KÕNEÕPETUS CRISTEL VEBER TALLINNA 32. KESKKOOL 10. D 2014 Mis on kõne? Eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõnel on: Teema, Pealkiri, Eesmärk, Sõnum. Kõneliigid: Tähtpäevakõne, Informeerivkõne, Veenmiskõne. Ettevalmistus Tee kindlaks oma kuulajaskond (vanus, huvid jms). Ole teadlik publiku eeldatavatest ootustest. Arvesta ruumi suurust ja oma asukohta. Tehnika tundmine. Kõne struktuur Kõnetus (“Lugupeetud kuulajad…”) Sissejuhatus Teema arendus: 1.) Esimene asmekt 2.) Teine aspekt 3.) Kolmas aspekt Kokkuvõte Kõne pidamine Loo hea esmamulje: Sobiv riietus, Sirge rüht, Avatus, Silmside, Enesekindlus, Selgus. Kõne sissejuhatus ja teemaarendus Oska alustada (tsiteeri meistreid, räägi oma lugu jms). Toetu ajaloole ja/või tänasele päevale Tee nalja. Esita teemakohaseid argumente ning tõesta neid. Lükka ümber vastuargumendid.
Reklaam kui kõnetus Kõnetus on keelenähtus, mis ilmub reklaami valda koos sõnalise reklaamtekstiga. Teisel isikul (sina familiaarne, veidi pidulikum kirjalik Sina; teie tavaline, ametlik- distantseeriv Teie) on keeles täita oluline funktsioon: pöördumine, adressaadi tähelepanu äratus. Käsk: Kuulake kõik! Küsimus: Tead sa mis? Jutustav lause: Ma pean sulle tunnistama, et... Sinatuse ja teietuse sobivus või kohatus sõltub reklaami kujundusstiilist. Kaubad-tooted jagunevad sinakaupadeks (isiklikud, varjatud, seespidiseks tarvitamiseks intiimsemad, ihulähedasemad, inimsõbralikumad, silmatorkamatud, nt kosmeetika, alkohol väljaarvatud eliitmargid) ja teiekaupadeks (kallimad, soliidsemad, luksusesemed, nt autod, kellad, kuldsõrmused) vastavalt oma psühholoogilisele distantsile, mis ostjal on antud kontekstis selle kaubaga. Stiilieksitus: ,,AS FEB-i" plakati ,,KÕIK UKSED SINU KODULE"...
1. Loe läbi ajakirjanik Barbi Pilvre kirjutis ,,Miks naised ei loo suurteoseid?" (,,Kirjanduse kõnetus" lk 61-62) 2. Mida peetakse B. Pilvre meelest tavavastuseks pealkirjas esitatud küsimusele? Mis on B. Pilvre (ja tänapäeva iseseisvate naiste) vastus sellele küsimusele? Missuguste näidete abil ajakirjanik oma väiteid selgitab? Missuguste artikli väidetega oled nõus, millistele vaidled vastu? Arutle loetud artikli probleemide üle (vastates ühtlasi eelpool toodud küsimustele) lühikirjandis (~200-300 sõna), mille pealkirja leiad ise. Mõtle laiemalt selle üle,
Lühiproosat Ilmar Jaksilt. Esseistikat Berk Vaherilt, kes analüüsib Mehis Heinsaare ühiskonnakriitilist esseistikat. Johanna Ross kirjutab ,,Naisterahva mõnitus. Toidu valmistamine eesti nõukogude olmekirjanduses". Uku-Ralf Tobi ,,Minu päevik 2011" katkend Arvustused Piret Põldver ,,Olemise talumatu raskus" (Triin Tasuja ,,Provintsiluule" ja ,,Armastust on ja armastust pole", ,,Ji") Vahur Afanasjev ,, Varastatud aja uim" (Peeter Helme ,, Varastatud aja lõpus") Leo Luks ,,Kõnetus" (Peeter Sauter ,,Must Peeter") Arno Oja ,,Sõprus kui absoluut" (Toomas Raudam ,,Essee sõprusest") Lisaks on ajakirjas ringvaate rubriik, milles on kroonika (sündmused 2. dets - 23. dets), õnnitlused ja Estica. ,,Artur Adsoni päev Rahumäe mändide all", mille autoriks on Õnne Kepp ja milles räägitakse Artur Adsoni tegevusest. Hendrik Lindepuu ,,Poola kirjandusauhinnad 2011" Udo Uibo ,,Kirjanik ja raha" Eesti Kirjanike Liidu järelhüüe Andres Ehinile, kes suri 10
Süsteemsus- hea struktuur, et oleks lihtsam aru saada Konsentreeritus- keskendumine kõige olulisemale Ea-ja jõukohasus- info edastamine kergemalt raskemale, kuulajate vanuse ja eelneva kogemuse arvestamine. Näitlikustamine- näidete, pildimaterjali vm kasutamine Rakendamine- rakendusvõimaluste tutvustamine Kordamine- olulise, ka keeruka teabe rõhutamine, kordamine ning ümbersõnastamine. Osalemine- kuulajate kaasamine Aja kasutamine- puhkepausid Kõne osad: Kõne alustamine- kõnetus- viisakas pöördumine kuulajate poole. Tuleb äratada kuulajates uudishimu. Tähelepanu äratamisel tuleb abiks aktuaalsus. Sissejuhatuses peab kuulaja teada saama, miks talle kõne kuulamine võib kasulikuks osutuda. Teemaarendus- Sisukas kõne- palju infot, kõneleja teab millest räägib. Emotsionaalne kõne- vaheldusrikas, kujundlik. Näited, isikupära. Lihtne kõne- arusaadav, loogiline, meeldejääv. Tihedus- kui palju infot, kui pikk
mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas. Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire, vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. (Johnson 1998.) Sümptomid · Endassesulgunud · Kontakti, sh silmsideme vältimine suhtlemisel, kehaline kontakt võib esile kutsuda ägeda vastupanu · Reageerimatus kõnele, mis võib jätta mulje, nagu laps ei kuuleks · Kõnetus või kõne vähene areng, kajakõne- laps kordab sõnasõnalt järgi talle esitatud küsimusi või kuuldud lauseid 3 · Eakohase mängu puudumine · Kalduvus lähtuda ainult iseendast, reaalse maailmaga arvestamata · Ei suuda koondada tähelepanu · Ei saa hakkama tegevustega, mis nõuavad püsivust
Näiteks: kui klassi esindaja käib välja enda huvid kui kõigi huvid, siis üritab ta kõiki veenda, et need on ka nende kõigi ühised huvid ja jätab sellega välja ruumi muud valida.. Kui enamus saadakse nõusse mõttega, mida aktsepteeritakse kui üldist ja see toimib korduvalt, on inimkond omaks võtnud pildi ühiskonnast ja käituvad sellele vastavalt vabatahtlikult. • Louis Althusseri mõista, pr “interpellation” kui kõnetus Louis Althusser sõnastasuse järgi ideoloogia – see representeerib inimeste suhet reaalsusega. Sellega vaidles ta vastu marksistidele, kes väitsid, et ideoloogia representeerib reaalsust ennast. Althusser märkis väga õigesti, et pole võimalik kujutada reaalsust, kui on võimatu sätestada, mis see reaalsus on, küll aga on võimalik üht-teist öelda ja hinnata inimeste suhte kohta nende kujuteldava reaalsusega. Althusser ütles, et ideoloogia töötab kõnetamise kaudu
Negativism (negativism) - motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne) Katapleksia (cataplexy) - ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (enamasti esineb koos narkolepsiaga) Stereotüüpia (stereotypy) - teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused Automatism (automatism) - ** Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises Ülemäärane aktiivsus (overactivity) - (= hüperbuulia) Psühhomotoorne rahutus (psychomotor agitation) - ülemäärane motoorne (ja kognitiivne) aktiivsus, tavaliselt mitte produktiivne ja väljendab tugevat sisemist pinget (ärevust). maniakaalne katatoonne hebefreenne hallutsinatoorne luululine Treemor, atetoos, tahhükineesia
• Salm – ehk stroof. Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. • Kinnisvormid – ballaad, sonett, eleegia, ood, pastoraal, epigramm • Ballaad – algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul • Sonett – puhas kõlav keel, korrapärase ülesehitusega • Itaalia sonett – 4+4+3+3 värssi, nelikute kirjelduse pingeline murdumine kolmikute eneseväljenduseks • Prantsuse sonett – kolmele kaheksarealisele salmile järgneb kõnetus • Inglise sonett – (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Narratiiv. Milles seisneb kultuuri loolisus? Lugu on millegi loomine sõnade ja kujunditega, see käivitab sündmused ja teod ka pärismaailmas, sest tahetakse loetut ka reaalsuses rakendada. Milline toime on lugudel? Maailm ei toimi toetudes mingitele põhimõtetele, kord maailmas ja arusaam sellest luuakse lugude kaudu. Loetu põhjal käitutakse ning saadakse aru tunnetest
käitumishäired. Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal). SPETSIIFILINE ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE. Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil,käitumises ja suhtlemisel. Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Kanneri sündroom early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine rigiidsus, ebaharilik tegevus/liigutused, hea mälu, hea ruumitaju, kõnetus (ebatavaline kõne), pilkkontakt. Aspergeri sündroom sobimatu käitumine, hea sõnavara, monotoonne kõne, piiratud huvid, kehv motoorika, kesine intuitsioon. KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired
transport ajuni, intrakraniaalse rõhu säilitamine ja mõningane antibakteriaalne kaitse. Erinevaid liikvori uuringuid kasutatakse mitmesuguste kesknärvisüsteemi haiguslike protsesside diagnostikas. Ainuke diagnoosimisvõimalus põletike korral. Psüühikahäiretega kulgevad neuroloogilised haigused Elukvaliteet raskete haiguste korral Locked in – “luku taga” Raske peaajutüve kahjustus Vaimne võimekus on normaalne Kõnetus Käsi-jalgi ei liiguta Suudab liigutada silmi Suudab silmi pilgutada Haigus ei süvene o Ei parane Kuidas elab inimene, kes saab liigutada ja pilgutada vaid silmi? Elukvaliteedi uuring Enam kui 12 kuud samas seisundis Küsitleti otse inimesi, mitte lähedaseid Kõik uuritud elasid oma kodus Kokku oli nõus osalema 8 uuritavat Elukvaliteedi küsimustik, SF-36 Uuringud - Tilt-test
paremini omaks võtta kehtiva ebaõiglase korra. 43. Mida nimetab Althusser "kõnetamiseks"? Althusser nõustub Marxiga, et ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase meil asju näha sellisena, nagu nad on. Kuid see ei ole oluline inimese jaoks, kes on selle juba omaks võtnud. Ideoloogia on kujundanud tema subjektiivse maailmavaate selliseks,et ta usub seda, et nii peabki olema. Selline efekt saavutatakse väga huvitava mehhanismiga, mida Althusser nimetab ,,kõnetuseks". Kõnetus on süsteemi poolt välja saadetud tekst, mis on adresseeritud konkreetsele inimesele ning kui kestahes konkreetne inimene kogeb, et JAH, mina olengi see adressaat, siis ta võtab selle ideoloogia omaks. 44. Võrrelge Althusseri "ideoloogia" ja Gramsci "hegemoonia" mõisteid. Althusser: ideoloogia surub alla inimeste tegelikku vabadust. Pole võimalik eksisteerida, ilma valeteadvust eneses kandmata. Inimene võtab ideoloogia omaks, kui leia, et tema on see
Hulgi kaebusi. 6 Liikvori analüüs. Ainuke diagnoosimisvõimalus põletike korral. Selja- ja peaaju vedelike uuring. Loeng 3 Katrin Gross-Paju Psüühikahäiretega kulgevad neuroloogilised haigused Stephen Hawking täpset diagnoosi ei ole. Elukvaliteet raskete haiguste korral Locked in ,,luku taga": raske peaajutüve kahjustus. Vaimne võimekus on normaalne. Kõnetus. Käsi-jalgu ei liiguta. Suudab liigutada silmi. Suudab silmi pilgutada. Haigus ei süvene (ei parane). Autonoomsed häired: vegetatiivne närvisüsteem. Ei saa mõjutada, tahtlikult suunata ei saa. Uuringud Tilt-test: lauda tuleb tõsta 70-90 kraadi, tõstmise kiirus tulemust ei mõjuta. Autonoomsed häired sümpaatilise NS häire (vererõhu ja südame rütmi muutused). Tavalisimad kaebused migreen, fibromüalgia, unehäired, funktsionaalsed seedehäired, väsimus
eraelulised, eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, enamasti traagilise lõpuga. Ballad on lüroeepiline, mõnikord (prantsuse ballaad) ka lüüriline. Sonett - puhas kõlav keel, korrapärase ülesehitusega. Tekkis keskajal, põhizanriks renessanssis. 14 värsirida, riimiskeem abab abab cdc dcd, stroofilised. Itaalia sonett 4+4+3+3 värssi, nelikute kirjelduse pingeline murdumine kolmikute eneseväljenduseks Prantsuse sonett kolmele kaheksarealisele salmile järgneb kõnetus Inglise sonett (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Armastusteema, erootilisus, ihar suunatus objektile, autori lüürilise mina väljendus. Sonett kuulub lüürika valda. Sonett on vormilt ja ka sisult ballaadist erinev. Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Vaatepunkt - paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Aeg
· ideoloogia on valeteadvus. Nõustub väitega, et ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase meil reaalsust tegelikkuses näha. · Kuid mitte isikliku, elatud kogemusena. Kuid see ei ole oluline selle inimeseks jaoks, kes on ideoloogia omaks võtnud. Kes tõesti usub ideoloogiat, ta arvab et tema ettekujutust maailmas on täiesti adekvaatne. See efekt saavutatakse Althusser järgi väga huvitava mehhanismi kaudu, kõnetust: · Kõnetus ja enese kogemine sellena, kellele on suunatud avatud tekst. Suunatud justkui ei kellelegi, kui suunatud kõigile, nt reklaam. Süsteemipoolt välja saadetud tekst, mis on adresseeritud konkreetsele inimesele, ja kui see inimene tunneb, et jah mina olen see adressaat, võtab ta selle ideoloogia omaks. Vene kodusõja plakat punaarmeelane küsib kas sina oled ennast vabatahtlikuna kirja pannud, sama USAst, Onu Säm vajab just sind
ei saa. (inimestel on kõigil oma maitse, mida on raske muuta. "Ma lihtsalt tunnen nii") Ideoloogia püüab end presenteerida kui midagi loomulikku, ometi on ta konstrueeritud ajalooliselt. Pole midagi loomulikumat kui inimese subjektsus: ma olen see, kes ma olen jne. Interpellatsioon - kõnetamine. Leiab aset siis kui kõnnitakse tänaval ja keegi hüüab sind ja sa peatud ja pöörad ümber, juba pea keeramine on reageering ja kõnetus. Nt reklaamid, kus on kasutatud sõna "Sina" või "Teie". Reklaamid on viis, kuidas nad defineerivad inimest kui tarbijat. Althusser on kirjeldanud perfektse süsteemi, millest ei ole võimalik välja pääseda. Probleem ongi selles, et inimesed küsisid, et mis sellega peale hakata, et peaks olema võimalik vastu seista, või mingit muud teed pidi minna, kuid A.-l loogikas ei ole siukest võimalust. Arvati, et selline loogika ei vii kuhugi, sest sellest ei saa midagi jätkata, ta ei
Kerge IQ 50 69 Mõõdukas IQ 35- 49 Sügav IQ 20- 34 Raske alla 20 Diferentseerimata · Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kaasnevad teised häired · Enne 18 eluaastat Pervasiivsed arenguhäired · Esimesed kirjeldused juba XIX saj. algul · 1943 a. Kanneri sündroom (USA) early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine -rigiidsus ebaharilik tegevus/liigutused -mälu, ruumitaju kõnetus (ebatavaline kõne) -pilkkontakt · 1944 a. Asperger (Austria) Aspergeri sündroom sobimatu käitumine -hea sõnavara, monotoonne kõne piiratud huvid -kehv motoorika IQ variatsioonid -kesine intuitsioon · 70ndad emotsioonihäire - lapseea skisofreenia · 1977a kui eraldi haigus (RHK 8) Omane Sotsiaalse retsiprooksuse häire Kommunikatsiooni häire Käitumise ja huvide piiratus
Nagu ütlevad C.Castaneda sõnad: "Arusaamine on kõige alus, ja kui see muutub, muutub ka maailm." 14 Kirjutaja peab alati mõtlema adressaadile, kellele ta kirjutab. Looma suhte, arvestades lugeja eripäraga, mida too võiks oodata. Vaid nii õnnestub kommunikatsioon. Kui kirjutaja arvestab lugejaga ja lugeja püüab mõista kirjutajat, ent pingutama peab enam kirjutaja, siis on suhtlemine kirja teel võimalik. 12 H. Hesse, Raamatute lugemisest. Kirjanduse kõnetus. Töövihik II osa. Tallinn: Avita, 2004, lk 8. 13 K. Poom-Valickis, Märgist mõistmiseni. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 41. 14 K. Tani-Jürisoo, Koolist ja mõttemudelist. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 6. 16 2.1.2. Lugemine ja ülelugemine 15
Negativism (negativism) motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne) Katapleksia (cataplexy) ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (narkolepsiaga) Stereotüüpia (stereotypy) teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises Mälu ja intellektihäired Mälu on aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida. Mäluhäired: Vähenenud võime omandada uut informatsiooni. Häiritud võime säilitada omandatud informatsiooni. Raskused informatsiooni meeldetuletamisel. Amneesia e. mälulünk: osaline; täielik; anterograadne e. edasihaarav mälulünk; retrograadne e. tagasihaarav mälulünk.
minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 KORDAMISKÜSIMUSED Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? Kirjanduskaanoni tundmine Süvateadmised kaanonisse kuuluvate autorite loomingust, biograafilisest ja kultuurilisest taustast erinevatel ajaperioodidel Keelteoskus (võime lugeda kirjandustekste originaalkeeles)
(samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–135 T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 KORDAMISKÜSIMUSED Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? Kirjanduskaanoni tundmine Süvateadmised kaanonisse kuuluvate autorite loomingust, biograafilisest ja kultuurilisest taustast erinevatel ajaperioodidel Keelteoskus (võime lugeda kirjandustekste originaalkeeles)
jälgimine teksti esitades. Kõne eri nüansside (tempo, arusaadavalt edasi hääletugevuse, intonatsiooni) esiletoomine õppeteksti, lugemispala, dramatiseeringus jm esituses. pildiraamatu, filmi ja Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, teatrietenduse sisu; koostab vabandust palumise, tänamise) valik suhtlemisel. kuuldu/loetu põhjal Suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid, skeemi/kaardi; teietamine ja sinatamine. Kõnelemine eri olukordades: jutustab loetust ja vestlus tundmatuga, sh telefonitsi, klassi/kooli läbielatud sündmusest; esindamine, võistkonda kutsumine, koostegevusest jutustab pildiseeria, loobumine jms. tugisõnade, Sõnavara arendamine: sõnatähenduse selgitamine ja märksõnaskeemi ja
Seisund avaldub enne 3 eluaastat. Esineb poistel sagedamini kui tüdrukutel (3-4 korda). ¾ lastest kaasneb intellektipuue. Samas on intellekti mõõta keeruline. Atüüpiline autism - Erineb autismist algusaja poolest: eripärad avalduvad pärast 3a saamist. - Või ei kehti kõik kolm diagnostilist kriteeriumit (puudu või ei saa diagnoosida) - Sagedamini diagnoositakse raske intellektipuudega ja kõnetutel isikutel Diagnoos pannakse sageli siis kui on raske intellektipuue, kõnetus ja avaldub arengus hiljem. Retti sündroom - Varajane areng normilähedane, 7-24 kuu vanuses kustuvad käelised ja kõne oskused, pea kasv pidurdub. - Ilmnevad väänlevad käeliigutused, oskamatus toitu närida, põie- ja pärasoole tegevust kontrollida. - Kontakteerumise raskused, mänguoskuste arenematus. - Motoorse arengu pidurdumine, skolioos, lihaste hüpotoonilisus ja koordinatsiooniraskused. Epilepsia. - Alati tekib raske intellektipuue. - On kirjeldatud üksnes tüdrukutel
; Negativism (negativism) motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne); Katapleksia (cataplexy) - ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (enamasti esineb koos narkolepsiaga); Stereotüüpia (stereotypy) - teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine; Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused; Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus; Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises. Mäluhäired: amneesia e. mälulünk (amnesia) võib esineda nelja eri liiki : 1)osaline (partial), 2)täielik (total), 3)anterograadne e edasihaarav mälulünk (anterograde), 4)retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde); hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia); Paramneesia (paramnesia)
annaabi.ee 
