aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Kõrbete tekepõhjused Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. Osa kõrbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajärjel. Kui kuum ja niiske õhk liigub
abil. ##VAATLEME OSALISE PLEMISHU EELSEGUNEMISEGA INJEKTSIOONPLETIT## Sellistes pletites segatakse gaasktusega pletisees 40-70% teoreetilisest vajalikust hukogusest. Selliste pletite puhul piisab hu injekteerimiseks madalrhugaasi rhuenergiast. Magalrhu injektsitoon pletid. -Pleti suudme ehituse poolest jagunevad nad kahte rhma: 1.Kollektorita pletid 2.Kollektoriga pletid Kollektoril vib olla erinev kuju aga peamiselt kasutatakse torukujulisi kollektoreid. (joonis 16 lk3) IgA AVA kohale ilmub vike leegike- nende pletite kasutamisel on tegemist lhikeste leegiliste pleti. ieti projekteeritud ja reguleeritud pletid tagavad gaasktuse tieliku plemise, primaarhu kogus kigub piirides 40.70%. Tsis kiirus suurenes rhk vhenes. Difuusoris kiirus vhenes rhk suureneb. Lihtne konstruksioon, pletid ttavad stabiilselts ja seejuures neid vib kasutada kllalt suurter soojuskoormuste vahemikes. Kasutatakse keskmise ja vikese koormusega kolletes. Suurtel gaasikateldel kasutatakse tieliku eelsoendusega pleteid
Liigid Kohalikku ehk humassisisest ikest phjustavad tusvad huvoolud, mis tekivad maapinna ebahtlase soojenemise tagajrjel harilikult prast keskpeva, mere kohal ka sel ja hommikul. Frondiike puhkeb enamasti klmafrondil (atmosfrifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm prast ikest jahedamaks. Frondiike hlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik ike. Levik Maakeral on ikest htaegu umbes 1800 kohas. ikese sagedus kahaneb ldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, niteks Jaava saarel on aastas le 300 ikesepeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle phjuseks on pooluselhedasemate alade madalam temperatuur ja viksemad temperatuuri kontrastid. Vlk Vlk on vimas nhtav elektrilahendus, mis esineb ikesepilves, pilvede vahel vi pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on vlgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga juab sde pilve ja maa vahel les-alla kia isegi mitukmmend korda. Kige rohkem on joonvlku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks lb vlku? hus on ala
Lagundatava orgaanilise aine koostis omab lagundamisprotsessile olulist mju. Mikroobid ei lagunda taimejnuseid kui ht tervikut, vaid taimekudede orgaaniliste hendite gruppe lagundatakse selektiivselt. ldine reegel: mida raskemini lagundatav on hend, seda viksem on vastavat hendit lagundava ensmi osakaal mikroobikoosluses. Taimejnuste lagundamise kiirus sltub keskkonna tingimustest: temperatuur, pH, niiskus, temperatuur. Substraadi kvaliteet: soodne on ligniini vike osakaal ja osakeste vike suurus ning madal C/N suhe. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Mikroobikoosluse struktuuri muutumine (suktsessioon) orgaanilise aine lagundamisel mullas. (1. etapp, kestus mni pev kuni mni ndal) Esmalt lagundatakse lihtsamad taimse materjali komponendid (vees lahustuvad suhkrud, aminohapped) mulla mikroobide poolt, keda iseloomustab kiire kasv (lhike generatsiooniaeg- r-strateegid, kopiotroofid), 50% ssinikust assimileeritakse. (2
6. Vimsustegur vi , kus P - aktiiv-, Q - rektiiv- ja S - nivvimsus. Elektrivarustuse arvutustes: ja , st aktiiv- (Wa) ja reaktiivenergia (Wr) aja t jooksul. 7. Kivitusvool ja selle kestvus - kasutatakse elektrivarustuse elementide valikul. Nit lhisrootoriga asnkroonmootoril letab kivitusvool nimivoolu 4..7 korda ja kestab sekundi murdosadest mne sekundini. Kivitusvoolu loetakse ebaoluliseks kui ta kestvus on vike (mned millisekundid). 8. Elektritarbijate smmeetria tase (probleem suurte 1-faasiliste elektritarbijatega). 9. Lineaarsus (elektriahela takistuse psivus he perioodi ulatuses). Mittelineaarsus rikub voolu ja pinge siinuselisust. 10. Treiimid: - pidevreiim; - lhiajaline; - korduv-lhiajaline jne. Kik need reiimid on praktikas mitteregulaarsed. Neid iseloomustatakse keskmiste nitajatega aja t jooksul:
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu itses 1600. aastani, mjuta
httide kivivundamendid. Need koosnesid suurtest rnipankadest. Seni olid rnikivikogumid alati eksimatult tunnistust andnud lhedalasuvast hauakambrist. 1920. aastaks oli kogu kolmnurk lbi uuritud kuni tlishttide vundamentideni. Carnarvon ja Carter prasid oma thelepanu enam naaberorule, ilma et leidnuks sealt midagi mrkimisvrset. Nad olid kuus aastat otsinud midagi, millest nad ei teadnud, kas see ldse olemas on. Kuus aastat, mil neid piinas pevast peva kahtlus, kas kogu kulutatu end ldse ra tasub. Kuus aastat, mille jooksul neid aga midagi sundis edasi minema. Ja siis sndis kik viie peva jooksul. 28. oktoober 1922. Howard Carter tuleb ilma lord Carnarvonita Luksorisse. Ta vrbab vljakaevamisteks tlised. 1. november 1922. Carter alustab Kuningate orus uusi kaevamisi. Ta tmbab kraavi Ramses VI haua kirdenurgast lunasse. Kraav viib tpselt lbi tlishttide tulekivist vundamentide. 4. november 1922
Tema hall kortsunud likond andis tunnistust,et selles vis olla magatud vi vhemalt polnud need riided juba vga pikka aega puu peal rippunud,lips oli seotud ldvalt ja lohakalt.mmargused traatraamidega prillid srasid seevastu puhtalt ja peegeldasid sinakaid pabereid,tuhatoosi ja mitut thja konjakipokaali.Ervin tstis he neist mtlikult les ja uuris seda mnda aega.Seal oli aimata veidi pruunikat jooki,aga ka tuhaebemeid ja vib- olla veel midagi.Ervin muigas virilalt.Enamasti on juba paar peva prast ilmumist OCR-itud fotod leval.Ta vaatas aknast vlja ja mtles,et mis saaks,kui neilt tepoolest rahastus ra vetaks.Ilmselt ainult hvardavad- tenoliselt thendaks see eelkige tema kui peatoimetaja vljavahetamist.Vevalt nad julgevad kergekeliselt eesti rahvakultuurile nii olulist ajakirja kinni panna. Igal juhul on mul vaja see asi valmis kirjutada. Palju siis tnaseks on laekunud?uuris Peeter Vaid nii kolmkmmend lugu.Neil on peaaegu romaanid.lejnu ei kvalifitseeru
vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde Olen kik kes sina ei ole ja kelleks sa kunagi ei saa Silmad on pimedad. Tuleb otsida sdamega Naer annab inimesele tagasi inimesele ju, mille vtsid talt pisarad Oskus meeldida on tegelikult oskus petta Life is like a coin. You can spend it any way you like, but you only spend it once Hope is a walking dream It's not about how long you live, it's about how you live Inimene eksib surmani Kuni sa veel ritad pole sa veel kaotanud Melge sellele, et tnast peva ei tule enam kunagi Ideaal kui telisus on kttesaamatu, kuid temani pelda on kohustuslik Pole olemas vimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus vimalikkusest Me kik oleme erand juhtumid Ilu on igavik, mis kestab hetke Kui sinu puudumist ei mrgata, siis pole vahet, on sind siin vi mitte Haridus on imetlusvrne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida testi tasub teada, ei saa petada kskik, kas sa arvad, et suudad, vi arvad, et ei suuda, tenoliselt on sul igus
Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada vljaastumisega." Ka sel perioodil (16.23. juuli) Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased tidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jttis esialgu mulje, et saareriik jb suurest sjast Euroopas krvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. 23. juulil, 25 peva prast atentaati, esitas Austria-Ungari Serbiale 48- tunnilise thtajaga noodi, mille punktides nuti muuhulgas Austria-Ungari vastase propaganda ja nestustegevuse lpetamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal. Inglismaa ja Prantsusmaa diplomaadid soovitasid noodi tingimustega nustuda, kuid Venemaa oli kategooriliselt selle vastu, lubades Serbiat sjalise konflikti korral aidata. Nii jrsk seisukoht suutis muuta serblaste seisukohti ning 25. juulil
Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel
Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas ·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. ·Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. ·Kõrbes on õhuniiskus 10 20% ·põhjavesi on kõrbes tavaliselt sügaval.
Egiptuses, Saudi-Araabias. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Terviklikuma vööndi moodustavad kõrbed Põhja-Aafrikas ja Ees-Aasias. Kõrbeline on ka sooja Austraalia siseosa. Kõrbete piiri aga on raske määrata. Üleminekud poolkõrbetele ja rohtlatele on järkjärgulised ning üks suur kõrbeala võib sisalsada mitut väiksemat kõrbe. Maakera suurimaks kõrbeks on Sahara, mille pindala on üle 8 miljoni ruutkilomeetri, mis on ühtlasi võrreldab terve Austraalia mandriga ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini.Liiv kuumeneb Saharas isegi kuni 90 kraadini. 5 Loodusolud Kliima
maailmas, vahendab Reuters rahvusvahelist raportit. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kõrbestumine on nii intensiivne (aastas 12 miljonit ha maad = 0,12 milj. km2), et viib Maa põllumajanduseks kõlblike alade olulisele vähenemisele.Näiteks on aastatel 1958- 1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa.
vahemaid. Mõned loomad, näiteks kilpkonnad, veedavad kuuma aastaaja hoopis suveuinakus. Liivasisalikud kasutavad lahtist liiva varjumiseks. Vaenlast märganud, sukeldub sisalik viivitamatult pea ees liiva ja mõned sekundid liiva all "ujunud", võib lausa silmist kaduda. Eriline ninaklapp võimaldab sisalikul liiva all hingata. Sarvrästik on väga silmatorkava välimusega, tal on mõlema silma kohal püstine soomud nn sarv. Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes. Ümarpead on tavaliselt 8-25 cm pikad. Ümarpea elab peamiselt Aasia ja Euroopa kaguosa kõrbetes ja poolkõrbetes. Ähvardusseisakus tõmbab ta saba seljale rõngasse, avab lõuad, sisiseb ja turtsub. Niinimetatud nahkogad mõlemal pool suud paisuvad punasteks lestmeteks. 5. Iseloomusta eri tüüpi kõrbeid ja too näiteid, kus nad asuvad. Kivikõrb Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja
siiski sarnased. Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena, kusjuures nad on jaotunud aastas teatud perioodidesse. Enamasti sajab talvel. Vihmahood on tihti lühikesed kuid see-eest väga tugevad rajuhood. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Ka Sahara kõrbes sajab alla 150 mm/a. Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Vesi peegeldab ja neelab päiksevalgust ning energiat, mis Päikeselt tuleb
kaitsmise instinkt. Värv koorevalgest pruunini. Mask vib olla must. Kikidel käppadel peab olema valgeid karvu käppadel, soovitavalt ka valged "sokid". Krgus täiskasvanud azawakhil on 60-74 cm ja kehaehituselt on ta elegantne , graatsiline ja krgejalgne hurt, veidi krgem suhtes kehapikkusega.Euroopa azawakhid tulevad kahest eri liinist: nö prantsuse ja jugoslaavia liinist. See tuleneb tsiasjast et esimesed azawakhid Euroopasse toodi just prantslaste poolt teatud Sahara piirkonnast aga ka teisest piirkonnast jugoslaavia diplomaadi poolt. Ilmnes, et prantsuse azawakhidel on rohkem valget: pikemad valged "sukad", tavaliselt valge märk peal, suurem valge ala rinnal ja pikem valge sabaots. Jugoslaavia liini azawakhidel on aga tumedam mask, väiksem valge ala rinnal, valget vaid käpaotstel ja nutav valge sabaots.Kasvatajad kes aretuses kasutanud mlemaid liine on märganud et prantsuse liin annab edasi palju
.............................................8 Sissejuhatus Teen uurimustöö teemale kõrb ja kõrbestumine. MInu jaoks on kõrb üks suur kuiv ala kus elu praktiliselt puudub. Eelnevalt tean, et kõrb on ala kus on vähe sademeid ning kus on kuuma ja kuiv. Tahaksin täpsemalt teada saada mis on kõrbestumine ja kui ohtlik see on. Samuti oleks huvitav teada saada, kas kõrbestumist saaks kuidagi aeglustada või peatada. Kindlasti kirjutan oma töös kõige suurema liivakõrbe kohta, mis on Sahara kõrb. Tahan teada saada mis on maailma kuivem kõrb ning kus see asub. Tean, et inimtegevus aitab tõhusalt kaasa kõrbestumisele ning sellepärast tahan teada saada, millega inimesed kõrbes tegelevad. Kindlasti oleks huvitav teada saada, mis on kõige kuivem kõrb.Tahan teada saada milliseid kõrbete liike on olemas. Ma püüan leida kõiki vastuseid oma küsimustele. Ma loodan,et mu töö tuleb huvitav ja ma saan töö ülesandega hakkama. Mis on kõrb?
Troopiline mandriline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik mandrite sisealadele. See kliimatüüp on levinud Aafrika põhja- ja lõunaosas, Araabias, suures osas Austraalia territooriumis, Mehhikos, Lõuna-Ameerika keskosas, st nendes piirkondades ekvaatorist põhja- ja lõuna pool, kus puuduvad mussoonid ja aastaringselt valitseb troopiline õhk. Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks. Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva ohu ja suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine
Liibüa kõrb Liibüa kõrb asub Aafrika mandrijaos, maailmajaos ja riigis. See kõrb on osa Sahara kõrbest. Liibüa kõrbele tuleb ida poolt vastu Niiluse org. Lõunast ja läänest tuleb vastu Sahara kõrb. Põhjast tuleb vastu Vahemeri. Liibüa kõrb on umbes 2 miljonit km2. Liibüa kõrb: Kliima: Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes
Tamsalu Gümnaasium Sonora kõrb Referaat Koostaja: Ragne Veelma Juhendaja: Merle-Kairit Toom Vistla 2009 Sisukord 1) Geograafiline asend lk 2-3 2) Pinnamood lk 4 3) Kliima lk 5 4) Veestik lk 6 5) Mullastik lk 7 5) Taimestik lk 7-8 6) Loomastik lk 9 7) Inimtegevus lk 10 8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel.
väga paljud taimed. Kõrbed katavad peaaegu kolmandiku kogu maailma maismaast, mis teeb neist kõige laiaulatuslikuma elupaiga maal. Kõrbeelustik on tihti hõreda levikga, kuid osav äärmuslike temperatuuride ja karmide tingimustega toime tulema. Enamik maailma kõrbetest asub lähistroopikas, kus antitsükloniteks kutsutavate hiiglaslike kuivade õhumasside pöörised püsivad järjest kuude kaupa paigal. Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. Kõrbetüüpidest lähemalt: Kuumakõrb - üldiselt on aasta läbi soe ja suvel eriti palav
tarvitatakse sööda-ja toidutaimedena, paljusid ravim-ja tehniliste taimedena. Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus. Miks tekivad kõrbed? Kõrbe tekkimine sõltub paljudest asjaoludest. Pidev, püsiv kõrgrõhkkond põhjustab kõrbe polaaraladel ja Kalahari,Sahara ja Araabia kõrbetes. Gobi ja teiste Kesk-Aasia kõrbete peamiseks tekkepõhjuseks on kontinentaalne asukoht. Mojave kõrbe Ameerika Ühendriikides on tekitanud Kaljumäestik ja Andid, mis takistavad vihmade liikumist. Samuti on seal tähtis osa piki Aafrika lääneosa ja Lõuna-Ameerika rannikut kulgevatel külmadel hoovustel. Tervikuna asuvad maailma kõrbed 20. ja 50. põhja-ja lõunalaiuskraadide vahelises vöös. Kõrb on ala, kus keskmine sademete hulk on alla 25 cm. See tähendab tavaliselt
Öösel on laternavalgel näha, kuidas tema rohekad silmad hiilgavad. Nagu teistelgi ämblikel on tal silmi neli paari. Nii jätkub neid mitmeks otstarbeks, kaks vaatavad kaugele, neli väikest enda ette maha ja veel üks paar ülespoole. Namibi kõrbes elavad sellised loomad: Kaamel Kaamelid on väga pikka aega olnud kõrbes autode eest. Nendega veetakse kaupu pikkade vahemaade taha. Nad ei anna alla ka siis, kui seljal üle 200 kg raskune koorem. Päevas suudab kaamel läbida 100 km. Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Ta võib veeta vastu pidada mitu päeva. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett kokku. Toiduga on ta väga tagasihoidlik. Oma energianormi saab ta kätte kuivanud taimi närides. Küürud on kaamelil täis rasva, mitte vett. Vett säilitab kaamel kudedes. Et vett varuda, võib ta korraga ära juua 100 liitrit vett. Kaameleid on kahte liiki: dromedar ja baktrian
................................................................................................................. .............14 3 Üldiseloomustus Poolkõrbed võtavad enda alla osa Põhja-Ameerikast (Suur nõgu, Mojave, Sonora, Chihuahua)Lõuna-Ameerikast (Peruu, Atacama, Patagoonia) Aafrika (Sahara, Neveg, Namib, Kalahari) Euraasia (Jordaania, Nafud, Rub al-Hali, Karakum, Kõsõlkum, Sindh, Thar, Taklimakan, Gobi (Austraalia: Suur liivakõrb, Gibson, Simpson, Suur Victoria) . Valgust on poolkõrbes palju, seda saavad varjata ainult pilved, kuid neid on seal harva. Sellest tingitult on kõrbes ka väga vähe sademeid ja sellest tingitult on ka õhuniiskus väike. Kõrbes on taimedel ja loomadel vaja erilisi kohastumusi, seal saavad vähesed hakkama. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Valgust, mida taimed kasvamiseks vajavad, on kõrbes palju. Seda saavad varjata vaid pilved,
Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed
· Suvel troopiline õhumass, aga talvel parasvöötmeõhumass. · Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud. · See jaguneb Kuivaks ja niiskkeks lähistroopiliseks kliimaks. TROOPILINE VÖÖDE · Kuiv troopiline kõrbekliima (sahara ja araabiamaades) · Levik Sahara-Araabiamaad, Punane meri, Pärsia laht... · Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika. · Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed. · Loomadest 1 küüruga kaamel, antiloobid. · kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz. · 30´ndatel laiuskraadidel · Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC. LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · 2 aastaaega · Suvi palav ja vihmane, Talv kuiv ja palav. · Loodusmaastikeks savannid, rohumaad üksikute puudega ja põõstega. Metsatukad. Tüüpiline savann tasane ala. · Gepardid, hüäänid, leopardid, raisakotkad, jaanalinnud jne.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID Loengukonspekt aines ,,Tribotehnilised materjalid ja pinded" Tallinn 2003 1 PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist (15%), erosioonkulumist ( 8%), frettingust (8%), keemilist (5%). Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996. Siinkohal on toodud ainult lühike informatsioon nende kulumisliikide kohta, mida käsitletakse käesolevas loengukonspektis. Kulumise negatiivse mõju vähendamiseks kasutatakse mitmeid v
Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui
· Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline onmurenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. · Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. · Taimed
· Metsade hävitavime kutsub esile ka maapinna ärauhtumise- erosiooni. · Kõige ulatuslikumad vihmametsad, mis hõlmavad ligi 6 miljoni km² suuruse ala, kasvavad Lõuna-Ameerikas Amazonasel madalikul. Sealseid vihmametsasid kutsutakse selvadeks. Rohltad. · Seal on valdavad kuivalembesed taimed ja vähesed puud. · Rohumaad jagatakse kaheks suureks tüübiks: 1. Palavöötme rohtlad e. Svannid- asuvad ekvaatori läheduses, kus on alati palav. Savannid on eraldi lehel. 2. Parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad- asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Välja viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamustes ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. Lõunapoolkeral on parasvöötme rohtlaid väga vähe.
rohkus ja sellega seoses suuremõhuniiskus, tugev pilvitus, tugevad tuuled, tugev päikesekiirgus. Siin on valdavad taimtoidulised imetajad, kes magavad talveund ja koguvad endale toiduvarusid. Tundra lemmingute asemel on siin mägihiired. Suurtest taimtoidulistest imetajatest elab kõrgmäestikus sõralisi (mägilambad, kaljukitsed). Kliima varieeruvus. Kliimavöötmed kliima liigituse suurimad üksused, mis asetsevad ekvaatori suhtes enam-vähem paralleelsete vöönditena ümber Maa. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Põhikliimavöötmete (ekvatoriaal-, troopika-, paras- ja polaarvööde) õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. · Mere-maismaa kontrast: jahe õhk seob vähe niiskust, soe õhk seob palju niiskust.
põllumaad 2% o suureneb 0,2-0,3% aastas O3 (osoon) – gaas, mida leidub nii stratosfääris (ca 90% kogu atmosfääris olevast kogusest) kui ka troposfääris (u 10%). Osooni funktsioon ja mõju keskkonnale on stratosfääris ja troposfääris erinevad stratosfääris takistab UV-kiirguse jõudmise Maa pinnale o osoon neelab UV-kiirgust, pöördreaktsioon: O3→O2→O3 O2 reageerides O-ga eraldub soojus osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal Stratosfääriosoon „hea osoon“: stratosfääri osoonikiht neelab u. 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav osoonisisaldus kujuneb tekkinud/lõhustunud O3 molekulide vahekorrana Osoonikihi paksust atmosfääris mõõdetakse Dobsoni ühikutes Dobsoni ühik – vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
