Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veri ja vereringe (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised protsessid toimuvad kapillaarides?
  • Mis paneb vere veenides liikuma?
  • Miks veri liigub ka jalgades tagasi südamesse?
  • Kuidas töötab süda?
  • Miks süda ei väsi?
  • Miks on veri punane?
  • Mis juhtuks kui organismis oleks vähe leukotsüüte?

Lõik failist

Veri , vereringe
Kontrolltöö
  • Moodusta sobivad paarid.
    a) Arter f. varustabsüdant hapniku ja toitanietega
    b) Kopsuarter a. mööda seda pumbatakse hapnikurikas veri kehasse
    c) Veen b. viib hapnikuvaese vere südame paremast vatsakesest edasi
    d) Kopsuveen g. kokkutõmbel surutakse veri suurde vereringesse
    e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse
    f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse
    g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku
  • Millised protsessid toimuvad kapillaarides?
    Kapilaarid on ühe raku kihilised sooned. Kuna seinad on õhukesed imenduvad sealt organismi hapniku ja toitained.
  • Mis paneb vere veenides liikuma? Miks veri liigub ka jalgades tagasi südamesse?
    Vatsakese kokkutõmbel. Sest veenid on klapid mis ei lase verel tagasi valguda.
  • Kuidas töötab süda? Miks süda ei väsi?
    Südamel on vasak vatsake ja klapp , ning parem vatsake ja klapp. Ei väsi, sest iga kord tõmbuvad lihased kokku ja siis lõttvuvad.
  • Kirjuta iga väite juurde, kas see kehtib arterite, veenide või kapilaaride kohta.
    Neil on üherakukihiline ilma lihaskoeta sein kapilaar
    Nendes on veri suure rõhu all arter
    Klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise veenid
    Kannavad verd südamest eemle arter
    Veri liigub neis südame kokkutõmmete survel arter
    Kannavad verd südame poole veenid
    Neis toimub gaasivahetus, toit,- jääkainete vahetus kapilaar
  • Vere olulisemaks ülesandeks on organismi aineid laiali kanda. Milliseid aineid kannab veri? Hapniku, toitaineid.
    7. Moodusta sobivad paarid.
    a. hapniku transport d. Lameluude üdi
    b. vere hüübimine e. Leukotsüüdid
    c. kaitsekehade moodustamine b. Trombotsüüdid
    d. erütrotsüütide teke a. Erütrotsüüdid
    e. võõrakehade hävitamine g. Alveoolid
    g. gaasivahetus c. Lümfotüüdid
    8.Verd südamest eemale viivad veresooned nimetatakse arteriteks , verd südamesse toovad veenid.
    9. Otsusta, kas lause on tõene või väär! Määra lause puhul põhjenda.
    b) Arterites paneb vere liikuma skeletilihaste kokkutõmbel. Väär
    südamelihaste e. Vatsakeste
    c) Hemoglobiin on valik, mis annab erütrotsüütidele punase värvuse. Tõene
    d)Kaitsekehad tekitavad raskeid haigusi. Väär
    valgeid verelibesid mis kaitsevad meid haiguste eest.
    10. Miks on veri punane?
    ...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
    11. Fibrinogeen on valk, mis osaleb vere hüübimisel
    12. Mis juhtuks, kui organismis oleks vähe leukotsüüte?
    Me oleksime kogu aeg haiged ja ei suudaks haigustele vastu panna.
    13. Kirjelda suurt ja väikest vereringet (kust lagab , millistes veresoontes voolab veri, milline veri see on, millised muutused
  • Veri ja vereringe #1 Veri ja vereringe #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor relx100 Õppematerjali autor
    kontrolltööde kysimused ja vastused vere ja vereringe kohta

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    docx

    Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

    Bioloogia kordamine kontrolltööks Peatükid 6-9 Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles  Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri.  Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne.

    Bioloogia
    thumbnail
    6
    doc

    Organism, vereringe, immuunsus

    KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e

    Bioloogia
    thumbnail
    35
    ppt

    Vereringeelundkond

    VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda

    Bioloogia
    thumbnail
    70
    ppt

    VERERINGEELUNDKOND

    VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    docx

    Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

    Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit ­ 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme ­ südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu.

    Bioloogia
    thumbnail
    14
    docx

    VERERINGEELUNDKOND

    VERERINGEELUNDKOND SÜDA PANEB VERE LIIKUMA KODA- Südame osa, milles koguneb südamesse voolav veri. VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune.

    Bioloogia
    thumbnail
    1
    odt

    Veri

    Vereringeelundkond ­ süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ­ ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök ­ südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon ­ torujad elundid, mida mööda veri ringleb.

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    docx

    Vereringeelundkond ja südame ehitud

    Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi ­ EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast tagasivoolav veri;vasemasse kotta koguneb

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun