Vana-Kreeka teatri põhiplaani tundmine koos vastavate mõistetega ( oskus seda eristada Rooma teatrist), teatri teke (ditüramb, dionüüsia, Thespis) · Vana-Kreeka teater oli hobuseraua kujuga, Rooma teater poolringi kujuga (või suletud ring amfiteater) · Vana-Kreeka teatrid ehitati mägede külgedele (looduslik theatron on olemas), Rooma teatrid lageda maa peale. · Vana-Kreeka teatris näitlejateks 3 meest, Roomas 3 orja. · Vana-Kreeka teatris maskid, need kaovad Rooma teatris. · Vana-Kreekas eelistatud tragöödiad, Roomas komöödiad. · Vana-Kreeka teater koosnes kolmest põhiosast:
Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel Treen-surnuitk aulose saatel Hümenaios-stroofilise värsstekstiga laul Nomos- reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima 6. tragöödia- keskne zanr klassikalisel ajastul Ditüramb-koorilüürika laulosega saadetud Dionysose kultusest Dionüüsia-Dionysose loodud muusika dionüüsia on ekstaatiline ja meeleline 7. nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke V; Aischylos, Sophokles, Euripides 8. Iseloomusta hellenismi ajajärku. V: Muusika muutus iseseisvaks. Võrdlemisi täpne noodikiri oli kasutusel peamiselt muusikaõpetusesja see ei peegeldanud hästi tegelikku musitseerimist, milles oli suur osa improvisatsioonil. 9. Iseloomusta rooma võimu ajajärku V: Lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigipalju olulist
muusikainstrument helilaad Ditüramb-etendus Nomos-reeglid Dionysose auks kultuslaulu Musike-muusade kirjutamiseks kunst Liturgiline Treen-Surnuitk draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne Odrinaarium- kangelaslaul Agnus muutumatu lirutgia Dei- Jumala Tall,Missa osa. osa Dionüüsia-etendus Früügia-keskaegne Dionysose auks helilaad Vagandid- Hironoomiadirigeeri rändavad üliõpilased mine,meloodiakaarte Antifoon-vastulaul näitamine käega Sanctus-Püha Missa Rapsood-rändlaulik osa Vana-Kreekas Troop-pikk kaunistus Huglaarid-rändavad Responsoorium- üliõpilased või Keeruline kainustatud teenistuseta laul vaimulikud Sekvents-vaimuliku luule vorm Leoninus-keskaja helilooja
ülistamiseks. Sealseks tõeliseks muusikuks peeti kuningas Taavetit. Tunti teda nii muusika terapeudina kui ka laulu sõnade autorina. Vanaheebreas oli kuntstiline laulmine vastulaulmine. Seda tehti kahte moodi. Et kas eeslaulja ja vahelduv rühma vastulaulmine, või siis kahe rühma omavaheline vastulaulmine. Vanas kreekas Hakkati muusika arenemisel tegema juba lavastusi. Need olid tragöödia lavastused kus mängisid kaasa nii inimesed kui ka pooljumalad. Tragöödia arendati Dionüüsia järgi. Dionüüsia on viljakusejumala auks tehtud kevadused rahvuslikud peod, kus lauldi tantsiti ning etendati. Sealt arenes tragöödia, see sisaaldas sõnasi, muusikat, kujutavat kunsti, arhitektuuri, tantsu ja näitlemist. Indias on muusika väga tähtis kuna sealsed arvavad et muusika on jumala päritolu. Seal on ka muusika õppimine väga tähtis, kuid ka keeruline, kuna seal nõutakse nii laulja, pillimehe kui ka kuulaja käest täpsust ja kõrget tähelepanu
MUUSIKA KESKAJA MÕISTED 10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüüdia- keskaegne helilaad 25
Nimeta Homerose kaks silmapaistvamat teost. `Ilias' ja `Odüsseia'. Vanarooma ajajärgud. MÕISTED. Eleegia Vanakreeka luulevorm, tänapäeval mis tahes värsimõõduga kurvatooniline luuletus. Monoodiline luule Temaatikalt mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, ja poliitiline luule. Ood Pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. Epiniikion Vanakreeka tellimuslik ülistuslaul teatud isiku ja tema suguvõsa auks. Dionüüsia Leidsid asset märtsis-aprillis. Olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Triloogia Kolm omavahel kokkukuuluvat näidendit. Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti.
Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine Kreeka helisüsteem:Oktaav-jaguneb 7-ks astmeks, Diatooniline helirida koosneb kahest neljatooniliselt lõigust Helilaadid:Dooria-mehelik,julgust ja meelekindlust sisendav,Früügia-metsik,kirglik ja ekstaatiline,Lüüdia-kaeblik,õrn ja insetiivne
Iseseisev töö 1. Mida tähendab sõna drama? Drama tähistab tegevust, mille alla kuulusid nii traagilise kui ka koomilise tegevuse kujutamise viise. 2. Kuidas tekkis teatrikunst? Teater tekki Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. 3. Millise jumala auks peeti Vana-Kreekas viljakuspidustusi? Dionysose auks. 4. Mida tähendab dionüüsia? Pidustus Dionysose auks Vana-Kreekas 5. Millised olid iseseisva kirjanduszanri draama kolm haru? Draama, tragöödia ja komöödia. 6. Kirjelda antiikaja näitlejat ja teatri erinevust tänapäevast. Antiikteater oli üles ehitatud sõnade ja kõnele. 7. Mida andis edasi antiikaja näitleja mask? Mask ava tegelase soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku staatuse. 8. Milline oli kõige hinnatum draamakirjanik antiikajal? 9. Kes oli kuulsaim draamakirjanik antiikajal?
ühiskond:aristokraadid-vabad talupojad-käsitöölised-orjad.*kreeka poliste valitsemis korras:1.aristokraatia-võim aristokraatide käes.2.demokraatia-rahvas ise valis endale valitsejad.3.türannia-valitses türann ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja ja kukutati kiiresti.**Vana-kreeka religioon-*jumalad inimese sarnased(antropomorfsed)*jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude.*suhtlevad jjumalatega templites*oraakel- ennustamise koht*jumalatega suhtlemis viisid:1.usupidustused(dionüüsia ja olümpia).2.müsteerium-salajane usukultus(orpheuse müsteerium).*surmajärgsusu polnud tähtis.
Kreeklaste esimene eepos oli ''Ilias'', selle autor on Homeros. Teine tuntuim Homerose eepos on 'Odüsseia'. Mõlemad räägivad sõjaskäigust. Homerose sünnikohaks on nimetatud 7 linna ja sünniaeg on vahemikus 12-7. sajand ekr. Homerost kujutletakse kui pimedat laulikut. 5. Millest tekkis teater? Kirjelda seda pidustust. Teater on tekkinud jumalate kultusest ja nende auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Dionüüsia oli pidustus, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Toimusid märtsis ja aprillis. 6. Näitleja (arv, sugu, riietus, asukoht teatris) ja koor. Koturnid, onkus, maskid. Näitlejad esinesid maskides, et näitleja saaks ühes etenduses mitut osa mängida. Mängisid ainult mehed. Riietus oli pidulik, kandsid kõrgeid peakatteid ja kõrgeid jalatseid (koturnid). Orkestra oli teatrilava peaosa koori asukoht, näitlejad seisid orkestral. 7
10. Mis oli panatenaia?pidustused kogu Ateenas,tähitsati uue aasta algust 11. Kuidas kujunes teatrikunst?sai algse veinijumalale pühendatud koorilauludest,lavastatti näidendeid talvistel pidustustel 12. Millised on näidendite liigid?tragöödia,komöödiad,dionüüsiad 13. Nimeta kolm V-Kreeka tuntumat kirjanikku ja igaühe juurde üks teos.Aischylose"Oresteia";Sophokles"Kuningas Oidipus"; 14. Mis oli dionüüsia?veinijumala Dionysose aux peetud pidustused 15. Kuidas kujunes teaduslik maailmavaade?kreeklased hakkasid vaidlustama et maailm on jumalike jõudude toime, 16. Mis on filosoofia? Maailma üldist korraldust puudtavate probleemide üle juurdlemine 17. Mille üle arutlesid esimesed filosoofid?püüdsid selgitadaa millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb,jumalate põlvnemise üle ja püüti seletada maailma mõistuspäraselt, 18. Mis on sofistika
topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt. Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.Kr. aoid-kutseline laulik, rapsood-rändlaulik, paiaan- Apollonile pühendatud laul kitara saatel, treen-surm... aulase saatel, hümenaios- pulmalaul aulose saatel, hümn-kultuslaulude ühine nimetus, nomos-reeglite kogu, mida peab kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk tragöödia-Dionysose kultusest välja kasvanud etendus, kurbmäng, ditüramb-hümn Dionysose auks, dionüüsia-Dionysose pidustus etendati tragöödiad. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk Kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kujunes välja professionaalne musitseerimine. Rooma võimu ajajärk täpne noodikiri, muusika teoreetilised tööd, muusika lähtus Vana-Kreeka traditsioonidest, kasutati mitmehäälsust, muusikuteks olid kreeklased või/ja orjad.
kirjanduse kt küsimused: 1.ANTIIKKIRJANDUSE EKSISTEERIMISAEG? 2.ANTIIKKIRJANDUSE TÄHTSUS 3.KREEKLASTE MÜTOLOOGIA(jumalad, mõni müüt jne) 4.HOMEROSE ISIK 5.HOMEROSE EEPOSED, EEPOSE TÄHTSUS JA MIS SEAL TOIMUB NING KUI KAUA? 6.ANTIIKLÜÜRIKA(ma ei saa aru mis mul vihikus kirjas on aga vist mingi Sappho ja Akaios)LÜÜRIKA JAGUNEMINE, SÜMPOSIONI MÕISTE, ELEEGIA, EPITALAANION(vist), EPINIIKION(vist) 7.DRAAMA ARENG(ATIKA AJAJÄRK, MIS TÄHENDAB DIONYSOSE KULTUS, MIS ON DIONÜÜSIA, MIS ON DITÜRAMB, TRAGÖÖDIA JA KOMÖÖDIA, SAATÜRDRAAMA) TRAGÖÖDIA ÜLESSEEHITUS JA KIRJANIKUD(SOPHOKLES, EURIPIDES, AISCHYLOS) KOMÖÖDIA AUTOR ARISTOPHARES. NÄITLEJAD, NENDE RIIETUS, TEATER. TEATRI ÜLESSEEHITUS. MIS ON ORKESTRA? 8.mõisted: ACHILLUSE KAND TÜLIÕUN TROOJA HOBUNE DEUS EX MACHINA SKYLLA JA CHARYBD...ei saa aru mis tähed seal lõpus on 9.ROOMA KIRJANDUS, AUTOR VERGILIUS JA TEMA EEPOS "AEREIS", CICERO, CAESAR. ROOMA JA KREEKA TEATRI VÕRDLUS Vastused 1. 8 ...
kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli reaalne võimalus riigi valitsemisest osa võtta strateeg - väepealik, kes juhtis riigi sõjaväge Ateena mereliit - koondas egiptuse mere rannikul ja saartel paiknevad polised. olid loodud vabatahtliku ühendina pärsia vastu pedagoog - õpetaja oraakel - pühamu, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida titaanid - muitsed jumalad lüürika - luule ette kandmine panatenaia - jumalanna athena auks peetav tähtsaim pidustus ateenas dionüüsia - pidustus dionysuse auks vana-kreekas tragöödia - traagilise/kurva lõpuga näidend komöödia - lõbusa/naljaka lõpuga näidend filosoofia - tarkusearmastus hellenismiperiood - aeg alates aleksander suure vallutustest, mis pani aluse kreeka kultuuri levikule Isikud Achilleus - vapraim kreeklane Trooja sõjas Homeros - pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose "Iliase" ja "Odysseia" autoriks Perikles - Ateena riigimees. peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks
Kirjanduse autobiograafiline tõlgendamine- teosest otsitakse seiklusi kirjaniku enda elus v tegelasi samastatakse kellegagi Bardid- muistsed keldi poeedid, esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate , valitsejate, kangelaste auks Trubaduur- keskaegne Lõuna-Prantsuse luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Truväär- keskaegse Põhja-Prantsuse luuletaja-rändlaulik Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet Dionüüsia kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid. ,,Mantlikomöödia"- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanistvõitles oma maise võimu eest. Humanism vabakasvatus, inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime
12)Rooma kirjanduse roll euroopa kirjanduses-Rooma kirjandus oli vahelüliks kreeka kirjanduse ja teiste Euroopa uute kirjanduste vahel. Rooma kirjandusel oli tähtis roll antiigipärandi edasiandmisel hilisemasse aega, mil ladina keel oli jätkuvalt kasutusel, kreeka keelt ja kirjandust aga hakkas uus-euroopa teadvustama alles renessansist (14. 16. saj) peale. 13)Eepos-algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes dionüüsia- jumal Dionysose auks Atikas korraldatud pidustused saatür- on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved tragöödia-ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. komöödia- ehk pilke- või naljamäng retoorika-hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Sport, kirjandus ja teater (Õ lk 116-121) Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? Millistel aladel võisteldi? Millised reeglid kehtisid võistlejatele? Kuidas premeeriti võitjaid? Mis oli olümpiarahu? Kes oli Pierre de Coubertin? (leia netist) Kuidas tekkis sõna lüürika? Mille poolest erineb selle süna algne tähendus tänapäevasest? Millega on ajalukku läinud?: a) Homeros- b) Pindaros- c) Aischylos- d) Sophokles- Selgita mõistet panatenaia ja dionüüsia. Kuidas kajastuvad Xenophanese (lk 116), Theognise (lk 118)ja Soloni (lk 119) luulekatkes Kreeka riigielu olulisemad probleemid? Hellenismiperiood (õ lk 128-133) 1.Mis on hellenism? 2.Dateeri hellenismiperiood. 3.Kuidas on Aleksander Suure vallutused seotud hellesnismi tekkega? 4.Kuidas jagati Aleksander Suure impeerium peale tema surma toimunud kodusõdasid? 5.Millised muudatused leidsid aset Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades? Riigikorralduses: Sõjaväekorralduses:
ja koor · Väga hea akustikaga · Heli levis ringikujuliselt Skeene · Täitis dekoratsiooni ülesannet · Varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi · Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge · Seal mängisid näitlejad Theatron · Ala, kus istusid pealtvaatajad · Nad olid paigutatud poolkaares/hobusera uakujuliselt ümber näitemänguplatsi · Pingid olid kivist ning ebamugavad Dionüüsia · See on Dionysose auks toimunud teatrietendus · Dionysose kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe · Dionüüsiate ajal heideti kõrvale normatiidid · Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel osalevad kõik Ateena kodanikud Dionysos Tragöödia · Tõsise sisuga näidendid pärineesid kangelasmüütidest · Tegelaste kannatusi püüti võimalikult kaasahaaravalt kujutada · Tihti oli õnnetu või traagilise lõpuga · Olid kirjutatud värsi vormis ja piduliku
Kreekat hellenism-kreeka kultuuri suurima leviku periood, Al. Suure ajast kuni kreeklaste lõpliku alistumiseni Rooma võimule vanakreeka kirjandus-Euroopa vanim kirjandus, mis jaguneb kahte perioodi klassikaline ajastu ja hellenistlik ajastu vanarooma kirjandus-Antiik-Rooma ühiskonna kreeka kultuuri mõjul tekkinud ja arenenud kirjandus, mis hõlmab ajavahemikku 3.saj e.Kr kuni 6.saj amfiteater-Vana-Kreeka ja Rooma vabaõhuteater dionüüsia-Dionysose auks korraldatud pidustus Antiik-Kreekas tragöödia- kurbmäng komöödia- naljaka sisuga näitemäng orkestra-antiikteatri tähtsaim koht, väike ümmargune plats skeene-sein orkestra taga, mida kasutati dekoratsioonina ning riietevahetusruumina koturnid-kõrgete taldadega jalanõud, mida kasutati kreeka teatris, et näitlejad pikemad oleksid heksameeter-antiikkirjanduse värsimõõt, kuuejaoline värss
Tema ideed on introspektiivsed. Kirjutades asjadest ja nende kohta käivast kirjutab ta ka endast. Kaupmeeste kroonikad ja päevaraamatud – keskaegne autobiograafia. Keskajal oli endast rääkimine ??? Hull on ideaalsest keskaja kirjandusest välja tõrjutud. Muid hulle kui pühakud ei ole, nemadki on vabastatud süsteemi lõhkuvast funktsioonist. Naeru kätte suremine, nagu Luigi Pulci romaanis, on seotud uue korra tekkimisega kaoses. Karnevali kehast võib rääkida kui kollektiivsest dionüüsia kehast ja kiriklikust kui kollektiivsest apolloonia kehast. „Don Quijote“ komöödia või mitte? Tema maailm on kõrvale kaldunud oma banaalsustega. D.Q. elab valel ajal vales kohas. Erinevad normid põrkuvad, selles peitub Cervante'i geniaalsus. Erasmus „Encomium Moriae“ („Narruse kiituseks“). Teekonnal kirjutatud, viide kiitusele Thomas Moriusele. Shakespeare'i „Tormi“ peetakse renessanssi kriisi parimaks väljenduseks.
Dionysos Dionysos (Bakchos) - rooma Liber (Bacchus) veinijumal Dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele kuid tänu Zeusi naisele
Muusad- kunstide, teaduste jumalannad Muusikainstrumendid: topelttaulos , barbiton , formiks , lüüra , kitara Arhailine ajajärk: 8.-6. saj. eKr Aoid- kutseline laulik Rapsood- rändlaulik, laulab teiste laule Paiaan- kultuslik laulutüüp, Apollonile pühendatud Treen- surnuitk, matustel Hümenaios- pulmalaul Nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks Klassikaline ajajärk: 5.saj.-330. a eKr Pidustused Dionysose auks: tragöödia , ditüramb , dionüüsia Tragöödia kirjanikud: Euripiides , Sofokles , Aispüros Hellenismi ajajärk 330.-146. a eKr Muuskat hakati õpetama ning õppima. Rooma võimu ajajärk: 146. eKr 395. pKr Hakati muusikat ülesse kirjutama. Tekkis mitmehäälsus. Kreeka muusika õpetus: Kreeka helisüsteem: tähtsüsteem , 7astmelised laadid , (dooria, früügia, lüüdia) Filosoofid: · Pythagoras- matemaatika ja muusika vahelised seosed · Platon- muusika on seotud kõige mis pole silmaga nähtav
pole ka midagi imestada, kuna minusugust kerjust ei lasta ühtegi teatrisse sisse. Niisiis liigun mööda Ateena kõrval tänavat ühiskondliku kaevu poole. Sinna jõudes loputan enda määrdunud nägu mitte just kõige puhtama veega ja vaatan mis muud huvitavat keskväljakul toimub. Iga nurgapeal paistavad tööd tegevad orjad ja väljaku ääres on kaupmehed, kes juba hommikul vara proovivad oma kaubast lahti saada. Väljak ise on rokane ja kõik kohad on sodi ja prahti täis, ning kuna on Dionüüsia siis on prügi ligi kaks korda rohkem kui tavaliselt, mis on tavalisele linnakodanikule halb, kuid minule imehea, kuna kõik kohad on tasuta sööki täis, enamik prahti on kellegi pooleli jäänud lõunad. Natuke korjates ja otsides saan väljakul olevatest jäänustest isegi kõhu täis, mis on väga meeldiv peale sellist pikka nälga. Teatrit ja leiba, rohkem pole midagi vaja, nüüd kui leib käes tuleb ka teatrisse sisse saada.
Organumid olid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse laul. · Jutusta mitmehäälsuse tekkimisest. - Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke nii oreli levik kui ka Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika, aeg ei ole teada Acappella Instrumentaal saade puudub Apollon Zeusi poeg, tema sümbolid olid vibu, nool ning lüüra. valguse- ja tõejumal Aulos Vana-Kreeka puhkpill Dionysos Veinijumal Dionüüsia Pidustus veinijumal Dionysose auks Gregorius Gregorius I Suur, valiti paavstiks 590a. Ristiusu kiriku ühtlustaja, ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste Gregoriuse laul See on katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Keskajal- tänapäevani levis suuliselt, tekst ja sõnum olid kõige tähtsamad, ladinakeelsed, proosavormis, a capella, ühehäälne, esitavad mehed, vaimuliku sisuga.
✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel ✿ hümn- kõigi kultuslaulude ühine nimetus ✿ nomos- reeglite kogum mida kitarrat mängides peab järgima Klassikaline ajajärk ❀ tragöödia- zanr, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal… + muusika, näitlemine, lavategevus, arhitektuur ❀ ditüramb- koorilüürika aulose saatel ❀ dionüüsia- Dionysose pidustused, esitati tragöödiaid ja komöödiat ❀ Aischylos, Sophokles, Euripides - kuulsaimad tragöödiakirjanikud ❀ Aristophanes - komöödia autor Hellenismiajajärk Sel ajal kujunes aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. sealt pärinevad tähtsamad vanakreeka muusikateoreetilised tööd Rooma võimu ajajärk
hellenid – oli hõim Põhja-Kreekas, kuid alates 5.saj. eKr. hakati helleniteks nim. kõiki kreeklasi barbar – kreeka keelt mittekõnelev rahvas hegemoon – Kreeka juhtiv jõud spartalik kasvatus – karm kasvatus, poisid võeti perekondadest ära ja treeniti sõduriteks Euroopa - panteon – usundi või mütoloogia jumaluste süsteem, mis antiikajal tähendas ka kõigile jumalatele pühendatud templit dionüüsia - viljakuse ja veinijumala Dionysose jaoks peetav usupüha pankraation – ühendas maadluse ja rusikavõitluse retoorika – kõnekunst filosoofia – Vana-Kreekas sündinud viis mõtestada, selgitada ja süstematiseerida maailma(ruumi) ning õpetus looduse, ühiskonna ja mõtlemise kõige üldisematest seadustest
Ehitati templeid jumalate auks,draamakunst arenes välja,laulud Dionysuse auks.Nt: vaasimaalid, skulptuurid, eeposed Mütoloogia suur mõju kunstiloominugule- sellesse usuti ja peeti lugu Trooja sõja kangelased: Achilleus oli väga hea võitleja, saavutas tihti lahingutes võidu. Priamos Trooja kuningas, Hektori isa. Oli hea inimene, tahtis rahu. Ehitised seotud Vana-Kreeka jumalate austamisega Eleusise tempel(Demeterese müsteerium), Epidaurose teater(dionüüsia Dionysos), Delfi oraakli tempel(ennustaja Apollon), Olümpia jooksurada(olümpiatule süütamine) Ateena akropol Nike tempel, Parthenon,Pereteion.Stiilid dooria ja joonia. Perikles korraldas rajamise, arhitekt Pheidias.Filosoofiline maailmaseletus: maailma seletatakse mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline maailmaseletus: maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemuseks
vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog lapse õpetaja, oraakel vanakreeka pühamu, titaan vanema põlvkonna jumalad, lüürika lüüra saatel ettekandev luule, panatenaia pidustused, millega tähistati uue aasta algust, dionüüsia kevade saabudes peetud pidustused, kus ateenlased näitasid oma jõukust ja vägevust, tragöödia kurva sisuga näitemäne, kömöödia lõbusa sisuga näitemäng, filosoofia maailma puududavate probleemide üle juurdlemine, hellsnismiperiood periood aleksander suure vallutustest kuni rooma võimu kehtestamiseni, achilleus kreeklaste vägevaim kangelane, tappis troojalaste sõdalase hektori, homeros
kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli võimalus riigivalitsemisest osa võtta türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim aristokraatia võim, mis on koondunud aristokraatide kätte oligarhia võim, mis on koondunud väikese inimeste rühma kätte Ateena mereliit liit, mis koondas Egeuse mere rannikul ja saartel olevaid linnriike, et kaitsa end Pärsia eest panatenaiad jumalanna Athena auks peetavad tähtsaimad riiklikud pidustused Ateenas dionüüsia pidustused Dionysose auks kevade saabudes komöödia lõbusa sisuga näitemäng tragöödia tõsise sisuga näitemäng Ateena ja Sparta. Erinevused ja sarnasused. Valitsemine ja laste kasvatamine. ATEENA Sarnasused SPARTA Valitsemine Kõik tähtsad Ühiskond jagunenud Tähtsad küsimused küsimused otsustas kodanikeks ja otsustas nõukogu;
oletatud, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või siis soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varasemates näitemängudes oli juhtiv osa. Pole välistatud ka võimalus, et kreeklased võtsid sõna üle mingilt teiselt rahvalt ja hiljem seletasid seda oma keelest lähtudes (rahvaetümoloogia). Dionysos - Dionysos ehk Bakchos oli veinijumal. Dionysos oli Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg suur dionüüsia - tragöödia võistlus ehk suur dionüüsia oli pidustus, kus omavahel võitlesid uued tragöödianäidendid. Saatür - Saatürid on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Tuntuim saatür oli Paan. Arhetüüp - Arhetüüp on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on
õmmelduna tulest välja. Dionysos oli lapsepõlves viidud Nysa mäele, kus vastsündinu kasvatamisega tegelesid nümfid. Siin sai tema koduks viinapuuväätidesse kasvanud koobas, millest ka varajane huvi just selle taime ja tema marjade vastu. Et nümfide meelistegevus oli tants ja trall, jäi see komme ka Dionysosele igaveseks külge. Tänu Bakchosele (Dionysose teine nimi) kasvas välja draamakunst nn saatüridraama ning tema auks peetud pidustus ehk dionüüsia. Zeusi armusuhtest Alkmenega Teebas maapaos viibiva Amphitryoni abikaasaga sündis kreeklastele kõige kuulsam kangelane Herakles. Kui Herakles oli veel imikueas, saatis Hera kaks madu last surmama, aga väikemees kägistas maod. Suureks sirgunud võttis ta naiseks Teeba kuninga tütre Megara. Nende kooselust sündis mitu last, kuid Hera põhjustatud meeltesagedushoos tappis Herakles oma naise ja lapsed. Hera tahtel pidi kangelane kodukanti tagasi pöörduma
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1
Amfiteater vabaõhuteater. Vaatajad istusid hoburauakujuliselt ümber näitemänguplatsi, pingid tõusid tagant kõrgemale. Orkestra - pärislava ees asetsenud ümmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Skenee - on orkestra taga olev ehitis, mis oli etendusele fooniks ja näitlejatele väljapääsuks. Skeenes näitlejad rõivastusid. Alates 4. saj. eKr arenes skeene mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus skeene eenduva osa katusele (proskenion). Dionüüsia - suurpidustused Dionysose auks. Näitemängud. Algul 1 näitleja, hiljem 2. Ja 3. Toimus võistlus näidendite autorite vahel. Näitlejateks mehed, kandsid maske kui vaja. Tragöödia tõsine, ülev. Tuntud müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Jumalatega seotud. Õpetasid rahvast. Komöödia lõbusa sisuga näitemängud igapäevasest poliitikaelust. Näitlejad kandsin tuntud inimeste maske ja tehti lolle nalju poliitikute üle. Võis naerda ka jumalate üle, kartmata nende pahameelt
treen surnuitk aulose saatel. hümenaios pulmalaul aulose saatel. hümn kultuslaulude ühine nimetus; pidulik ühislaul; poeetilise värsstekstiga liturgiline laul. nomos reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk Klassikalisel ajajärgul oli keskne zanr tragöödia kurbmäng, arenes Dionysose kultusest ja põhineb koolilüürikal ehk ditüramb(idel) Vana-Kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul jumal Dionysose auks. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatavad kevadpidustused. 8. Nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke. Aiscylos, Sophokles ja Euripides. Hellenismiajajärk 9. Iseloomusta lühidalt hellenismi ajajärku. Sellel ajastul segunes klassikalise kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Kuigi vanade väärtuste seisukohalt on selles nähtud teatud allakäiku, kujunes just sel ajal aristokraatlikus keskonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus
1) aoid kutseline laulik, improviseerib 2) rapsood rändlaulik, kandis tektste ette, mitte ei loonud ise 3) paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel 4) treen surnuitk aulose saatel 5) hümenaios pulmalaul aulose saatel 6) hümn kultuslaul 7) nomos reeglite kogum, mida peab kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk 5.-4. saj eKr 1) dionüüsia veini- ja viljakusejumal Dionysose auks korraldatud pidulik rituaal. 2) ditüramb Dionysosele pühendatud hümn, mida esitas tantsiv koor aulose saatel. Tõenäoliselt tragöödate eelkäija. 3) tragöödia värssdraama, mille teemaks on mütoloogilised või tõsised ja kangelaslikud teod. Tuntumad tragöödiameistrid: Aischylos, Sophokles, Euripides Hellenismi ajajärk 3.-2. Saj eKr
Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone. Theatron Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber orkestra. Dionüüsia oli pidustus, mis leidis aset märtsisaprilis. Selle käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kusjuures võistlema lubati vaid uusi näidendeid. Omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks kolme tragöödiaga ja ühe koomilises saatürdraamaga. 2. Filipika kuulsad Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2
· Sümpoosion-aristokraatlike meest koosviibimine ja joomine · Gümnaasion-spordiplats koos pesemis-, riietumis-, ja puhkeruumidega · Spartiaat-Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik · Deemos- kodanikuõigustega, kuid mitte aristokraatiasse kuuluv alamrahvas Vana- Kreeka linnriikides · Akropol-usukultushooned, templid, parthenon · Agoraa-keskplats, algsel tturuplats, hiljem peeti seal rahvakoosolekuid · Pedagoog-õpetaja · Oraakel-ennustaja · Dionüüsia-Dyonüsose auks peetud pidustus · Filosoofia-tarkusearmastus · Populus Romanus-Rooma rahvas · Patriits-muistses suguvõsast pärit suursugune roomlane · Plebei-Vana-Rooma lihtrahva liige · Patroon-jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas · Klient-ennast patrooni kaitse alla andnud inimene · Proletaar-vaene Rooma kodanik · Rahvatribuun-Vana-Rooma rahvaametnik · Konsul-Rooma vabariigi kõrgeim ametnik, Rooma sõjaväe juhtimine
seiklused), värsimöödus heksameeter. Esimene on kangelaslugu, söja ja vöitluste eepes. Teine jutustab rohkem inimeste elust, kuidas Odysseus koju läks. Mölema keskseks teemaks on Trooja söda. Teater Teatrietendus draama (tegevus) oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulludest. Etendused toimusid teatris. Teatri osad: orkestra näiteplats, theatron vaatamise koht, skenee taustdekoratsioon, proskeneenion eeslava. Tragöödiavöistlus ehk suur dionüüsia oli pidustus, kus omavahel vöistlesid uued tragöödianäidendid. Vöistlustules olid 3 autorit ja ühe koomilise satüürdraamaga. Vana-Atika komöödia naeruvääristab inimesi, kus keelepruuk oli vaba, rövetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Käsitletakse kaasaega. Erilise pilke alla langesid vöimukandjad, nt Perikles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja jumalate vahekorda, püüdes leida vastust küsimusele, kuidas peaksid surelikud möistma
"Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios-eleegia, Simonides-epigramm, Aisopos-valm Horatius-epistel, satiir; Vergilius poeem Lektüür "Kuningas Oidipus"/nimed tahvlil, vali ja täpsusta sisu pôhjal antiikteater Dionysos, dionüüsia, skeene, koor, dialoog, vabaôhuteater, maskid antiiktragöödia Sophokles, Euripides, Aishylos, Aristophanes (komos-pidutsev salk Plautus, Terentius, Seneca (trag.) tunnikontroll nimede peale (autor, zhanr, maa) "Gilgame`s" sisu VAATA veebileheküljelt "VANEM KIRJASÔNA" Vana Testament tähtsamad nimed KANNA SISSE täiendada: 1 "GILGAME`S" sumeri eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos
pimedat laulikut-ilmselt seetõttu, et tema eepose ,,Odüsseia" tegelaste hulka kuulub pime aoid Demodokos. Pimeda raugana esineb Homeros ka enamikus antiigi kujutava kunsti teostes. Kreeka teater Kreeka teatri sünniajaks loetakse 5. sajandit eKr. Etendusi hakati pidama veini-ja viljakuse jumala Dionysose auks. Kreeka teatri sümboliteks olid luude rohi ja viinapuu oks. Dionysose auks peetavaid teatri festivale nimetati dionüüsia. Kreekas tekkisid kaks põhilist draama zanri-tragöödia ja komöödia. Algselt astus Kreeka teatris näitleja kooriga dialoogi, hiljem aga näitlejate osakaal suurenes. Näidendite sisu oli võetud müütidest. Kreeka teater paiknes vabas õhus-amfiteater. Näitlejateks võisid olla Kreeka vabad kodanikud (mehed). Naiste rolle mängisid noored poisid, kellel polnud veel häälemurret olnud. Näitlejatel ei olnud erilise kostüüme, aga nad kandsid maske
Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Egiptuses olid usukuulutajad, kelle usu või kombetalitus oligi messias. Dionüüsia oli veinijumala Dionysose auks peetud pidustus. Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine, ehtimine) hoiti kuju ees suitsutamisnõu selles põlevate lõhnaainetega. Kõikidel usupidustustel (neid aga oli muinasegiptlastel arvukalt) suitsutati viirukit ja mürri. 4
Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Egiptuses olid usukuulutajad, kelle usu või kombetalitus oligi messias. Dionüüsia oli veinijumala Dionysose auks peetud pidustus. Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine, ehtimine) hoiti kuju ees suitsutamisnõu selles põlevate lõhnaainetega. Kõikidel usupidustustel (neid aga oli muinasegiptlastel arvukalt) suitsutati viirukit ja mürri. 4
Juhus on see mida saab juhtida. Pärast Euripidest tuleb komöödia sajand (4. sajand eKr): komöödia saab karakteri, juhuse ja intriigi. Vana-atika komöödia: poliitiline, päevakajaline, satiirne, karikatuuriline. Vana-atika komöödia juured asuvad dionüüsiates kommostes (lõbus, lärmav kamp, laule esitati pärast ohverdust). Kommos oli komöödia. Trogos sokk, oode laul, tragöödia siis sokulaul. Tragöödia oli pidulik, ülev, dionüüsia tseremoonia osa ametlik osa, komöödia oli aga osa peost. Vana-atika komöödiale järgnes aga juba Kesk-atika komöödia, kus keskenduti juba igapäevaelu kujutamisele. 6. Aristophanese maailmavaade ja tema "Konnad" ning "Pilved" Aristophanes oli komöödiakirjanik. Oli liiga teatraalne ning teda huvitasid inimesed vähe, polise Ateena saatus palju. Võib pidada Aischylose mantlipärijaks. Ta võttis aktiivselt osa poliitikast ning osales oma satiiriga
dialekt murre. dialoog kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). didaktiline teos ilukirjanduslik teos, mis on teadlikult moraliseeriv või õpetav. Näiteks Nicolas Boileau (16361711) "Luulekunstis" (1674) esitatakse oma aja luuleteooria põhilisi seisukohti. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Poeet Thespis (6. sajand e.Kr) lisas kooriettekandele näitleja, kes astus kooriga dialoogi, nii tekkis dramaturgiline element. Dionysos ka Bakchos. Kreeka viljakusjumal, Zeusi ja Teeba printsess Semele poeg. Dionysost kummardati looduse loova jõu jumalana, hiljem sai
mõnest fanaatilisest ideest haaratud inimest - rannakuninganna Jevdokia, talumees-praost Odja ja teised. Selles teoses on pessimismi asemel juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega. 4. ,,Toomas Nipernaadi" analüüs Pilet 3 1. Antiikteater tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg. Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes
Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste novellide kogud "Pöialpoiss" (1923), "Meie rebane" (1932), essee "Hiina ja hiinlased" (1938). Pilet 4 7. ANTIIKTEATER- TEKE, LAVASTUS, KORRALDUSLIK KÜLG. SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes
annaabi.ee 
