vastuolus d- ei usu, et teadus suudab seletada , mis meie tahtmisi determineerib 16. Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egostlikud: a- mill b- russell c- hobbes d- spinoza 17. milline neist pole monistlik teooria: a- subjektiivne idealism b- kahe aspekti teooriad c- Kimbu-teooriad d- okasionalism 18. milline neist on dualistlik teooria: a- parallelism b- funktsionalism c- indentsusteooria d- füsikalism 19. praktiline filosoofia on: a-teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast b- üldteadmine, mille järgi saab toimida c- teadmine asjade olemusest d- loogika 20. utilatirism on: a- suund tunnetusteoorias b- moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve c- toimimine endast lähtudes d- kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus 21. Vana-Kreeka jagamatu ühik on: a- subjekt b- substants c- monaad d- reflect 22
Positiivne vabadus viib üldiste tegevusprintsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Positiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada. 44. utilitarism moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve. 45. episteemiline autoriteetsus 46. biheiviorism - üritas teadulikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile, stiimul- reaktsioon. (Watson) (monistlik) 47. füsikalism mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, kuid saab seletada teaduslikult (Carnap). (monistlik) 48. identsusteooria vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele ajule (Smart, Amstrong) (dualism) 49. funktsionalism kritiseerisid identsusteooriat; tuleks mõelda vaimuseisundist kui funktsionaalsest seisundist. (Putnam) (dualistlik) 50. interaktsionism keha ja vaim on kaks substantsi, mis mõjutavad teineteist (Descartes) (dualistlik) 51
Kas loomad mõtlevad? Tegevusteooria ning praktiline otsustamine – on seotud vaimufilosoofiaga, kuivõrd küsimus sellest, mida kujutab endast tegevus, on osalt vaimufilosoofiline küsimus kavatsuste loomusest. Emotsioonide teooria – kas emotsioon erineb uskumusest ning soovist ning kas tal on sisu jm. Värvused ning nende nägemine – kas värvus asub maailmas või inimeste peas-silmas? Nativism – millega sünnitakse ja palju omandatakse elu jookusul. Keha-vaimu käsitusi. Füsikalism – maailmas on üksnes füüsikalised entiteedid. Naturalism – maailma seletamiseks pole tarvis toetuda üleloomulikele asjaoludele. Reduktsionism – mõne valdkonna väidete tõesuseks pealtnäha vajalikud faktid või entiteedid on asendatavad teistliiki faktide või entiteetidega. 2. Dualism(Descartes, Meditatsioonid esimesest filosoofiast) Dualism. Seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta endast
Osata liigitada loengul räägitud seisukohti monismi-dualismi eristuse järgi. Lähemalt teada interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu probleemis. 4 Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist- biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; okasionalism-kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism- kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; subjektiivse valdkonna kaitsjad) Interaktsionism- keha ja vaim mõjut teineteiast vastastikku.
Moraalselt õige ja ühiskondlikult soovitav oleks olukord, mis toob võimalikult suurt naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Eristab eraelu avalikust elust. 22. Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist-biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; okasionalism-kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism-kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; subjektiivse valdkonna kaitsjad) Interaktsionism- keha ja vaim mõjut teineteiast vastastikku. Biheiviorism- metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid
Üks neist aga põgeneb „tulle“ ükspäev ning avastab „päris“ maailma. Ta tuleb tagasi ja vabastab teised vangid ahelatest ja hakkab neid valguse poole juhatama. Niimoodi viiakse need inimesed sealt koopast välja „päris“ maailama ja seal peavad need vangid harjuma valgusega ja uue eluga. See on näide sellest milline on olukord siin maailmas. Tõeline maailm on ideede-maailm, seal särab jumalana headus, meie aga oleme unenäo maailmas. • Füsikalism – kõik on füüisiline. Reaalsuse moodustavad füüsikalised objektid ja nende füüsikalised omadused. See võib tähendada, et kõik taandub füüsikalisele või kõik kaasub füüsikalisega. Füsikalismi variandid erienvad selle poolest, mida mõista reaalsuse ja füüsikalisuse all ja mida sisaldab „kõik“ (kas ka abstraktseid objekte?). Esiteks võidakse füsikalismi puhul
determinism, negatiivne vabadus. Mill: negatiivne vabadus. Rousseau: jäik determinism, vabadust ei saa olla. Inimesed on loomu poolest head. 21. Monism: tunnistavad keha või vaimu. Subjektiivne idealism (Berkeley): kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada,et kogu maailm on vaimne. Kahe aspekti teooriad (Spinoza)vaim ja keha on sama asja 2 aspekti. Kimbu-teooriad (Hume, Mach) keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud,Ekstreemne materialism: biheiviorism(Watson), füsikalism (Carnap) mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, neid saab seletada, teaduslikult,Identsusteooria(Smart,Armstrong)vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele, ajule.,Funktsionalism (Putnam).,Dennetti materialism. Dualism: tunnistavad keha ja vaimu. Interaktsionism (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Okasionalism (Malebranche) kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab
eksperimendi põhjal). Kas nõustute selle järeldusega? Kui inimesel on olemas kõik füüsilised faktid värvide nägemisest, siis tal on olemas kõik faktid värvide nägemisest. Mary’l on olemas kõik füüsilised faktid värvide nägemisest. Mary’i õpib uusi fakte, kui lahkub oma must-valgest ruumist. Kuna Mary õppis uued faktid, siis tal polnud kõiki fakte värvide nägemisest. Seega, füüsilised faktid pole kõik faktid(on olemas rohkem kui ainult füüsilised faktid ja füsikalism on vale). Jackson käsitleb füsikalismi nii: kõik faktid(informatsioon) on füüsilised. Nõustun sellega, et on olemas mitte-füüsilisi fakte värvi kogemisest(on olemas fakte, mis ei ole füüsilised). Mary’l pole pole fenomenaalset teadmist värvide nägemisest. See, et ta õppis kõik faktid värvide nägemisest ei tähenda, et tal oleks siiski olemas kõik faktid värvide nägemisest, sest tõesti – kui ta esimest korda näeb midagi värvilist, siis ta paratamatult saab omale uue
küsimuses. Episteemilise autoriteetsuse ja solipsismi mõisted, meemi mõiste. Keha ja vaimu probleem: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult ühte kahest): (1)subjektiivne idealism - kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; (2)kahe aspekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 aspekti; (3)kimbu teooria - keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; (4)ekstreemne materialism: biheiviorism, füsikalism mõtteid ja tundeid pole kunagi olnudki, neid saab seletada teaduslikult ; (5)identsusteooria vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele, ajule; (6)funktsionalism; (7)dennetti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) (1)interaktsionism - keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; (2)okasionalism - kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; (3)parallelism - keha ja vaim on seotud, kuid mite
on üksnes ise põhjustatud füüsiliste sündmuste poolt. *Põhjuslik argument: 1)vaimusündmustel on füüsikalised tagajärjed, 2)igal füüsikalisel tagajärjel on piisav füüsikaline põhjus(füüsilise maailma põhjuslik suletus), 3)vaimsete põhjuste füüsilised tagajärjed ei ole alati ülemääratud erinevate põhjuste poolt. Järeldus: vaimusündmused peavad olema samased füüsikaliste põhjuslike sündmustega. Materialism – (füsikalism), seisukoht, mille järgi kogu reaalsus on materiaalne/füüsikaline. Ka vaimunähtused on materiaalsed. Materialistlikud käsitlused: biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Biheiviorism: vaim pole muud kui käitumine. Biheiviorism jaguneb metodoloogiliseks ja analüütiliseks. metodoloogiline biheiviorism - psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslikult oluline, kuivõrd ta pole objektiivselt testitav.
vaheldumises ei anna tunnistust veel nendevahelisest põhjuslikust seosest. Vaimusündmused kui pelgad varjud ajus toimuvate tegelike põhjuslike protsessidega võrreldes. Dualismid Dualism ja vaimne põhjuslikkus – milline on keha(sündmuste) ja vaimu(sündmuste) vahekord? Dualism ontoloogias –mis on see, mille suhtes ollakse dualistid? Dualistlike positsioonide erinevad jaotused: Dualism -> Interaktsionism, Parallelism (→ Okasionalism), Epifenomenalism. Materialism Materialism või füsikalism on monistlik seisukoht, mille järgi on kogu reaalsus materiaalne/füüsikaline. Ka vaimunähtused on seega materiaalsed, kui nad on osa reaalsusest. Kas saab anda materiaalset käsitust, mis hõlmaks kõiki vaimunähtusi ilma midagi välja jätmata? Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism jaotub: metodoloogiline biheiviorism ja analüütiline biheiviorism. Metodoloogiline biheiviorism: psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole
protsessidega võrreldes. 117. Dualismid Dualism ja vaimne põhjuslikkus milline on keha(sündmuste) ja vaimu(sündmuste) vahekord? Dualism ontoloogias mis on see, mille suhtes ollakse dualistid? Dualistlike positsioonide erinevad jaotused: Interaktsionism Parallelism Epifenomenalism Okasionalism Dualism Substantsidualism Omadusdualism 118. Materialism Materialism või füsikalism on monistlik seisukoht, mille järgi on kogu reaalsus materiaalne/füüsikaline. Ka vaimunähtused on seega materiaalsed, kui nad on osa reaalsusest. Kas saab anda materiaalset käsitust, mis hõlmaks kõiki vaimunähtusi ilma midagi välja jätmata? 119. Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaimmuud kui käitumine. Biheiviorism Metodoloogiline biheiviorism Analüütiline biheiviorism
Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ). Dualistlikute teooriate alla kuuluvad aga järgmised suunad:
Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud 67 samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ). Dualistlikute teooriate alla kuuluvad aga järgmised suunad: 1
annaabi.ee 
