Kuuekümnendate vaim Aastatel 1956- 1965 toimus ühiskonnas järkjärguline vabanemine, mida tähistatakse sõnaga sulaaeg. See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sul...
küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esimese isiku probleem, meelte ja mõistuse vahekord laiemalt jne. Moodsale vaimufilosoofiale on iseloomulik, et neid küsimusi üritatakse lahendada käsikäes teadusega: neurofüsioloogia, psühholoogia, tehisintellekti uurimine jne. Seega meie uurimisvaldkond siin: Vaimufilosoofia uurimisvaldkond: • Kas on olemas VAIM (ingl. Mind, lad. mens — siit sõna mentaalne) vrdl. soul, spirit, ghost: nendega moodne vaimufilosoofia ei tegele, kuid ajalooliselt on ka need mõisted keha-vaimu probleemiga seotud. • Moodsa vaimufilosoofia probleemid: TEADVUS, SUBJEKTIIVSUS (minasus), INTENTSIONAALSUS, (on teadvuse või psüühika või vaimu või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia). VAIM—AJU seos või VAIM=AJU
MANIFEST Teiste inimeste vaim Svenand496 ,,Keha ja vaim, nagu mees ja naine, ei ole alati nõus surema koos." 1 Charles Caleb Colton 20. sajandi keskel tõuseb fööniksina eraldiseisva distsipliinina tuhast tuhandete aastate vaimufilosoofia. 2 Elavaim küsimus tänapäeva maailma eksmerimentaal filosoofia suunal 3 on, hoolimata eriteaduste nagu bioloogia neuroloogia ja teadvuseteaduse saavutustest, kas teistel
HEALTHY MIND IN A HEALTHY BODY Taking care of your body is becoming more popular nowadays. Many companies are starting to make healthy and organic food products and you can even hire a personal trainer to get in shape. It’s very important that people move their bodies because human body is structured for moving. Before the cars and public transport people had to walk everywhere. That’s why overweight wasn’t a problem back then. Their foodtable was more various because they ate everything what was edible and available in nature. Nowadays it’s very popular that people eat junkfood and different products that are full of chemicals, sugars and fat. And if they don’t move it’s easy to get overweighted. One of the main problems why humans are unhealthy is not drinking enough water. You can buy many different flavoured drinks nowadays that ...
Keha ja vaim? Kõigil inimestel on arvatavasti keha ja vaim(hing),kuid loomad puhul on see siiski veel vaieldav. Veel eristatakse kehalisi ning hingelisi rõõme ja kannatusi.Lisaks saab keha ja vaimu teooriad jagada kahte gruppi:dualistlikeks (ld duo 'kaks') ning monistlikeks (kr monos'ainus').See arutlus käsitlebki nende kahe teooria erinevusi ja sarnasusi.Dualistlikku teooriat esindas René Descartes ning monistlikku Gottfried Wilhelm Leibniz. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest,millel on atribuudid ja moodused. Materiaalsel substantsil (res extensa) on ainult üks atribuut - ruumilisus ehk ulatuvus.Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad. Nad on otsekui ...
Berkeley nimelt "Mõtlen, järelikult olen (olemas)", eitas mateeria (materiaalse maailma Kes on? sellega püüdis Descartes väita, et olemasolu). Ta lähtus seejuures kui inimene mõtleb, kas ta olemas Locke'i arusaamast, et vahetult on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab saame tajuda vaid ideesid seda Öelnud keha ja vaim Descartes ei eita materiaalsuse Berkeley arvab, et olemas on vaid teemal olemasolu, ta usub, et olemas on nii ideed ja vaim ning sellist asja keha, kui ka vaim, mis on omavahel nagu mateeria üldse ei tihedalt seotud. Descartes leiab, et eksisteerigi. hingel pole loomupäraselt mingit Berkeley väidab, et mateeria on
Terves kehas, terve vaim Lugupeetud kuulajad, olen Sandra ning räägin teile teemast '' Terves kehas, terve vaim.'' Kui me oleme terved, on meie vaim terve- see on loogiline. Õppimine on vaimne töö. Sellega sa treenid oma aju. Iga õppeaasta jooksul areneb su mälu, suurenevad vaimsed võimed ja süvenevad teadmised. Kiire vaimse arengu kõrval kipub kehaline areng enamasti aeglustuma, sest suure osa päevast istud sa raamatu taga. Koos kehalise arengu aeglustumisega muutub vere koostis, langeb südame töövõime, nõrgeneb nägemine jne. Kooliaasta lõpuks nii vaimne kui ka kehaline töövõime väheneb ja organism nõrgeneb
Aja vaim ja kasvatus Igal ajastul on oma nägu, mis toob enesega paratamatult kaasa ka printsiipide erinevuse lapse kasvatuses. Sellel, missuguseks kujuneb ajastu vaim, on mitmeid erinevaid faktoreid. Julgen arvata on üheks lahutamatuks ja ka kõige mõjukamaks komponendiks võim, millest oleneb ka kogu ühiskonna ning ajastu mõtte-, sõna-, usu- ja tsensuurivabadus. Minevikust leiab palju selgeid juba läbianalüüsitud näited, ehk üheks eredaimaks Natsionalistliku Saksamaa „Deutsches Jungvolk“ ja „Hitlerjugend”. Need modernismiajastu progressimeelsed ning väga kindla
Hing peitub inimese sisemuses ning ta näitab, et oleme elus. Arvan, et hingejõudu saab mõjutada kas positiivses või negatiivses suunas. Kindlasti toimub selline muutus elukogemuste omandamisel. Inimese hing juhib meie elukäiku sünnist surmani. Nimelt inimese sündides on hing juba kehas, püsib meis kogu elu aga kui hing on väsinud, siis lahkub see meie kehast. Minu meelest ongi hing see, mis meid elus hoiab, sest kui hing on väsinud ja tahab lahkuda, siis surevad ka keha ning vaim. Ma arvan, et kehas on meil vaim, mis kontrollib meie mõtlemist, taju ning tahet midagi teha. Näiteks õppimistahe või tahe käia trennis. Olen kuulnud ja usun, et vaim on puhas, igavene ja äraostmatu, kuid hing või olla mõnel inimesel väga must. Arvan ka, et uutesse olukordadesse ning üldse eluseiklustesse sattumise eest hoolitsebki meie kehas olev vaim. Nendel kolmel on meie elus tähtis roll. Keha, vaim ja hing on nagu üksteisest sõltuv kooslus,
Aja vaim ja kasvatus Lapsi on erinevatel ajajärkudel kasvatatud peamiselt just selle järgi, mis väärtused ning elustiil on olnud tol ajal ühiskonnas domineerivaks. Ühest küljest on see olnud õige, sest lastele on õpetatud ajastuomaseid väärtusi ning vajalikke teadmisi ja oskusi elus hakkama saamiseks; teisest küljest aga tuleks silmas pidada, et maailm on pidevas muutumises ning kui kasvatada laps selles maailmas hakkama saama nagu see hetkel on, siis selleks ajaks, kui laps suureks saab, võib olla ühiskond juba märkimisväärselt muutunud. Selleks, et jõuda kõige parema lahenduseni, tuleks vaadata natukene ajas tagasi ning analüüsida, kuidas on lapsi kasvatatud erinevatel ajajärkudel. Laias laastus võiks välja tuua kolm erinevat ajajärkku. Eelmodernismi ajal ei kasutatud tänapäevaseid moodsaid tehnoloogiaid. Kõik tööd ja asjad tehti käsitsi. Linnadesse tekkisid käsitööliste tsunftid, mis ühendasid omaala meistreid....
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea
TERVES KEHAS TERVE VAIM LIIS LIIVAMÄGI TOITU- MINE TÖÖ JA PUHKUSE VAHELDUMINE HÜGEE TERVISLI N K ELUVIIS HOIDUMINE KAHJULIKES T LIIKUMIN TEGEVUSTE E ST NÄO, HAMMAST NAHA, RIIETE, E KÄTE JA JALATSIT JUUSTE TERVISHOI JALGADE E PUHTUS D PUHTUS PUHTUS TOITUMINE NAUDI TOITU, MIDA SA SÖÖD TOITU MITMEKÜLGSELT ÄRA MAIUSTA LIIGA TIHTI ÄRA SÖÖ LIIGA PALJU RASVAST TOITU UNI MAX. 14 12 10 8 6 4 2 0 KOOLIEELIKUD KOOLIEALISED TEISMELISED NOORED TÄISK. MAX. LIIKUMINE NAUDI LIIKUMIST LIIGU PIDEVALT LEIA KAASLANE LIIKUMISE HARRASTAMISEKS KUIDAS SUURENDADA LIIKUMIST? KÕIK SAAB ALGUSE SINUST ...
Loominguline töö tragöödia Hamlet põhjal · Teose alguses on Hamlet depressiivne ning leinas. Ta on murtud, sest keegi peale tema ei leina enam ta isa. Samuti on ta pettunud oma ema käitumises; ema abiellus uuesti vana kuninga venna Claudiusega, kuigi kuninga surmast on möödas alles 2 kuud. Hamlet peab oma ema tegu verepilastuseks. · Peale seda, kui vaim ennast Hamletile ilmutab ning mõrva eest kättemaksu nõuab, võiks Hamlet seda ju kohe teha, aga ta otsustab siiski tõendeid koguda, et vaimu jutu õigsuses kindel olla. Seda enam, et teadupärast olid mõned vaimud pahatahtlikud ning võisid inimesi valedega segadusse ajada. · Hamleti haridus. Hamlet tahtis minna Wittenbergi ülikooli õppima, kuid Claudius ja ta ema ei andnud talle selleks luba. Teoses mainitakse, et see seostus arvatavasti sellega,
nii palju pättust teinud, on ka ingel. Ei suuda uskuda! Pika peale mõeldes hakkas mõtlema, et kui ta on ka ingel, siis ei ole mõtet mehe peale inimlikul moel tige olla. Ta lahendas paljusid probleeme enda jaoks ära. Teie ju teate, et te olete inglid ja tulete siia füüsilisse kehasse tundeid kogema aga tunded me mõtleme ise välja loome ise! Kuidas käib tunnete loomine? Kõigepealt on teis olemas kolmsus: hing, vaim ja keha. Hing mõtleb välja, vaim annab selle tunde ja keha kogeb ja karjub siis selle tunde käes. Siis tekib tagasiside ja mõte: miks mu elu on nii õnnetu! Siis läheme tagasi selle negatiivse mõtte juurde, millega me selle negatiivse tunde lõime, mida me siis süüdistame iseennast! Miks mu elus on igasugust jama, miks mu elu on nii halb, miks mu elus ei ole edukust, jne. Hing on see, kes tahab saada kogemusi ja ta ei tee vahet, kas see on positiivne või negatiivne. Ta tahab kogeda tundeid
Vaim ja mateeria Isik Rene Descartes George Berkeley Descartes ei eita materiaalsuse Berkeley arvab, et on olemas vaid olemasolu, ta usub, et olemas on vaim ning sellist asja nagu mateeria nii keha kui vaim, mis on üldse ei eksisteeri. omavahel tihedalt seotud. Ta väidab, et kõik olemasolev on Ta leiab, et hingel pole vaimne. loomupäraselt mingit seost Niinimetatud materiaalsed asjad on ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega hinge poolt tajutavad ideede muude mateeria omadustega, mis kogumid. ERINEVUSED iseloomustavad keha
1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks? Mina leian, et kõige õigem teooria on dualistlik teooria. Olen ise arvamasule, et inimesel on keha, mis on materiaalne ja vaim/hing, mis on mittemateriaalne. Sellisel arvamusel ollas, leina, et suudan andma parimat abi inimestele ja olla humaane. Kui teha näiteks süsti, materiaalsele kehale, pole see midagi aga mittemateriaalne vaim võib tunda valu. Selle käigus ka tuleb hnnata kui suurt valu võib inimene tunda ja kuidas ma saan seda kõike paremaks teha. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Minu arvamus sel teemal on see, et olla humaane peame ikkagi käituma dualistliku teooriast lähtuvalt (materiaalne keha ja mittemateriaalne vaim) ja seda olenemata meie endi arvamusest. Me peame ikka ravima ja meditsiinis arveatama kahe olekuga, nii vaimse kui ka materiaalsega
IHU JA VAIMU PROBLEMAATIKA Palun vastake järgmistele küsimustele ja postitage vastused siia: 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Kõige õigem ja loogilisem tundub olevat "Dualistlik interaktsionism". Paljude inimeste jaoks loogiline, et keha sõltub vaimust ja vaim kehast. Keha ja vaim on nagu üks tervik. Kui vaim lõpetab töötamise, lõpetab ka keha töötamise. Näiteks inimesel hakkab kõht korisema, kui tal on kõht tühi, seetõttu, et inimene ei ole söönud. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Mina arvan ka et inimese vaim ja keha on kui üks tervik. Seda ei saa võtta nii, et on olemas ainult eraldi vaim ja ainult eraldi keha. Need kaks on koos ja töötavad koos. Nagu eelpool juba mainitud, siis kui üks lõpetab töötamise siis lõpetab ka teine.
Hamleti lühikokkuvõte Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud tagasi surnud. Kuninga surma järel on tema järel troonil Hamleti onu Claudius, keda Hamlet kahtlustab oma isa mõrvas. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, pettunud ja vihane prints näeb oma isa vaimu, kes ütleb talle, et Claudius on ta mürgitanud, nõudes, et poeg Claudiusele kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti käitumise põhjuseks armastust tema tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, taaslavastades oma isa mõrvastseen ning jälgida Claudiuse käitumist, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab. Hamlet hülgab ta. Claudius kavatse...
J.Locke - empirismi põhjendus 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed (sellel on kaks aspekti)? Millega ja kuidas põhjendada, et ideed ja märgid ei ole kaasasündinud? Väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed, seavad järgmised aspektid: 1. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb (keegi ei saa olla ilma mõtlemata); 2. Inimesed teavad millega nende vaim tegeleb mõtlemise ajal (vaimus olevad ideed). Ideed ja märgid ei ole kaasasündinud, sest need ideed ja märgid mis tekivad meie vaimus, ei saa enne tekkida, kui meil pole kogemusi, millele meie ideed saaksid toetuda. SISU: Inimesed on teadlikud, et nad mõtlevad. Sellest, millest inimene mõtleb tekivad kogemuste põhjal. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Millistest allikatest tuleb meie arutluse ja teadmise materjal
Vaimu ja võimu võitlus Kumb jääb peale, kas vaim või võim? On olemas mitmeid situatsioone, kus esineb vaimu ja võimu võitlus. Enamasti näeme seda riigis. Oma vaimu ja võimu peab õigesti kasutama, et mitte tunduda ülbe, halb või isegi agressiivne. Võim on alati pealtnäha vaimust üle. Võim on juhtiv ja ütleb oma arvamuse alati välja ning proovib seda maksma panna näiteks lubaduste teel, sest tema on juht. Vaim ehk tavakodanikud proovivad seda suhtumist aga muuta, et see oleks neile endile, inimestele, kasulik ja rohkem meeltmööda. Sellist olukorda me näeme kasvõi meie endi Eesti Vabariigis. Valitsus on küll juhtiv, aga inimesed saavad võimu otsuseid siiski korrigeerida ja muuta. Seda kõike valimiste teel. Kodanikud ei saa küll otseselt valitsust tegutsema panna nii, kuidas nad seda kohe tahaksid, aga nad saavad sinna lõppkokkuvõttes valida inimesed, kes mõtlevad nende endiga ühtmoodi. Ka
Tallinna Majanduskool Ametnikutöö osakond Mailis Mustikas USALDUS TÖÖPOSTIL Referaat Juhendaja: Siiri Tangens Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kellegi innustamiseks peab olema ise siiralt motiveeritud. Inimesed tajuvad võltsi innustust ning näevad selle läbi. Selleks et liikuda, muutuda ja areneda, peame teadma oma väärtusi. Isiklike motivaatorite leidmiseks on vaja sõnastada oma väärtused ning teiste motiveerimiseks tuleks selgeks saada kõigi meeskonnaliikmete põhiväärtused ja uskumused. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige...
Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud.
Montesquieu - Prantslasest mõtleja Charles Montesquieu sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi (kohtuasutuse) presidendiks. Olles töötanud sellel auväärsel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Charles Montsquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli 1721. aastal ilmunud Pärsia kirjad. Raamat räägib kahest mehest, kes tulevad kaugelt idast Euroopasse, kes näevad kohalikku eluolu oma vaatenurgast. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. Mo...
Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel Aastatel 1700-1721 toimunud Põhjasõja tõttu katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestis kõrgharidust, kuid õnneks avati 1802. a Tartus taas ülikool, ent seda hoopis pärast mõtteid rajada uusi ülikoole Venemaal. Õppetöö toimus Tartu ülikoolis (Universitas Dorpatensis) saksa ja ladina keeles ning valida võis kas usu-, arsti-, õiguse- või filosoofiateaduskonna vahel; neist viimane jagati 1850. a veel kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Kui rajati ülikoolile pea-hoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik ning korrastati tollaseni kasu-tuna seisnud Toomemägi kujunes Tartust kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustatud astro-noom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 19. sajand...
kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni Boccacio "Dekameron" (100 lugu katku eest pagenutelt) W.Shakespeare "Hamlet", "Othello", "Macbeth" Miguelde Cervantes Saavedra "Don Quijote" Klassitsism: 17.saj - toetub antiigile, aga renessansist erinev - mõistusepärane, reeglitele alluv - Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED:
u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades
Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prantsuse filosoofi teadvust, käitumist,
Kokkuvõte "Descartes'i Müüt" põhjal Artikli Gilbert Ryle põhiväide on, et Descartes'i müüti kehast ja vaimust on võimalik purustada. Ehk siis, et antud juhul Ryle üritab ümber lükata väidet, et keha ja vaim on kaks erinevat paralleelselt eksisteerivat üksust. Teeb ta seda selgitamise ja näidete abil. Ryle tugineb sellele, et keha ja vaim koos eksisteerides on ühise üksuse ,,Inimese" allüksused. Ta toob selle kohta palju näiteid kus on inimesed segi ajanud üksuse kui terviku ja selle allüksuste jaotust. Ehk siis on segi aetud üksus kui tervik ja paralleelüksused, Ryle näidetena minu lemmik oli see, et kui lähtuda Descartese seletusest siis peaks olema võimalik osta meil parema ja vasaku käe kinnas või paar kindaid aga mitte mõlemaid. Seega ei ole parema ja
Sisse astunud ja kõik toad üle vaadanud, istus Scrooge kamina ette, kuid jäsku hakasid kõik kellukesed, mida keegi ei kasutanud helisema, kuid see lõppes paari minuti pärast. Siis aga kuulis Scrooge kolinat, nagu keegi oleks veinikaupmehe keldris rasket ahelat üle vaatide tirinud. Kolin lähenes Scrooge korterile. See oli Marley kummitus, ning tema rinda ja võõkohta pitsitas ahel, see oli pikk ja oli koormatud võtmete, tabalukkude, arveraamatute, rahalaegaste ning kukrutega. Vaim rääkis Scrooge'le, et ta tulnud sinna selleks, et hoiatada teda,öelda talle, et tal on veel võimalus Marley saatust vältida, ja et teda külastavad veel kolm vaimu. Samal ööl kell üks tuli tema juurde esimene kolmest vaimust. See oli kummaline olevus, kes sarnanes lapsega, ent polnud ometi laps, vaid pigem nagu vana mees, tal olid pikad valged juuksed, tema näos polnud ühtegi kortsu, tema põsed punetasid ning ta käed ja jalad olid paljad. See oli Möödaläinud Jõulude Vaim
Locke: ,,Essee inimarust" 1) Inimese vaimus on kahte eri liiki ideid. Esimesi neist saab väljendada sõnadega, need ideed saadakse meelte teel ja sinna kuulub näiteks erinevate objektide ja nende omaduste tajumine ja mõistmine. Selliste ideede hulka kuulub näiteks visuaalselt omandatav inimese purjus-olek või teiste meeltega tajutavad ideed näiteks magusus. Teist liiki ideed on meie enda poolt loodud. See juhtub siis, kui vaim hakkab välistest objektidest saadud ideede vahel seoseid looma ja nendega tegelema. Nende ideede hulka kuuluvad näiteks tajumine, mõtlemine, kahtlemine ja kõik teised vaimu erinevad toimingud. Järelikult on inimeste vaimus erinevad ideed, ühed keha poolt talletatud, teised vaimu enda poolt. 2) Inimese vaim on valge paber kui tal puuduvad ideed. See saab juhtuda vaid siis, kui vaim pole ühegi ideega veel kokku puutunud. Esimesed ideed, mis vaim omandab on
1980 5.) Identsusteooria Seisukoht: on mentaalsed protsessid identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Seisukohalt ei ole olemas midagi mittemateriaalset: on vaid mateeria ja tema omadused. Keha on olemas, vaimu pole. On mõistus ja materiaalsed asjad. Pooldajad: H.Heigl, D.Armstrog. 6.) Monism- eksisteerib üks alge. Tunnistab kas ainult keha või ainult vaimu. 7.) Ettemääratud harmoonia teooria- teooria, mida pooldas G.W.Leibniz, kes väitis, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on Jumala poolt ette määratud ning kooslõlastatud. 8.) Materialism- J.J.C. Smart'i seisukohalt on materialism teooria, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid olemusi kui need, mida postuleerib füüsika. [filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks] 9
,,kingivad" oma hingedele, kellelt nad soovivad abi saada. Inimene ja Loa sõltuvad üksteisest inimene varustad Loa'd toidu ja muude vajaminevate materjalidega, Loa pakib neile tervist, õnne ja kaitset kurjade hingede eest vastutasuks. Rituaale korraldatakse ka tähistamaks õnnelikke sündmusi, sünde, et põgeneda halva õnne eest või siis abielu ja surma puhul. Tihti ka tervise eesmärgil. Voodoo uskumusi : Agwe: spirit of the sea / merevaim Aida Wedo: rainbow spirit / vikerkaare vaim Ayza: protector / kaitsja Baka: an evil spirit who takes the form of an animal / kuri vaim, kes võtab looma kuju Baron Samedi: guardian of the grave / haua kaitsja Dambala (or Damballah-wedo): serpent spirit / maovaim Erinle: spirit of the forests /metsavaim Ezili (or Erzulie): female spirit of love / naise armastuse vaim Mawu Lisa: spirit of creation / looja vaim Ogou Balanjo: spirit of healing /tervendav vaim Ogun (or Ogu Bodagris): spirit of war / sõjavaim
Rene Descartes ja Gottfried Wilhelm Leibniz Rene Descartes Gottfried Wilhelm Leibniz Teooria Dualistlik interaktsionism Ettemääratud harmoonia teooria Kas keha ja Keha ja vaim mõjutavad teineteist Keha ja vaim ei mõjuta teineteist. Nii vaim on vastastikku. Vastavalt meie kehalised kui ka mentaalsed omavahel organismis oleva väikese näärme protsessid on Jumala poolt seotud? erinevatele liikumistele, mis on esile kooskõlastatud. Ta võrdles neid kutsutud hinge poole või mõnel muul sündmuste ahelaid kahe kellaga, mis põhjusel, mõjutavad näärme hingusi, pole omavahel kuidagi seotud, kuid
John Locke Essee inimarust Kokkuvõte Oma essee esimeses osas käsitleb John Locke küsimust, kuidas jõuab inimene oma vaimus erinevate ideedeni. Oletades, et inimese vaim on puhas valge paber, siis kogu oma ideede varamu,arutluse ja teadmise materjali saab ta läbi kogemuste, sest sellest tulenebki kogu teadmine. Tema sõnul võib jaotada ideede lähteallikad kaheks : oma ettekujutluse asjade omadustest (värv,materjal jm) saame läbi meelte tajumuste ning neid materiaalseid asju nimetab autor aistimiseks. Kui meie vaim tegeleb ideedega ja hing nende üle ,,arutlema"
osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas vaimufilosoofia – „idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse“. Viimase sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid Vaimufilosoofia jag. omakorda: subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu absoluutne vaim - ühiskondliku teadvuse analüüs Absoluutne vaim on Hegeli filosoofiasüsteemi lõppaste, mis omakorda jaguneb: kunstiks (vaimu endakaemus) religiooniks (vaimu kujutlus endast) filosoofiaks (vaimu iseendamõistmine)
Hamlet Hamleti isa on surnud (räägiti, et teda salvas uss, kui ta aias magas), ema on abielus isa vennaga. Pulmad toimusid ebasündsalt ruttu, 1 kuu pärast matuseid. Ühel ööl kohtasid vahisõdurid Marcellus ja Bernando surnud kuninga vaimu, kes ilmus juba kolmat korda, seljas soomusrüü ja käes marssalikepp. Horatio püüdis temaga kontakti saada, kuid vaim ei rääkinud temaga. Nad otsustasid rääkida sellest kuningapojale Hamletile. Hamlet leinab väga oma isa. Ta tahab minna uuesti Wittenbergi õppima, kuid kuninganna ja kuningas veenavad teda koju jääma. Hamlet on nördinud, et tema ema juba 1 kuu pärast isa surma uuesti abiellus. Horatio räägib Hamletile, et nägi öösel tema isa vaimu. Hamlet lubas talle, et tuleb öösel terrassile seda ise vaatama. Laertes on Poloniuse poeg ja Ophelia vend
tema isa. Reetlik mees oli asunud nüüd Taanimaad valitsema ning saanud kõik vennale (Hamleti isale) kuulunud maad endale. Hamlet ei tundnud end enam vabana, tema silmis oli sellise uue kuninga võimsuse all olev Taani võrreldav vanglaga. 2. Milles seisneb katastroofini viiv traagiline olukord? Kogu tegevuse viib katastroofini asjaolu, et Claudius on tapnud oma venna. Isa surm oli Hamletile väga raskeks hoobiks ning ilmtingimata soovis ta leida isa mõrvarit. Hamletit valgustas isa vaim, keda Marcellus ja Bernardo olid vahil näinud. Vaim ütles konkreetselt enda tapja ja see viis Hamleti kättemaksu plaanideni. 3. Milliseid sümpaatseid jooni märkad Hamleti juures? Hamletit oli aus, väärikas ja sõnapidaja. (Vaim palus tal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda.) Hamletit võiks pidada umbusklikuks. (Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest.)
KÜSIMUSED LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Kuna vaim tgegeleb ideedega mõtlemise ajal, siis see seabki väljaspoole kahtlust et inimese vaimus on erinevad ideed, sest iga inimene on teadlik oma mõtlemisest. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal?Inimese vaim on tühi, kui tal puuduvad ideed.Ettekujutusjõul on ideede tekkimisel suur roll, sest täidab vaimu mitmekesiste ideedega.Meie teadmiste materjal tuleb kogemustest, millel põhineb kogu meie teadmine. 3) Kuidas tekivad vaimu väiste asjade ideed (aistimine)?Vaimu tekivad väliste asjade ideed meie meelte kaudu, puutudes kokku üksikute meeleliste objektidega, toimetavad vaimu mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade
Francisco peab lossi terassil valvet. Õhtu on tähevalge ja väga külm. Kell 12 ilmub lossist Bernardo vahetamaks Francisco välja.Bernardoga tulevad ka vahti pidama Marcellus ja Horatio.Ühte valvesse kutsuti Horatio sellepärast , et too ei uskunud teiste juttu,et nad on näinud kahel ööl vaimu.Lõpuks ilmutaski ennast vaim.Horatio oli suurest ehmatusest valge näost, kuid püüdis vaimuga rääkida , kuid tulutult , vaim kadus.Vaimuks peeti Taani endist kuningat. Hiljem ilmutas vaim end uuesti ning Horati püüab vaimuga uuesti kontakti saada.Kukk kires ja vaim kadus.Horatio ei saanud sellel ööl ka teisel korral vaimuga jutule.Saabus hommik ning Horatio ja Marcellus otsustasid vaimust rääkida Hamletile. Hommikul toimus kuningas Claudiuse( endise kuninga vend) kroonimine riiginõukogu saalis.Kuningas andis Poloniuse pojale Laertesele loa tagasi minna Prantsusmaale.Kuningas pidas neid tähtsamaks ja kõnetas neid enne Hamletit. Hamletiga rääkima hakates nimetas ta
peale surma tagasi naaseb ning varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult võib tajuda täiuslikku ringi. tajuda.(See ei pruugi tähendada seotud füüsilise kehaga võrdselt) vähemalt seni, kuni see elus on. Täpne argumenteerimine Nad mõlemad omistasid Täpne argumenteerimine
Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale
Saamislugu: Samal aastal, kui Shakespeare kirjutas Hamleti, suri ka ta enda isa, mis võis inspireerida teda kirjutama lugu leinavast pojast. 13ndal sajandil oli näidend nimega "Amleth", on arvatud, et Shakespeare kirjutas selle põhjal "Hamleti". Algallikaks oli keskaegse ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne "Taani kroonika". Tragöödia kompositsioon: Hamlet on ainuke Shakesprearei tragöödia, mis algusest peale toob sisse surma teema. Juba I vaatuses ilmub Hamleti isa vaim, mis kinnitab, et mõrvar oli Hamleti onu Claudius. Hamlet lubab kätte maksta. I vaatus: Hamlet saab teada, et ta isa vaim on lossi kummitamas. Vaim annab Hamletile teada, et ta mõrvariks oli Claudius, Hamleti onu. Hamlet nõustub kättemaksu saama ning teeskleb, et ta on hulluks läinud, et paistaks vähem kahtlane. II vaatus: Claudius arvab, et Hamlet käitub kahtlaselt, saadab Rosencratzi ja Guildernsterni teda luurama.
paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad
Tähendab, me saame reaalselt ette kujutada tajutavaid objekte, mida me nimetame mõistmiseks, kujutlusvõimeks vajame suuremaid vaimupingutusi . Descartes väidab aga, et me ei sõltu kujutlus ja aistmisvõimest , see tähendab et me toimiks väga edukalti ka selle puudumisel, aga vastupidises vahekorras mitte. Samamoodi võib vaadelda ka keha ja vaimu omavahelisi seost, kas keha sõltub vaimust või vastupidi. Descartesi sõnade järgi on Jumal loonud meid kehast ja vaimust koosnevaks ning vaim on midagi, mis suudab eksisteerida ka ilma kehata. Näiteks, kui on halvatu kaotanud oma jäseme, võib ta endiselt tunda selsamal kaotatud jäsemel tunda valu, sügelust jms füüsilisi aistinguid. Inimene on eelkõige mõtlev olend. Nii nagu ütleb Descartes oma kuulsama lause ,,Cogito ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas). Sellest võib järeldada et meie keha ei toimiks ilma vaimuta. Keha all pean silmas oma jäsemeid ja pead ja
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad asutused koosnevad erinevatest allüksustest, mida nimetatakse sellest asutusest erinevate nimetustega, aga nad tervikuna tähendavad sedasama asutust
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad asutused koosnevad erinevatest allüksustest, mida nimetatakse sellest asutusest erinevate nimetustega, aga nad tervikuna tähendavad sedasama asutust
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb. Meie ettekujutus (see mille üle mõtiskleme) varustabki meid ja meie aru mõtlemise kogu materjaliga. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Need kaks
teie haigus kaob. Teie keha ei vaja süüdlaste otsimist ja sellega olukorra põhjendamist see on enda petmine. Haiguste kaudu põhjuste tundmaõppimine on siiski tagajärje likvideerimine. Õigem oleks halba ennetada. Selleks on meil oma mõtete näol suurepärased võimalused: inimene hingab keskmiselt 15 korda minutis. Iga hingetõmbega siseneb meie teadvusesse üks mõte. Pooled mõtetest on negatiivsed. Mida see tähendab? See tähendab järgmist: Iga hingetõmbega saadab meie oma vaim meile teadvustamiseks ühe mõtte. Minu vaim annab mulle teada, mis on tulemas. Kui ma kuulan oma vaimu ja tean, et hea on teadmiseks ning halb on vabastamiseks, siis ma annan kohe andeks halvale mõttele, mis halba sündmust minusse tõmbab. Palun andeks oma halvalt mõttelt, et ma ta nii suureks olen kasvatanud, sest ei ole mõistnud, et ta tuli mind õpetama ja et ta juba seepärast haiget peab tegema. Palun andeks oma
Rituaalid ja traditsioonid Usu kummardajad kasutavad nukke meediumitena, et kontakteeruda loadega või üldiselt maailmas olevate hingedega, mitte tekitamaks valu või kannatusi. Selleks, et hingi enda juurde kutsuda ehk ülesse äratada load, kasutavad inimesed erinevaid trumme, kellasid ja kõristeid ning altaritele tuuakse mitmeid riitusele omaseid objekte: dekoreeritud pudeleid, nukke ja pudelkõrvitsaid, mis on täis toite. Tseremoonia. Inimene, kelle sisse on läinud vaim, kutsutakse hobuseks, millega sõidab loa. See vaimust omatud inimene võib liikuda ebaloomulikult, rääkida teadmatut keelt või öelda mingeid kindlaid seisukohti teistele järgijatele. Ohverdus on sammuti tähtis. Mitmetel tseremooniatel ohverdatakse kitsi, kanu või teisi loomi. Mitmetel juhtudel kombinatsioonon loomade ohverdamisest ning rituaalsetest tantsudest ja muusika võib tunduda dramaatilise või isegi hirmutav võõrastele vaatamiseks. Kaksikud voodoos
Rituaalid ja traditsioonid Usu kummardajad kasutavad nukke meediumitena, et kontakteeruda loadega või üldiselt maailmas olevate hingedega, mitte tekitamaks valu või kannatusi. Selleks, et hingi enda juurde kutsuda ehk ülesse äratada load, kasutavad inimesed erinevaid trumme, kellasid ja kõristeid ning altaritele tuuakse mitmeid riitusele omaseid objekte: dekoreeritud pudeleid, nukke ja pudelkõrvitsaid, mis on täis toite. Tseremoonia. Inimene, kelle sisse on läinud vaim, kutsutakse hobuseks, millega sõidab loa. See vaimust omatud inimene võib liikuda ebaloomulikult, rääkida teadmatut keelt või öelda mingeid kindlaid seisukohti teistele järgijatele. Ohverdus on sammuti tähtis. Mitmetel tseremooniatel ohverdatakse kitsi, kanu või teisi loomi. Mitmetel juhtudel kombinatsioonon loomade ohverdamisest ning rituaalsetest tantsudest ja muusika võib tunduda dramaatilise või isegi hirmutav võõrastele vaatamiseks. Kaksikud voodoos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
