkkinen – kuidas kaks last paralleelselt e simultaanselt omandavad soome keelt ja eesti
keelt Keele õppimine Eelkõige teadlik toiming, kunstlik keskkond, deduktiivne lähenemine – üldiselt üksikule.
(antakse reegel ja hakatakse reeglit rakendama harjutustes).Keskendutakse vormile, et õigesti 
kasutada keelereegleid (nt et sõnatüvi on õige) Keele omandamine Keel pole eesmärk, vaid on vahend toimetulemiseks elus. Keelekeskkonnas kogutakse 
näidiseid ja siis tekib ajus üldistus ning seda kasutatakse (induktiivne lähenemine) Suhtluskontekst tagab selle, et tekst on arusaadav. Suhelda saab ka ilma vormita, kui 
mõistetakse üksteist. Probleem tekib siis kui on tegemist erisusega. Mis see kakskeelsus on? Kuulamine/kõnelemine, kirjutamine/lugemine - keele osaoskused Osaline kakskeelsus -üks keeleoskus on märkimisväärselt parem kui teine keel – üks keel 
dominantkeel Mõlema keele tase on sarnane – täielik kakskeelsus, ambilingvism-võrdkeelsus. 
Ambilingvism pole võimalik.  Üksi laps või inimene ei vaja kahte keelt täpselt ühel tasemel. 
Dominantkeelt pole, kuid mingi keel on ikkagi nõrgem kui teine. Pisut erinev tase ei hakka 
silma. Vahekeele variandid  - keele omandamise etapid – ühelt vahekeeleetapilt teisele üleminek. 
Vahekeel e vaheetapp keele omandamisel, kus õppija liigub esimeselt keelelt teise keele 
poole. 


Kivistumine e fosilisatsioon. Nt Prantsuse laps Eestis omandab eesti keele mingi etapini, 
läheb tagasi Prantsusmaale ja ei kuule eesti keelt enam kunagi, siis eesti keel nn kivistub. 
Erivajadusega lapse korral ununeb keel kiiresti. Keeletasandid  Foneetilis-fonoloogiline - Milline on oskus häälduses Aktsent,   Sõnavaratase  Grammatilised oskused  Pragmaatilised oskused – suhtluses kasutada keelt ja väljendeid Näide: Laps vastas pidevalt: “Ma ei tea…“ Lapsel puudus aktsent, polnud aru saada, et on 
kakskeelsest perest. Lapsel puudus eesti keelne sõnavara. Kodus rääkis emaga vene keeles, 
eesti keelt rääkiv isa oli pidevalt sõidus. Võib olla ka vastupidi - väga tugev aktsent ja grammatikavead, kuid sõnavara on lai.  Hea hääldamise eeldus on väga hea kuulmistaju (auditiivne taju). Foneemikuulmine. 
Aktsendivaba hääldus tekib siis kiiresti. Arvatakse, et mida noorem on keele õppija, seda 
rutem aktsendist vabanetakse. Sõnavaraomandamine toetub verbaarsele mälule. Oluline on keskkond.  Vallastumine – kui ajus tekib seos grammatikareeglite suhtes, siis pole mingit probleemi 
kasutada neid seoseid keeles pidevalt. Grammatika toetub palju ka mõtlemisele. Kui 
mõtlemisoperatsioonid on heal tasemel, tekivad grammatilised seosed kiiresti.  Hääldamine - taju  Grammatika - mõtlemine  Sõnavara - mälu Dominatkeel – keel milles on lapsel parem oskus, seda keelt on tal rohkem vaja nii 
toimetulekus kui õppetöös. Dominantkeel ei pea olema emakeel. Nt emakeel vene. Läheb 
eesti lasteaeda, kooli ja ülikooli– dominantkeel eesti keel. Dominantkeel pole püsiv nähtus. 
Kui muutub keelekeskkond. Laps liigub teise keskkonda ja dominantseks muutub teine keel. 
Dominantkeel ei tähenda kohe seda, et seda vallatakse ideaalselt. Võib ka nii, et kummaski 
keeles pole häid oskuseid. Eripedagoogina peame teadma, kas laps on kakskeelne, milline on tema dominantkeel? Kuidas seda välja selgitada?  Meil on vaja taustinfot. Kui palju laps puutub kokku kummagi keelega? Kumb keel on
sellisel juhul olulisem keel.  Olulised on keelefunktsioonid. Õppetegevuses kasutatav keel saab varem või hiljem 
dominantkeeleks.   Kui palju on keel seotud kultuuriruumiga, Mis keeles loeb raamatuid, suhtleb, vaatab 
filme?  Millises keeles on emotsionaalne seotus. Millises keeles hakkab ootamatu olukorra 
tõttu rääkima? Hüüab appi, vannub? 😊 On kaks keeleoskuse üldtaset:


Jim Cummins –suhtlemiskeel ja mõtlemiskeel Suhtluskeele tase omandatakse keskmiselt kahe aastaga, harva väga heas keelekeskkonnas ka
lühema ajaga. Kui laps on rikkas keelekeskkonnas, mitte paljude muukeelelistega koos, õpib 
suhtluskeelega kiiresti hakkama saama.  Mõtlemiskeel on keskmiselt 4v5 aastaga saavutatav. See tase tähendab, et inimene ei tõlgi 
materjali ühest keelest teise. Sa mõtled keeles, milles end väljendad. Võimaldab 
õppetegevuses hästi toime tulla. Keele kasutamine, selle kasutamise vajadused ja võimalused. Miks laps vajab keelt? Keeleõppe eesmärgiks peaks olema multikultuurne identiteet. Tegemist on lapsega, kellel on 
ükskeelsest lapsest teistsuguse väärtused, teistsugune mõistmine, arusaam Mitmekeelsuse puhul on oht marginaliseerumiseks – oma keele eitamine, kultuuri salgamine,  Assimilatsioon – oma kultuuri kõrvale tõrjumine. Selliselt püüab kohanduda uuega. See pole 
õige ega õiglane.  Nt kui laspel on eesti keele omandamise raskus, siis kodune keel tuleb ära jätta!!Laus loll 
arvamus!!!!Ei tohi muukeelsest kultuurist pärit lapsest võltseestlast teha! Separatsioon – oma kultuurikapsel – venelased ei õppinud eesti keelt ära. Sulandumatus 
keelekeskkonda ja kultuuri. Mitmekeelsed lapsed on mitmekultuurilised ja mitmeidentiteedilised lapsed. Simultaanne kakskeelsus – laps sünnib perre kus vanemad on erirahvusest. Laps hakkab 
omandama kahte keelt nn loomulik kakskeelsus. Järjestikune/astmeline/suktsessiivne – teine keel tuleb juurde mingil hetkel elus -laps läheb 
nt lasteaeda(2-5 aasta vanuses). Lapsel on emakeeles juba tase olemas. Uus keel hakkab 
mõjutama esmast keeleoskust. Teise keele omandamine  - räägitakse noorukieas teise keele omandamine. Ei räägita 
kakskeelsusest vaid teise keele omandamisest. Oluline on kas lapsel on kaks keelt sünnipäraselt keelekeskkonnas olemas või tuleb 
juurde hiljem. Lähtume edasipidi ka suksesiivsest ja simultaansest mõistetest. Kakskeelsuse positiivne ja negatiivne mõju Pikka aega oli kakskeelsus pigem negatiivne.  Millistel tingimustel mitmekeelsus on toetav/takistav arengus: + suurem teadlikkus keelest (metakeelelisus) Kas on mingisugused kognitiivsed võimed, 
millega kk lapsed eristuvad ükskeelsetest, või kas erivajadusega keelepuudega lapsel, kes on 
kk on mingisugused eelised ükskeelse erivajadusega lapse ees? Küsimus on „pöördunud“ 
ümber. Varem oli vastupidi.


Uus, mõni aasta vana suund (Bealystok). Hüpotees  - tähelepanu jaotuvus ja keelekasutuse 
kontroll on kk parem. Uuringud on uued ja mõne aasta pärast saab ehk täpsemaid vastuseid. Uuritakse täidesaatvaid funktsioone, tähelepanujaotust ja kontrollimehhanisme.  Õeldakse, et kk on piiratud sõnavara… - kui liita mõlema keele sõnad, siis on üldine 
sõnavara suurem kui ükskeelsetel.  Tõlkeoskus on juba olemas   Palju on välja toodud, et mõtlemine on loovam ja paindlikum. (raamat Kakskeelne 
laps) Mitmekeelsetel on loovam mõtlemine.  Probleemid!!  Seotud keelelise arenguga. Kas kõne ja intellektiarengu probleem on seotud kk-ga. Ei! Neil 
esineb sama palju kõnearenguprobleeme kui ükskeelsete seas. Keelte segistamine, korraga 
kasutamine – kui vanemad segistavad, teeb seda ka laps. Lapsel on eesti keeles väiksem 
sõnavara kui teises dominantkeeles – mälu on ju sama suur kui ükskeelsel lapsel. KKsust on uuritud palju, pole kindlasti otsest kahjulikku mõju. Pigem aktiveeruvad 
kognitiivsed protsessid ühelt keelelt teisele ümber lülitudes. Poolkeelsus – semilingvist – madal keelekompetents mõlemas keeles, mis takistab esimese 
keele jätkuvat omandamist , segab teise keele arengut ja soodustab kognitiivse arengu ja 
kooliedukuse mahajäämust.– seda väljendit enam ei kasutata Kakseelsuse kujunemise viisid: Mõjutavad tegurid:  Vanemate emakeel  Ühiskonnas domineeriv keel/riigikeel  Vanemate keelekasutus lapsega (mis keeles)  Vanemad omavahel Palju erinevaid tegureid kakskeelseks kujunemisel. Õpetaja peaks tegureid teadvustama I seotud lapse endaga:  Andekus – ühed kellel keelevõime kahjustatud, teised tavalised kolmandad 
keeleandekad.  Isiksuse omadused – ärevuse tase, emotsionaalsus, jne II keskkond   Reaalne keskkond mis last ümbritseb – keekekeskkond  Inimesed kellega laps kokku puutub, õpetajad, õppekavad(sageli puudub 
keelekümblusvisioongi)  Meedia Input – sisendkõne, sisendkeel – oluline termin Otseselt lapsele adresseeritud kõne. Sellest laps hakkab välja korjama tema jaoks olulist infot. 
Selle baasil kujunevad keelelised üldistused.


Sellest räägitakse palju, vaadatakse nii kvaliteeti kui kvantiteeti, oluline on mida ja kuidas 
lapsega räägitakse, mitte kõne maht. Kvaliteet on palju olulisem. Väljund – laps peab andma ka vastust. Keelekasutus (erinevates situatsioonides ja 
kontekstides mille käigus kontrollitakse teadlikult/alateadlikult oma väljendi õigsust. Nt ma 
tahan hüppama – kas sa tahad hüpata? Annab lapsele signaali veaohtlikust kohast. Aju saab 
vastava info, selekteerib seda ning paigutab mustrisse - kujuneb korrektne keel. Kk-sete laste puhul tuleb anda aega. Laps peab otsustama missuguse keele juurde sisend 
kuulub. Esineb keeleliselt ebakorrektset sisendit nt kas ma võima aidata oma laps kodus? – kas lubada
või mitte? Biheivoristid ütlesid, et keele omandamine toimub matkimise teel – see on ammu ümber 
hinnatud.  Kognitiivne psühholingvistika ütleb, et laps loob oma keele ise. Kui ema ei oska rääkida,  ta ei
räägi nagunii palju, lasteaias on veatu keel – domineerima jääb õige valik. Vanem annab oma 
õpisooviga lapsele signaali, et õppimine on oluline ja hea. Suhtumine on oluline – vanema 
püüdlused. Vigadega rääkiv vanem on küll pidurdav tegur, kuid õiget sisendit on rohkem ja 
laps saab sellest aru. Biheivoristide ei tohtinud olla vale/ebatäpset näidet, kogn.psl. arvab, et 
peab olema ka vale näide, siis kinnistub tõena paremini. Üks inimene – üks keel - üks keskkond. On hea kui keeled hoitakse lahus kas inimeste kaupa või keskkonna kaupa. – see printsiip 
lihtsustab keele selgust. Seda toetatakse, kuid vahel ei saa seda jäigalt järgida. Võõramaalase kõne – hoidekeele sarnane -nagu väikese lapsega rääkimine, kuid püüame 
sisendada sobiva raskusastmega. Sisendi vähenemine – keele kaotus, kivistumine, dominantkeele muutus. Positiivne -keelelist arengut soodustav sisend  Mõistetavad vestlusteemad, kuid võiks veidi keerulisemalt vestelda kui laps ise, 
mõõdukas kõnetempo, selge hääldus, oluliste fraaside kordamine, võtmesõnade 
rõhutamine, sobiva keerukusega laused, sobiv sõnakasutus.  Sisend pole kvaliteetne, kui laps kuuleb seda ainult ühelt inimeselt. Mida rohkem 
erinevaid inimesi räägib lapsega seda keelt, seda lihtsamalt omandab laps keele. On 
oluline, et mitmele sisendi andjale on keel emakeeleks. See toetab õige keele 
omandamist.  Sisend olenevalt lapse tasemest võib olla nii suuline kui kirjalik. Suuline kõne on 
hoopis teistsugune kui kirjalik. Kui laps on erisusega , siis tekst peab olema 
kohandatud. Mõtlemiskeele tasandile pole mõtet langeda. Suhtluskeeletasemega 
tegelemisel on rõhk tähendusel. Laps peab aru saama mida tahetakse öelda. Milliseid
gramm. vorme kasutada.  Sisendid loomuliku suhtluse käigus ja organiseeritud õppe käigus on erinevad  Sisend kujundabki lapse keele keskkonna.  Vanemate suhtlusstrateegiate loetelu Lansza Elisabeth – Norra teadlane


Laps pöördub vanema poole teises, mitte oodatud keeles:  Üle küsimine, palve selgitada Mis sa ütlesid? Ütle uuesti! – annab märku, et vene 
keelne ütlus pole hetkel sobiv – väga konkreetne, range suunamine  Küsimustega suunamine, vanem küsib üle soovitud keeles: “Tahad piima?“ – pole nii 
range, kuid on korraldav   Lapse ütluse kordamine omas keeles – ah, sa tahad piima?  Lapse teise keele kasutusest mitte välja tegemine – kakskeelne vestlus  Täiskasvanu lülitub ümber vene keelele Kui tahame selgust saada miks laps on sellisel tasemel, kus ta on, tuleb teada saada kuidas 
lapsega kodus suheldakse, milline keelekasutuskontekst on lapsel kodus. Keeleomandaja vanus Kas vanemad vs nooremad? Uue keele omandamiseks pole kindlaid eeliseid. Vanematel on omad eelised – paremad 
testide sooritajad, gramm. õppimine kiirem – seoste loomine on parem.  Mida varem laps hakkab keelt omandama, seda kiiremini tuleb aktsendivaba hääldus. 
Aktsendiseos on ainus erinevus noor vs vana ees. Uuringutega on teada saadud, et 6-8 aastaselt omandavad lapsed uut keelt sarnaselt 
esmakeelele. Kognitiivsed mehhanismid on sarnased.  Sotsiaalpsühholoogilised tegurid Väline ja sisemine motivatsioon Motivatsioon kui valmisolek, tahe keelt õppida.  Kas keele omandamise toimingud on minu 
jaoks olulised. Üks osa on kodu poolt kaasa antud, teine kuidas õpetaja suudab last innustada. Integreeriv ja instrumentaalne motiiv – terminid esinevad sageli kk uurimises. Integreeriv - sisemine – miks inimene õpib keelt? Selleks, et ta soovib saada uue kogukonna 
liikmeks. Ta on motiveeritud ja soodsalt häälestatud. Tahab, et temast aru saadakse. Instrumentaalne – väline - kui ma eesti keelt ei omanda siis ma ei saa… tööd nt. kasutoov,  Reeglina toimib motiivide segu. Motiiv võib mõjutada kui kiiresti midagi mingil tasandil 
toimivad, mõjutavad omandamiskiirust Suhtumine Motiiviga seondub veel suhtumine. Kuidas ema/isa suhtub keelde, rahvasse. Seda 
alahinnatakse hariduses.  Kui kodus öeldakse halvasti ( eesti keel kole, inimesed halvad), siis on lapsel raske ja paha 
keelt omandada. Suhtumise terminid: Lisav e aditiivne kk – positiivne suhtumine mõjutab edasi viivalt keele õpet.


Subtraktiivne e vähendav – negatiivne vähendab huvi, vajadust Schumanni akulturatsioonimudel -nendel tingimustel on lihtsam keelt omandada.  Sihtkeele ja keeleõppija emakeelne rühm on sotsiaalselt võrdsed  Mõlemad rühmad soovivad keeleõppija samastumist sihtrühmaga  Mõlemad rühmad soovivad, et keeleõppija emakeelne rühm saaks sihtkeelse rühmaga 
osa ühiskondlikest väärtustest  Muukeelne rühm on väike ja mitte väga kokku kuuluv  Muukeelne rühm ei erine oluliselt kultuuri poolest sihtkeelsest rühmast  Mõlemad rühmad suhtuvad teineteisesse positiivselt  Muukeelne rühm kavatseb jääda pikemaks ajaks sihtmaale elama – keeleoskuse tase 
võimalikult heaks saama. Kui ainult aastaks tuleb pole vaja meeleheitlikult õpetada 
eesti keelt Pole olemas Prototüüpset kk inimest. Tegureid, mis mõjutavad kk kujunemist on palju. Nii kk
kui lapsest endast tulenevaid tegureid on palju. Meie ülesanne on tegurite kompleksi 
analüüs.