Vegetatiivne paljunemine on isendite arvu suurenemine emataimest eraldunud osade arvel.Iga eraldunud osa hakkab iseseisvalt elama, ta kasvab ja areneb ning võib omakorda paljuneda. Kõige algelisem on vegetatiivne paljunemine mõnedel üherakulistel vetikatel.Seljuhul jaguneb organism kaheks osaks, andes niimoodi alguse kahele tütarorganismile.Kui tekkivad rakud on enam-vähem ühesuurused, räägitakse pooldumisest. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt tänu nende suurele taastumisvõimele(regenatsioovõimele).Neil võib ühest kasvu-ehk vegetatiivsest organist areneda uus terviklik taim.Ainult ühe- ja kaheaastased õistaimed ei paljune looduses vegetatiivselt.Mitmeaastastele taimedele on aga vegetatiivne paljunemine iseloomulik. Inimese seisukohalt on taimede vegetatiivsel paljunemisel nii häid kui halbu külgi. Heaks
Katteseemnetaimed Õpik lk 24-27 Katteseemnetaime mõiste Katteseemnetaimedeks nimetatakse õistaimi. 2 tähtsat tunnust: 1) paljunemisorgan on õis 2) õiest moodustuv vili Õie kasulikkus Taime seemned arenevad õies, emaka sees. Emakas on katteseemnetaime emassuguorgan. Tolmukaks nim. emaka ümber paiknevat isassuguorganit. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Katteseemnetaimete paljunemine Katteseemnetaimed paljunevad tolmlemise teel. Nende õietolm kandub tuulega või looma kaudu (enamasti putukate kaudu) edasi sigimikus asuva munarakuni. Pärast viljastamist hakkab õiest arenema vili. Viljaks nim. sigimikku koos selles valminud seemnetega. Õistaimede rühmitamine Õistaimi rühmitatakse kahel viisil: varre puitumise alusel või idulehtede järgi. Idulehtede järgi rühmitatakse tõistaimi ühe- ja kaheidulehelisteks.(vt. Tabel lk. 26) Puitumise alusel jaotatakse...
Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja vikesekasvulise rohu ning psastega. Suurte vihmahooogude ajal vivad tekkida suured mudavljad. Kalaharis elavad Sani ja Khoikhoi rahvad. Taimestik ja loomastik Peaaegu kikides, vljaarvatud kige kuivemates, krbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hsti kohastunud. Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mned krbete istaimed elavad ainult paar peva, kuid nende seemned vivad olla mullas aastate jooksul, kuni ks tugev vihmahoog laseb neil kiiresti suurteks taimedeks kasvada ja itseda. Enamusel krbetaimedel on kas pikad sgavale ulatuvad juured, mis vimaldavad kasutada phjavee varusid, vi hsti lai pinnalhedane juurestik, mille abil saab taim kkilise vihmahoo vee vi kaste kiiresti endasse koguda. Paljudel taimedel on vikesed lehed vi okkad, see aitab neil vee auramist vhendada. Teised taimed heidavad aga lehed
annaabi.ee 
