T. S. Eliot E. M. Rilke P. Valery André Breton V. Mayakovski http://www.manray-photo.com/catalog/images/photos/new_photos/M072903_lg.jpg Eesti kirjanikud A. H. Tammsaare A. Adson A. Gailit K. Ristikivi F. Tuglas H. Runnel B. Alver J. Kaplinski M. Under J. Viiding K. Lepik P.-E. Rummo http://www.vanaraamat.ee/data/16022010790.jpg?raamat=Tode-ja-oigus-1-5 ARHITEKTUUR Struktualism L. H. Sullivan Konstruktivism F. L. Wright Formalism L. Miels van der Rohe Bauhaus C.-É. Jeanneret De stijl H. A. H. Aalto ( Le Brutalism Corbusier) Minimalism Wright, Fallingwater http://www.wright-house.com/frank-lloyd-wright/fallingwater-pictures/fallingwater-1.jpg Aalto, Baker House http://www.bc.edu/bc_org/avp/cas/fnart/fa267/20th/aalto002.jpg
2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus). 3. arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri. · Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust. · Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus. · Struktualism- mitmete esimeste psühholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ümberasunud inglane Edward B. Titchener) Püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. · Funktsionalism- 11.saj lõpu mõjukaim suund Ameerikas (William James, John Dewey). Funktsionalistid esitasid küsimusi sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte
Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides Kluckhohni ja Kroeberit üldistan:
Jätkuval on oluline teha vahet Marxi vaadetel noores ( eriti enne kohtumist Engelsiga) ja vanemas eas, ning Marxi tõlgendustel ( Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin, kes toovad sisse proletaarse evolutsiooni , ideoloogia ja diktatuuri mõisted. )Vägivallakasut riigipöördeks on tavapärane praktika.Toovad kasut riigipöörde võimaluse( Plehhanov ja Lenin) , Lenin sunnib oma järgijaid uskuma, et proletariaat on inimkonna igavesti kestev lõppstaadium . Marksism 20 . saj Euroopas - Struktualism ( Louis Althusser) psühhoanalüüsi tootmine marksismi , mitte ainult maj , vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi 11 - Neomarksism ( Max Weber) toeub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele( Marxi 1844a eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932) - Frankfurdi koolkond- segu oodsast sotsioloogiast ja psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast , kats e paiguatada Marxi õpetusi massiühiskonna
• Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) • Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). TERMINID: Struktualism Baudouin de Courtenay -Poola keeleteadlane. Töötas võrdlev-ajaloolise keeleteaduse alal. Foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure - oli Šveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Jakobson - oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. Strukturalismi eellugu • Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus "Handbook of Phonetics" tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on
(Demokritos- hing on materiaaalne) ja idealistlik (Platon-hing on ideaalne, tunnetus elust ideaalses maailmas). Descartes- interaktiivne dualism- vaimuelu nähtused on sõltumatud ajutegevusest, käivad kooskõlas. John Locke- teadmiste meelelise päritolu idee- vastsündinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F. Engels- dialektilise materialismi õpetus, kus psüühikat käsitleti aju ja selle erilise omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Struktualism (Wundt, Titchener). Psüühikalementide loendi, struktuuri ja elementidevaheliste seoste (aasotsiatsioonide) ning hierarhiate uurimine. Funktsionalism (James, Dewey). Psüühika funktsioonide uurimine protsesside kaudu, selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumisess ja praktiliste ül täitmises. Ameerika põhiliselt. Psühhoanalüüs (Freud, Jung, Adler) raamat?! Inimese käitumise, iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusse peidetud instinktide ja mälestuste toime kaudu.
· Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt-umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx on kõik ühes koos ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Ja Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides lihtsustavalt Klucholni ja Kroeberit üldistan:
annaabi.ee 
