on erinev. Filosoofia näeb ümbritsevat kriitiliselt, kriitiline mõtlemine peab lugu küsimustest miks ja mis. Religioosne mõtlemine eelistab kahtlustele vahetut tõekspidamist, dogmat. Filosoofial ja ilukirjandusel on läbi aegade olnud niipalju ühist, et nii mõnigi kord on neid olnud raske eristada. Filosoofe ja kirjanikke huvitab mõlemat tõe tunnetamine ja maailma väärtustamine. FILOSOOFIA PÕHIFUNKTSIOONID 3 põhifunktsiooni: - Ontoloogia ehk olemisõpetus, mis tegeleb küsimustega: mis on maailm, jumal jms- - Gnoseoloogia, kas maailm on tunnetatav, kuidas tunnetada tõde jms. - Aksioloogia e väärtusõpetus, kuidas jõuda õnne ja vabaduseni.
SOTSIAALFILOSOOFIA EKSAM 1) Mis on sotsiaalfilosoofia: põhimõisted ja probleemid? Sotsiaalfilosoofia on õpetus ühiskonnast kui tervikust. (Filosoofiaarmastus tarkuse vastu). Põhiline küsimus on MIKS. Põhiküsimused: · Mis on maailm? Ontoloogia olemisõpetus · Mis on tõde? Gnoseoloogia · Mis on hea, kurjus jne? Aksioloogia väärtuste küsimus, mis praegu eriti levinud. Sotsiaalpoliitilise filosoofia suurteks teemadeks on inimkonna ja ühiskonna suured eesmärgid: vabadus ja valitsemine e. impeerium, eesmärgid, mis suudavad kergitada kõiki inimesi välja oma õnnetutest ego'dest. Kaasaja filosoofe käsitletavate probleemide järgi liigitada nõnda: · Ontoloogid kuidas on olemine struktueeritud?
Sellises keskkonnas üles kasvanud, võisid nende põhimõtted ja maailmapilt sarnaneda. Platoni järgi on kaks maailma: ideede maailm ja näiline maailm. Ideed olid tema arvates püsivad ja ei muutunud kunagi. Nendeni tuli jõuda mõistuse kaudu. Näilises maailmas ehk varjude maailmas kõik aga muutus. Aristoteles vaatles maailma reaalselt. Tema maailmaks oli Maa kui taevakehade suletud süsteem. Maal valitsesid neli elementi: tuli, õhk, vesi ja maa. Seal tuli ka Aristotelese olemisõpetus. Ükski asi ei saa olla ilma vormi ja mateeriata. Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt. Mateeria aga ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Kuna vorm on liikumapanev jõud, siis allapoole liikudes jõutakse esmase mateeriani (mateeria prima). Ülespoole liikudes jõutakse esmase liikumapanija Jumalani. Aristotelese järgi on jumal vormitu ja liikumatu, ning esmatähtsusetu. Platoni arvates pidi inimestel olema religioon. Ta uskus, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta Jumalasse
6.saj. e.Kr. nimetatakse eelfilosoofiliseks perioodiks. Filosoofiliste küsimustega küll tegeldi, kuid mitte süstemaatiliselt Filosoofilistele küsimustele anti müstilisi vastuseid Eelfilosoofiline traditsioon Kr. k. arche algus, alus Alge on selline algus, mis alusena valitseb temast alguse saanu üle. Kreeka filosoofia algusküsimus: mison oleva terviku alge (arche)? Ontoloogiline küsimus Ontoloogia ehk olemisõpetus Thales (u. 624 – 546) Üks “seitsmest targast” Tarkade ütlused väljendasid pigem elutarkust, kui filosoofilist tarkust Nt. mõned Kleobulose elujuhised: ”Mõõdukus on parim. Jõuga ära midagi tee. Tülid summuta. Jõukuses ära raiska, puuduses ära end alanda.” jne. Thales Thales ja Joonia koolkond Pärit Väike – Aasiast Mileetosest Samast linnast pärit ka Anaximenes ja Anaximandros
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
Autoriteetne – tõde, mida autoriteeti omav inimene ütleb, et on tõde 10) Milline peab olema õige küsimus? Küsimus peab meelitama vastaja vastamise meeleollu. Küsimuses ei tohi olla kahte küsimust. Küsimus peab koosnema elementidest, mis on arusaadavad (kokkulepitud). Küsimus peab olema vastatav. Suur küsimus jagada väikesteks, millele on vastus põhimõtteliselt juba olemas. 11) Mis on ontoloogia ja epistemioloogia ja nende seostuvus teadusega. Ontoloogia – olemisõpetus Epistemoloogia - on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Filosoofia põhidistsipliine, mis käsitleb tunnetust ning selle võimalikkust, suhet reaalsusega (tõde), allikaid, piire ja meetodeid. Ontoloogia uurib mis on tegelikkus, epistemeoloogia uurib kuidas me tegelikkusest teada saame, kuidas seda mõistame, ning milline see tegelikult on. 12) Autoriteetse tõega kaasnev oht ja kasulikkus. Tõde võib osutuda valeks, võidakse mõista valesti
11.Mida peavad filosoofid uurima uusaegse prantsuse filosoofi Auguste Comte'i järgi V: maailma edukama uurimise võimalusi Filosoofia liigid 12.Mis on filosoofiale sama mis munale koor (stoikude järgi)? V: loogika ehk õpetus seaduspärasustest 13.Mis on filosoofiale sama mis munale munavalge (stoikude järgi)? V: füüsika ehk õpetus loodusest 14.Mis on filosoofiale sama mis munale munakollane (stoikude järgi)? V: eetika ehk õpetus väärtustest 15.Mis on ontoloogia? V: olemisõpetus 16.Mis on gnoseoloogia? V: tunnetamisõpetus 17.Mis on aksioloogia? Mis on aksoloogia liigid? V: väärtusõpetus; eetika ehk õpetus kommetest ja esteetika ehk õpetus ilust 18. Mis on filosoofia kaks peasuunda? V: materialism ehk mateeriat rõhutav ja idealism ehk vaimsust rõhutav Filosoofia meetodid ja teoreetilise arutluse komponendid 19. Nimeta kaks filosoofia kaks peamist meetodit? V: · dialektiline ehk väitlemisel põhinev meetod
.............................................14 2 Eetika ajalugu ja selle mõiste · Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. · Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. · Ontoloogia ehk olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega. · Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. · Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt juba Vana-Kreekas. Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad
eelistades taotlejaid nendest gruppidest (näiteks naised, mustanahalised jne.), kes on antud töökohal alaesindatud. Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Negatiivne vabadus – vabadust sundustest ja piirangutest (kodaniku vabadus riiklikest piirangutest). Liberalistid: indiviidil on teatud vabadusi, mida riik piirata ei tohi. Positiivne vabadus – vabadus millekski, mitte vabadus millestki. Näiteks vabadus realiseerida oma potentsiaali. Ontoloogia- ehk olemisõpetus, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega. Mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid? KÜSIMUSED: Mis on filosoofias kehtivus? - Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel. Argumendi kehtivuse võib kindlaks teha ilma, et eelduste tõeväärtus oleks teada, sest kehtivus ei sõltu eelduste tõesusest. Väärate eeldustega argument võib olla kehtiv ja vastupidi.
Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtes. Mida me oleme suutelised teadma? Kuidas me teame, et me teame? Sekptitism Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism Metafüüsika tegeleb maailma tervikuga. S.o "esimene filosoofia"(Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimestest põhjustest. Mis on tegelikkuse olemus? -Ontoloogia ehk olemisõpetus. -Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust arvutist? Mida tähendab väide "Jumal on olemas?" Antropoloogia - õpetus inimesest. Moraalifilosoofia - eetika ehk õpetus sellest, mis on hea. Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. Poliitiline filosoofia on teadus sellest, kuidas ühiskonnad on korraldatud. Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega. Teadusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega
sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud) ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha/välja arvutada. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. Keskkonnadeterminism on teooria, mille kohaselt keskkond määrab inimeste hoiakud ja käitumise. Füüsiline geograafia, eriti kliima, mõjutab inimeste teadvust, mis omakorda määrab nende poolt loodud ühiskonna ja kultuuri. • Ontoloogia ehk olemisõpetus - oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviiside filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetustegevuse analüüsi. Filosoofilises tähenduses käsitas ontoloogiat esimesena Aristoteles, kelle rajatud traditsioonis vastandus ontoloogia tunnetusteooriale, loogikale ja antropoloogiale. Klassikalises filosoofias on ontoloogia metafüüsika osa, mis tegeleb Jumalaga, hingega ja universumi ehk maailmaga.
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) –
professionaalne vaimne teraapia intellektuaalsete umbsõlmede lahti(h)arutamisel. Traditsiooniliselt jaotatakse oma suures mahus ja ääretus mitmekesisuses raskesti hõlmatava filosoofilise universumi osiseid, sh filosoofia küsimusi ontoloogia, epistemoloogia ja praktilise filosoofia valdkonda (eetika, sotsiaalfilosoofia mitmesugused harud, s.h poliitikafilosoofia ja õigusfilosoofia) kuuluvaiks. Kaks esimest koos loogikaga omakorda moodustavad teoreetilise filosoofia tuuma. Ontoloogia, olemisõpetus, on see filosoofia osa, mis käsitleb olemise (kr ontos) kõige üldisemaid printsiipe, fundamentaalsemaid struktuure ja seaduspärasusi. Arutlustes ei lähtuta ega toetuta seejuures mitte tegelikkuse empiirilise uurimise materjalile ja kriteeriumitele, nagu see toimub teaduses, vaid maailmaskeem ehitatakse puhtmõistuslikult, refleksiivse mõtiskluse tulemusena. Selleks kasutatakse üldisi mõisteid ehk kategooriaid: olemine, ruum ja aeg,
• Personal – kuidas inimesi paremini tööle saada, mis inimesi motiveerib … JUHTIMISTEADUS • Management ei ole distsipliin vaid erinevate uurimisvaldkondade kokkupuutepunkt. • Management on multidistsiplinaarne valdkond (esimesed olid antropoloogid, sotsioloogid, psühholoogid) “organizational research relies heavily on borrowed concepts and theories from neighboring disciplines such as psychology and sociology” ONTOLOOGIA – olemisõpetus Kas sotsiaalsed objektid (organisatsioon, struktuur, projekt, võimekus, motivatsioon jne.) eksisteerivad objektiivselt reaalsuses või on inimese poolt kunstlikult/mõttes loodud EPISTEMOLOOGIA – tunnetusteooria kuidas saab teadmisi sotsiaalsete objektide (organisatsioonide jne.) kohta. Kas kasutatada loodusteaduslikke meetodeid või sotsiaalseid? Uurimisküsimuse: Miks uurida? - • Uued teadmised looduse, inimese ja inimühiskonna toimimisest (sotsioloogia,
suhtlemine oli varnadesse kuuluvatel inimestel rangelt piiratud. Ühiskonna lõhenemine seisusteks (millest hiljem arenes kastisüsteem) mõjutas paljude india kultuurinähtuste teket ja arengut. Põhja-India väikeriigi prints Siddharta Gautama, keda tuntakse Buddha nime all (566- 476eKr), rajas usulis-filosoofilise õpetuse budismi. Magdha riigi õpetlane Vardhamana (599- 527 eKr) pani aluse dzainismile. · Dzainism - atomistlik ja dualistlik olemisõpetus, protest kastikorra, sisutute ohvrirituaalide ning preesterkonna ülemvõimu vastu, karma ja taassüü tunnustamine. India vaimne kultuur pärandus pikkade sajandite jooksul suulises vormis põlvest põlve. Vanaindia kiri, brahmi, arvatakse olevat tekkinud 7.-6. sajandil eKr. Esialgu kasutasid kirja vaid kaupmehed arvepidamises, hiljem hakati seda kasutama ka usutekstide kirjapanekuks. Selleks ajaks olid Indias saavutanud hea taseme paljud
- religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimesest põhjustest. - ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus. - Psühholoogia - kosmoloogia Filosoofia ainevaldkond Loogika ehk õigest ja korrastatud mõtlemisest. Gnoseoloogika/epistemioloogia ehk tunnetuseteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtest. Antropoloogia ehk õpetus inimesest. Eetika ehk õpetus sellest mis on hea. Filosoofia spetsiifilised suunad: Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. Religioonifilosoofiat huvitab religiooni fenomen ja olemus.
Seda traditsioonilist filosoofia-käsitust ongi eelpooltoodud definitsioonis lühidalt iseloomustatud. Kaasaja filosoofia on välja kasvanud üsna üldisest veendumusest, et traditsioonilise filosoofia stiilis filosofeerimine ei ole enam intellektuaalselt aktsepteeritav maailmamõistmise viis. Oma tüübilt on see filosoofia hüpoteetiliselt rekonstrueeritud ajalooline esmaküsimus ontoloogiline. Ontoloogia on filosoofiline olemisõpetus, st. see osa filosoofiast, mis tegeleb nii või teisiti olemisega. Antud juhul tegeletakse olemise ühtsuse küsimusega. Nimetatud termin on tuletatud sellest samast eelnevalt kõneksolnud kreekakeelsest sõnast to on, kuid pärineb alles 17. sajandi algusest. Niisiis, kuigi seda terminit antiikmaailmas ei kasutatud, oli ontoloogiline problemaatika filosoofia algusaegadel domineeriv. Loomulikult esineb filosoofias ka teisi küsimuse tüüpe. Neist tuleb juttu edaspidi.
Mõisteid ja küsimuseasetusi kui teoreetilisi vahendeid selle situatsiooni mõtestamiseks võis leida aga varasema kreeka filosoofia traditsioonist. Platon koondaski selles seni eraldi arendatud ontoloogilised, epistemoloogilised, eetilised ja poliitika-filosoofilised küsimuseasetused üheks terviklikuks õpetuseks, mis püüab leida inimeksistentsi ajalooliselt ilmnenud vastuoludele lahendusi igaviku vaatekohalt. Selle lahenduse aluskomponendiks sai Platoni olemisõpetus, tema ontoloogia. Mõistagi ei seisnenud tema poolt arendatud inimeksistentsi kogutõlgitsus selles, et ta oleks varasemate mõtlejate arutluskäike valmiskujul üle võtnud, vaid kujunes kriitilises dialoogis oma eelkäijatega. Nii võib Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks pidada kogu kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageeris ta oma õpetusega aga sellele intellektuaalsele väljakutsele, mida
(John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon ratsionalism – mõistuse rõhutamine. Teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine. Rene Descartes, Spinoza. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 3. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia (olemisõpetus, põimunud metafüüsikaga) ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia ehk olemisõpetus. Metafüüsika haru. Põhiküsimus: „Mis on olemas?” Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? 4. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Üldisus Kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada? Mis on üldse olemas? Mis mõttes? Kas vaim on materiaalne? 2. Abstraktsus Probleemide teisendamine konkreetsest abstraktsesse
Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina(peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad(siin küsib
27. Heideggeri mõtlemise põhiterminid (Sein, Dasein, eksistentsiaalid, aletheia). MARTIN HEIDEGGER (1889-1976) Sündis Badenis Messkirchi linnas.Isa oli kaohaliku kaoliku kiriku köster. Vaesed. Usklikud. Õppis Freiburgi ülikoolis teoloogiat (katkestas) ja filosoofiat, pärastpoole matet, ajalugu, loodusteadusi. Filosoofias uuskantiaanlus ja Kanti-eelse ontoloogia eitus. Luges Aristotelest. Peeti eksistentsialistiks. Ontoloogia olemisõpetus (kr sõna on `olev' ja logos) metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega ja olemisviisidega. 1927 "Olemine ja aeg" ("Sein und zeit") analüüsib inimese eksistentsi ja ta arusaamist olemisest; aeg pmn tähtsusega. Ütleb, et teadlased on rehkendavad mõtlejad, mitte küsivad, kes aletheia (a varjamatus, letheia loodusfüüsis, kreeklastel tõde) poole juhataksid. Heideggeril 3 seini: 1) Sein olemine 2) Bewusstsein teadvus
Professor, soovis desifreerida kosmoses peituva sõnumi. II osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Kes kreeka filosoofidest moodustasid klassikaliste filosoofide triaadi? Kreeka antiikaeg andis meile suurepärase filosoofide triaadi, kuhu kuulusid Sokrates, tema õpilane Platon ja viimase õpilane Aristoteles 2. Nimetage need kolm peamist probleemi, millega tegeleb filosoofia. Probleemid, millistega tegeleb filosoofia on kolmesugused: ontoloogia ehk olemisõpetus, epistemoloogia (gnoseoloogia) ehk tunnetusõpetus ja aksioloogia ehk väärtusõpetus 3. Mida tähendab "metafüüsika" ja kes selle mõiste võttis kasutusele? Selle võttis kasutusele kreeka teadlane Rhodose Andronikos. Kõik, mis jääb füüsikast väljaspoole ongi metafüüsika. 4. Mida tähendab empirism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Tunnetusteoreetiline õpetus, mis peab kogemust ainsaks tõese tunnetuse aluseks on empirism.
Problematic Situations, and Quasi-Theories”, Am. Soc. Review 39, June, 367-374) ütlevad, et ei ole nii et kõigepealt on probleem ja siis lahendus. Vaid nii, et kõigepealt on nn. kvaasiteooria mis pakub lahendust, ja siis alles saab problemaatiline olukord defineeritud sotsiaalse probleemina 35. Epistemoloogia eht teadmisteooria tegeleb inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist 36. Ontoloogia ehk olemisõpetus tegeleb oleva ja olemisega ning olemisviisidega. Froidi ontoloogia põhiküsimusteks olid tung ja teadvus, Platoni ontoloogia küsimusteks aga ideed. 37. Meetod ja metodoloogia. Meetod on on korrastatud lähenemine suuremale tegevusele. Nii näiteks on olemas üldised metoodikad tegevuste läbiviimiseks: õppemetoodika jne. Metodoloogia on filosoofiline õpetust printsiipide süsteemist, mille kohaselt tegutsedes oleks väljavaateid usaldatavate tulemusteni jõudmiseks
· METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga. S.o. "esimene kõigi asjade päritolu. filosoofia" (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva · Meil puuduvad Thalese kirjutised. esimestest põhjustest. · ANAXIMANDROS · Mis on tegelikkuse olemus? 611 546 e.Kr · ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus. · Oli Thalese kaasaegne kaasaegne ja kaaslinnlane. · Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust · Neid nimetatakse sõpradeks ja sugulasteks. Ilmselt oli arvutist? Thalese õpilane. · Religioonifilosoofia · Ta on kirjutanud geomeetria õpiku, teinud taevagloobuse
3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Filosoofia valdkond, mis uurib teadmisi. Üritab leida, milline on inimteadmiste päritolu, loomus ja piirid. Proovib vastata s.h. järgnevatele küsimustele: Mis on teadmine? Millised on teadmise allikad?Kuidas eristada näilisust tegelikkusest?Mis on tõde?Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? e olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega. Tegeleb olemise üldiste alustega, küsimustega, mis on maailm, mis on jumal jne. Platon väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahelises püsitus olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees)
sobiv vastavus ja kooskõla keskkonnaga, ... (Miller, 1987) · Ontoloogia on olemisõpetus · Dynamic Capabilities n. ettevõte võime hallata, arendada ja kiirelt ümber kujundada kompetentse, ... (Teece et al, 1997)
Nimetage tema peamine teos. Huvitus Itaalia renessansi filosoofiast. Taasavastas Kreeka filosoofia. Suureks sooviks oli desifreerida kosmoses peitud sõnum. Tugev aimdus saatuse poolt ettemääratusse. ,,The Sacred and Profane", ,,A History of Religious Ideas" Religiooniteooria üldmõisted II 1. Kes kreeka filosoofidest moodustasid klassikaliste filosoofide triaadi? Platon , Aristoteles, Sokrates 2. Nimetage need kolm peamist probleemi, millega tegeleb filosoofia. 1. Ontoloogia- olemisõpetus, tegeleb kõige oleva uurimisega 2. Epistemoloogia- kuidas me maailma tunnetame (metafüüsika) 3. Oksoloogia ehk väärtusõpetus 3. Mida tähendab "metafüüsika" ja kes selle mõiste võttis kasutusele? olemist käsitlevad probleemid, teisalt ka spekulatiivne õpetus kogemusvälisest tegelikkusest. Kreeklane R.Andronikos 4. Mida tähendab empirism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Empirism- tunnetamine kogemuse läbi. 5
jumal on olemas. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise probleemidega. Termini “epistemoloogia” vermis 19, saj keskel šoti mõtleja James F. Ferrier. “Epistemoloogiaga” kõrvuti kasutatakse ka termineid “gnoseoloogia”, “tunnetusteooria”, “teadmiseteooria”, “tedmusteooria” ja “episteemika”. Uusajal on epistemoloogia olnud filosoofia domineerivamaid valdkondi. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimus. Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina (peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?);
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
Kujutav kunst (58) Filosoofia (Platon ja Aristoteles) (46, 47) kirjandus (Xenophon, Lysias, Isokrates, Demosthenes)(48, 51) 45. Sokrates ja sokraatikud Sokratest peetakse kreeka klassikalise filosoofia rajajaks, see on kreeka filosoofia kõige lühem ajastu. Sokrates elas 469-399 e. Kr. Tema isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Sokratesega pöördus kreeka filosoofia inimese poole. Esiplaanil eetiline temaatika, tagaplaanil olemisõpetus. Ta oli esimene filosoof, kes ühendas omavahel kõlbluse ja teadmise idee. Tema õpetuse nõrgaks küljeks peetaksegi, et ta samastas vooruslikku käitumist ja õiget teadmist. Sokrateselt pole säilinud kirjalikke teoseid, kuna ta õpetas põhimõtteliselt suuliselt. Vastandas end sofistidele. Ei võtnud tasu. Platon, tema tuntuim õpilane, kirjutas tema vaateid üles, ent see pole kõige adekvaatsem esitus. Sokratese abikaasa Xanthippe on kultuuriloos kujunenud
Maailma võib 1 Teatud mõttes on see kõik väga tänapäevane. . . (EL) 2 Narratiiv — ld jutustama — sündmuste esitus nende ajalises järgnevuses harilikult suu- liselt või kirjutatud tekstina. (VL) 3 Sisuliselt on mõte selles, et ei võeta piisavalt algtingimusi. (M) 4 Surm on ka paratamatu, kas peaksime sellele siis kaasa aitama? (EL) 5 Ontoloogia — kr ontos+logos, olemine+õpetus — olemisõpetus, olemise filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetuse analüüsi, hõlmab mitmeid valdkondi ja suundi antiik- ajast tänapäevani. (VL) 1.3. AJALUGU KUI VAIMSE TEGEVUSE VORM 9 jaotada elusaks ja surnuks; materiaalseks ja mõtteliseks. Kui klassifitseeri- mine midagi juurde annab, võib seda ju teha. Veel mingid nähtused, mis ajaloo juurde võiks kuuluda, on järjestused. Näiteks kõik kroonikud kirjutasid järjestustest
mis enamasti postuleeritakse või tuletatakse mingil järjekindlal meetodil lähtudes tervest mõistusest või vaieldamatust kogemusest, kus võidakse arvesse võtta filosoofilisi tekste. Tunnuseks on kriitilisus ja kahtlus. Probleeme püütakse lahendada loogilise analüüsi ja mõtteeksperimentide abil. Inimese koht maailmas sõltub konkreetsest filosoofiast. Filosoofia jaotusest (Loogika õpetus korrektse mõtlemise reeglitest) Metafüüsika (Andronikus Rhodoselt I eKr.) Ontoloogia olemisõpetus (Epistemoloogia) Epistemoloogia tunnetusõpetus (Teadusteooria õpetus teaduse metodoloogiast) Väärtusteooria (aksioloogia) e. praktiline filosoofia. Eetika moraalifilosoofia Esteetika kunstifilosoofia Poliitika ühiskonnafilosoofia IDENTSUSE ehk samasuse PROBLEEM Loogika üks põhireegleid on samasuse seadus, mida võib sõnastada ka nii: "Ükski arutluse objekt (nt lause või mõiste) ei tohi muutuda arutluse käigus."
Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
