Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veri (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vereringeelundkond – süda, veri , veresooned (veenid, arterid , kapilaarid), ül. pidev ainevahetus , kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse.
Südame ehitus – ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine.
Südamelöök – südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest , organismi suurusest , emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek).
Veresoon – torujad elundid , mida mööda veri ringleb.
Arter – seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht , südamest eemale, liikuma paneb südame lihas, rõhk kõrge, kiirus kiire, ül O2 ja toitainete transport kudedesse.
Veen – seinad pehmed ja õhukesed, klapid, südame poole, liikuma paneb kere lihased, rõhk madal, kiirus aeglane, ül CO2 ja jääkainete transport kudedest südamesse.
Kapillaar – üks rakukiht, lihaskiht puudub, liikuma paneb süda ja lihased, liigub südamesse ja südamest eemale, rõhk väga madal, kiirus väga aeglane, ül gaasi ja toitainete vahetus kudede ja vere vahel.
Suur e kehavereringe -ül kudede varustamine O2 ja toitainetega (vasaku vatsake kokkutõmme- aort -arter-kehakapillaar (O2 rikas-O2 vaene)-veen-ülemine/alumine õõnesveen-parem koda (algab vasakust vatsakesest, O2 rikas- O2 vaene, lõpeb parema kojaga).
Väike e kopsuvereringe, ül vere rikastamine O2 (parema vatsakese kokkutõmme- kopsuarter -kopsukapillaar (O2 vaene-O2 rikas)-kopsuveen-vasak koda (algab paremast vatsakesest, O2 vaene-O2 rikas (kopsukapillaar),lõpeb vasakus kojas ).
Vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele , kõrgem (115-130mm/Hg) näit kohe pärast südamelihaste kokkutõmmet, madalam (70-80mm/Hg) pärast südamelihaste lõõgastumist, kõige parem õlavarrearteris, rõhk sõltub elueast vanadel veresooned ahanevad, emotsioon, verehulk, veresoonte läbimõõt ja elastsusest.
Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes
Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid, mineraal -soolad, valgud , jääkained
Vererakud 45% punalibled, valgelibled , vereliistakud
Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible
Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport
Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak-värvitu, tuum-
Ülesanne osaleda vere hüübimisel. hemoglobiin -valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda
Verevaesus -Veres tekkiv hemoglobiini vaesus , võib olla tingitud rasedusest
Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist
Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi
Fibriin- valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud
Veregrupid : A grupp(A antigeen , saab anda endale ja ABle ) Bgrupp(B antigeen, saab anda endale ja AB)
AB grupp(Aja B antigeen, kõik saavad talle anda, ise ei saa kellegile) 0 grupp(antigeene pole, annab endale
Ja kõigile teistele) Reesusfaktor -Kui punalibledel on D-antigeen, on reesus positiivne kui ei siis reesus negatiivne
Doonor võib olla 18-60 aastane, kehakaal rohkem kui 50kg , 3 kuud antibiootikumi vaba, 6 kuud narkovaba
Ei tohi olla viirusehaige.
Veri #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor glops Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Veri
1
doc

Veri

Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda endale ja AB) AB grupp(Aja

Bioloogia
Vereringeelundkond
35
ppt

Vereringeelundkond

VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda

Bioloogia
VERERINGEELUNDKOND
70
ppt

VERERINGEELUNDKOND

VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda

Bioloogia
Vereringeelundkond-Immunsüsteem-Hingamiselundkond
3
docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit ­ 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme ­ südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu.

Bioloogia
Bioloogia-vereringeelundkond
2
docx

Bioloogia: vereringeelundkond

Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab

Bioloogia
Vereringeelundkond
2
rtf

Vereringeelundkond

Vereringe elundkond Vereringe elundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid

Bioloogia
Bioloogia kordamine kontrolltööks-1
14
docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

Bioloogia kordamine kontrolltööks Peatükid 6-9 Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles  Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri.  Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne.

Bioloogia
Organism-vereringe-immuunsus
6
doc

Organism, vereringe, immuunsus

KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun