- üle 5 aasta vanused lapsed hakkavad kasutama printsiipi: , st kui subjekt on sama, pole vaja teda iga kord mainida. (nn thematic subject constraint) [vt diktofoni-näidet: TSC, kuigi 2.5 laps!!! Siiski: diktofon on füüsiliselt kohal] - lood muutuvad vanusega tihti lühemaks, kuna mainitakse vaid olulist - hilisemas arengus lisandub eelkõige uusi sidesõnu ja uusi viise, kuidas "pakkida" informatsiooni. (vt 3. jutu viimane lause (pole ju öeldud, et ta oleks püüdnud neli kala)). 10. Hoidjakeel Eesti hoidekeelele omased tunnused (Silja Orusalu): 1. Kõrgem toon. Pahandamisel toon madaldub. 2. Liialdatud tõusev intonatsioon. 3. Aeglane, selge artikulatsioon. 4. Palju kordusi. 5. Palju sosistamist 6. Laused lühemad, tihti verbita ja kõrvallauseteta. 7. Rohkesti holofrastilisi lauseid amps! pai-pai! 8. Laused enamasti kolmandas isikus. 9. MEIE SINA tähenduses lähme tuttu! 10. Ise küsin-ise vastan-strateegia Elliot: +rohkem sisulisi vähem grammatilisi sõnu
Artiklis on peetud oluliseks vaadelda hoidjakeelele omaseid jooni ning eesti hoidjakeele muutumist lapse kasvades. Kirjutises on vaadeldud ühe ema ja lapse vahelist suhtlus vanuses 4 aastat ja seejärel 7 aastat. Võrdluseks on toodud andmeid ema ja täiskasvanu vestlusest. Tähelepanu on pööratud hoidja kõne sarnasusele täiskasvanuga, millised iseloomulikud jooned on säilinud, millised kadunud. Lastekeel, hoidjakeel, ammede keel ja ninnutamine 1924. aastast pärit Julius Mägiste artikkel ,,Paar sõna lastekeelest" Emakeele Seltsi ajakirjas Eesti Keel kutsus üles inimesi kirja panema oma lapsepõlvemälestusi ning hilisemaid kokkupuuteid lastekeelega ning saatma need Tartu Emakeele Seltsile. Juba 1924. aastal eristab Julius Mägiste laste, noorema- ja vanemapõlve keele. Ta pöörab tähelepanu lapse keele üleminekule noorema põlve keeleks. Mägiste leiab, et kõige iseseisvam on lastekeel. Ta
(Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8. Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL Kõik täiskasvanud kõnelevad rinna- ja väikelastega lastega erilisel viisil. HOIDEKEELE Tunnused: Lühikesed laused Aeglane kõne Rohkem küsilauseid Keeldumised harva Kolmandik kõnest kordused Lihtlause domineerib Kõrge hääletoon Ajendid On rida füüsilist välimust väljendavaid aspekte, mis vallandavad hoolitsemist. Beebilik
Põhjalik hindamine – käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine 5% 5-11-a; 23-28% kogenud/kartnud Jõud (võim) hirm o füüsiline või sellega ähvardamine o narrimine, mõnitamine o väljapressimine, eiramine Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus … Varased ohumärgid o kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) o kiusaja KÕNE ARENG Kõnetaju ja kõne-eelsed häälitsused Hoidjakeel soodustab kõne arengut esimesel eluaastal Erinevate foneemide taju (sünnist kuni u 6kuuseks saamiseni vs aastaseks saades) Koogamine 1kuuseks saamisest kuni 4kuuseks saamiseni (vt Grete) ja vooruvahetus (vt Grete) Lalisemine alates 4kuuseks saamisest, 6kuuselt silbiline lalin, 8kuuselt silpi kordav lalin ja 10kuuselt silpe varieeriv lalin; selles vanusevahemikus võib laps püüda matkida äsjakuuldud häälikuid ja silpe ning lalin muutub aina