Äike (0)

Liigid Kohalikku ehk �humassisisest �ikest p� hjustavad t�usvad � huvoolud , mis tekivad maapinna eba� htlase soojenemise tagaj � rjel harilikult p�rast keskp�eva, mere kohal ka ��sel ja hommikul . Frondi�ike puhkeb enamasti k�lmafrondil (atmosf��rifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm p�rast �ikest jahedamaks. Frondi�ike h�lmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik �ike. Levik Maakeral on �ikest �htaegu umbes 1800 kohas. � ikese sagedus kahaneb � ldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, n�iteks Jaava saarel on aastas �le 300 �ikesep�eva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle p� hjuseks on poolusel�hedasemate alade madalam temperatuur ja v� iksemad temperatuuri kontrastid. V�lk V�lk on v� imas n�htav elektrilahendus, mis esineb �ikesepilves, pilvede vahel v�i pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on v�lgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga j�uab s�de pilve ja maa vahel �les-alla k�ia isegi mituk� mmend korda. K�ige rohkem on joonv�lku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks l��b v�lku? �hus on alati elektrit. Ka t� iesti puhtas �hus leidub alati laetud osakesi. P�ikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite mis on footon ka laetud osakesi. Neid on aga tunduvalt v�hem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, s� siniku -, hapniku-, raua- jt ioonide arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem kui energia, mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised energiapommid �hu molekulidega kokku p�rkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seet�ttu on �hk umbes 50 kilomeetri k�rgusel kosmiliste kiirte m�jul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on k� llaltki suur elektrilaeng . M�lema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosf��ril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektriv �li paneb enda m�ju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool , mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole k�ll suur: igas m�ttelises �heruutmeetrise ristl �ikepindalaga �hutorus kulgeb vool tugevusega 10�12 amprit. Selle tulemusena j�uab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid �ks miljondik miljondikust kulonist. Et meie planeedi pindala on k�llalt suur, l�bib Maa atmosf��ri kokkuv�ttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani j� udnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi s�ilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusj� rgus 100 000 kulonit! P�hjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosf��ris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse v�ib koguneda m�rkimisv��rselt suur elektrilaeng. S�ltuvalt pilve suurusest tekib v�lk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri k�rgusel maapinnast , kus valitseb 20...30-kraadine pakane . Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa , k�rgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...�10 �C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda v�ib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriv �li on aga suunatud �les. Seega oleks ka selle v�lja poolt tekitatav vool vastassuunaline � maapinnast pilve suunas. V�lgu toime S�hvatusele j�rgnev l��klaine, mis tekib v�lgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast �hust ja magnetv�ljast, p� hjustab m�ristamise. M�ristavat h��lt tekitab ka v�lgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal v�lku l��b, seda pikem on v�lgu ja m�ristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et h��l levib atmosf��ris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja v�ib antud juhul j�tta arvestamata. Maapinda l��es v�ib v�lk p� hjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Piksel�� gist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks t�kkideks. Veelgi v�gevamad k�rgatused kostavad �ikese ajal k�rbetes, kui v�lgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Kahjustuste v�ltimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega. V�lgutaolised n� htused V�lgutaolised n�htused on kettv�lk (koosneb helendavaist punktidest) ja kerav�lk (tulekera m�� tmed , v� rvus ja kestus on v�ga erisugused). Milline on piksel��gi m�ju inimese organismile? �ikesenoolest tabatul on t��pilistel juhtudel rohked verevalumid ja p�letushaavad. Piksel��gi tagaj�rjel seiskub tihti s�da. Uuemate t�helepanekute j�rgi ei p�hjusta inimese v�i looma surma mitte ainult �ikese ajal tekkiv elektrilaeng. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud artiklis teatatakse, et surma p�hjuseks v�ib olla ka piksel��gi ajal tekkiv magnetv�li. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest v�i loomast m�ne meetri kaugusel maasse. S�� rase elektril�� giga kaasneva magnetv�lja toimel v�ibki s�da seisma j��da. Erinevalt otsesest �ikesetabamusest ei p�hjusta magnetv�li inimese kehal p�letushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti v�ib just piksega kaasneva magnetv�lja arvele kirjutada jalgratturite salap�rase hukkumise mitmes paigas. Ettevaatusabin�ud Et ennast �ikese eest kaitsta, tuleb hooned kaitsta korralike piksevarrastega. Tasub eemale hoiduda k�rgetest puudest lagedal v� ljal , eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse t�ttu (vt v�lgu toime). Majades tuleks hoiduda telefoniga k�nelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on k�llaga n�iteid tulekahjude kohta, mis p� hjustatud v�lgul��gist TV-antenni!), ahju k�tmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni t�ttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. �ike m�toloogias Paljude rahvaste m�toloogias on �ikese p�hjustajaks usutud jumalaid v�i jumalusi . Vanakreeka m�toloogias on �ikese- ja peajumalaks Zeus; Eesti rahvausundis �ike v�i Pikker v�i Pikne jne. M��t piksest ehk �ikesest Vadjalaste uskumustes figureerib pikne kui taevase �liolendi t�� riist v�i tema tegevuse ilming. On iseloomulik, et m�ristamise puhul on � eldud ka, et jumal kolistab v�i m�ristab v�i et jumal, eriti aga P�ha Eelja s� idab hobusega v�i vankriga m��da kive. Jumaliku ilmutusena on m�ristamist peetud paha tagakihutamiseks. Sarnaselt vikerkaarele pole tohtinud ka pikset narrida. Pilvele s�rmega n�itamine pidi kaasa tooma piksel��gi. Seega m�testus pikne �htlasi jumaliku vihana. Pikse puhul pidi lugema palveid, mida osati, tegema sees akendele noaga ristim�rgid ning katma kinni k�ik l�ikiv ja paluma, et jumal m�ristamise l�petaks. Metallesemest abi saamisele vihjab ka lugu, kus heinal olnud mees t�stnud m�ristama hakkamisel hanguharud pilve poole, mille peale see �ra l�inud. Pikset teati l��vat k�rgematesse kohtadesse , puudest k�ige rohkem kuuske. Pikse ajal ei v�inud olla palja peaga, sest juuksed t�mbavat �ikest. Kui keegi oli piksel��gi saanud, pidi ta maetama maa sisse, nii et vaid pea v�lja j�i, mis oli kaasa toonud parema toibumise. Piksenool arvati olevat reaalne f��siline ese. �hel juhul kirjeldati seda �mmargusena kui klaasip�hi, mida sai kasutada ka rahvameditsiinis. Ilmaendena t� hendas m� ristamine vihma. S�naseletused Mis on footon? Footon f��s kiirguse elementaarosake, elektronmagnetv�lja kvant, gammakvant, valguskvant ( kiirgusenergia �hik).